See ongi Jalgpall :)

Ma ei leia, et oleks põhjust häbeneda kaotust 0:4 kui vastaseid väljakul kolme mehe võrra rohkem kusjuures üks neist kohtunik. Igatahes mäng ise mulle meeldis, sest Eesti meeskond ei andnud alla ka lootusetus seisus ja mängis talupoja kangekaelsusega lõpuni nii, et viimaks oli kohtunik sunnitud oma erapooliku vilepartii punktiks kaheldava penalti lisama. Samas peaks positiivse momendina mainima, et Eesti peab edasisaamiseks Iirimaal ainult 5 vastuseta väravat lööma, mis on täiesti võimalik kui peaks kohtunikuga samamoodi vedama kui seekord iirlastel.

Aga selline see jalgpall juba on ja sellega tuleb leppida. Niikuinii oleks sutsu palju oodata, et me jalgpallis suudame selle mängu suurkujusid lüüa. Iirimaa tunnuseks on ju jalgpall ja katoliku usk, millest viimane moodsal ajal kaduma hakanud. Mis neil vaesekestel alles jääks kui me ristikulehe maa asukatelt jalgpalli võtaks:) Alumistel piltidel on momendid, mis ilmselt mängu tulemuse määrasid, viga ja selle eest määratud ebaadvekaatne karistus:(

Aga mulle ikka väga meeldib mu töö (mis annab igal võimalikul juhul vaba päeva nagu näiteks 11.11.11). Siis veel meeldib hirmsasti kiire interneti ühendus, neti telekas ja ETV, mis võimaldab telesaateid, kaasa arvatud spordisaateid, otse vaadata. Nüüd on tõesti kodus teleka ees istudes tunne nagu oleks Eestis, ei peagi enam lennukisse istuma. Pildi kvaliteet väga hea, vaatamata sellele, et fotode peal just nii ei paista. Aga ega telekast pildi tegemisel vist kunagi kvaliteetset fotot saa. Jään põnevusega järgmist mängu ootama lootes, et ETV'l ikka õigus ka seal toimuvat matshi rahvusvaheliselt netis näidata.

Eesti-Iirimaa

Täna äkki tundsin, et Eesti on ikka täiega Euroopas ja Maailmas. Nimelt teades, et Eesti jaoks lausa sajandi matshiks kutsutud Eesti-Iiri jalgpallimatsh pidi kolmveerand kümme ehk kolmveerand kolm kohaliku aja järgi algama, viskasin pilgu läpakal peale. ETV kannabki üle - super, kohe HDMI taha ja signaal telekasse. Kiirelt korkisin õlle ning jõudsin just hümnide ajaks end mõnuga IKEA mugavasse tugitooli istutatud. Ega suurt lootust ju pole aga ikkagi uhke ja hea tunne vaadata kuidas Eesti maailma tasemel esineb!!! Eks hiljem kirjutan pikemalt, momendil 31'l minutil oleme küll taga 0 : 1 aga Eesti surub iirlasi kaitsesse!

Mälu

Mis arvate millisest mälust tuleb juttu, kas püsi- (ROM) või muutmälust (RAM). Vale puha, hoopis kõige tavalisemast kõrvade vahel asuvast mälust, millest sõltub kui kiiresti suudate leida oma eelmisel päeval kiiruga kuhugi "kindlasse" kohta susatud autovõtmed üles. Vahel võivad autovõtmed ka õige tavatutesse kohtadesse sattuda nagu juuresolevatelt piltidelt võib näha. Kellel meil poleks sellega probleeme, ja tavaliselt kipub just nii juhtuma, et mida kiirem seda jäljetumalt on kõik vajalikud asjad saladuslikult peitu pugenud.

Mul kippus unustamisega juba lapsepõlves suuri probleeme olema. Tihtipeale ei suutnud hommikul kooli tormates vihikut, raamatut, kalkulaatorit, taskumalet või miskit muud olulist leida. Inimese pea pole põhjatu prügikast kuhu igasugu rämpsu pidevalt võib sisse loopida, paratamatult hakkab varsti üle ääre ajama ja osa asju kukub välja. Probleemiks kipub olema oskus eraldada rämpsu vajalikust, sest tihtipeale mäletame absoluutselt ebaolulisi asju detailselt samas kui lihtsad kuid tähtsad ununevad.

Mingi moment hakkasin juba arvama, et normaalne elu ongi kui suure osa ärkveloleku ajast kulutad otsimisele. Aga lõpuks viskas üle, no kaua võib. Istusin maha ja otsustasin leida loogilise lahenduse - Heureka, nii lihtne see oligi! Minusuguse kalamäluga isiku jaoks on ainult üks lahendus - distsipliin. Kokkuvõttes tuleb piiratud hulk eriti olulisi objekte panna ALATI (see on oluline võtmesõna) kindlasse kohta, kust võid seda ka kinnisilmi leida.

Kõige raskem oligi muidugi distsipliini kasvatamine, koju jõudes oli ikka esimene liigutus autovõtmed instinktiivselt pikemalt mõtlemata kuhugi visata. Aga kui veidi aega olin endaga vaeva näinud ja avastasin kui palju see elu lihtsamaks muutis polnud enam keeruline end momendiks sundida. Võtmed riputan kindlasse nagisse, rahakoti, kella ja mobla sinnasamasse lähedale riiulile. Need ongi 4 hädavajalikku asja, mida pean tööle minnes kaasa võtma. Uksest välja astudes seisatan momendiks ja kontrollin, et kõik need 4 asja on ikka füüsiliselt minu küljes. Sedagi juhtunud, et enne suure tuhinaga uksest välja tormamist olen momendiks autovõtmed käest köögilauale asetanud ja puudumist märganud alles auto ust avama asudes. No ja muidugi snepperlukk kindlalt sulgunud:(

Kokkuvõttes:

1. Määra ära suht väike number HÄDAVAJALIKKE asju.

2. Aseta need ALATI kindlasse kohta, ükskõik kui kiire momendil on!!!

3. KONTROLLI lahkudes füüsiliselt katsudes, et need ikka on sinuga kaasas!

Igatahes on tulemuseks uskumatuna tunduv olukord, kus olulisi asju praktiliselt enam kunagi maha ei unusta. Olen sarnast meetodit laiendanud ka reisima/matkama mineku puhul. Kui vanasti võis kindel olla, et olulisi asju jäi maha siis nüüdseks olen toksinud arvutisse Excelis kolm üldist nimekirja: Talveasjad, Suveasjad, Eestireis. Nimekirjad on koostatud osavõtjate nimede alusel ning lisaks üldised esemed. Enne iga konkreetset reisu teen arvutis vajalikud muudatused, trükin nimekirja välja, jätan mõned tühjad read viimasel momendil lisanduvate esemete tarvis. Märgin vastava eseme alles siis tärniga ära kui see kohvris või kotis sees.

Võib tunduda, et kole aegavõttev organiseerimine aga uskuge mind, iga planeerimisele kulutatud minut toob tagasi kümme asjatule rahmeldamisele kaotatud minutit. Lisaks muidugi oluliselt madalam stressi tase ja hilisem närvitsemine kui miskit maha jäänud. Loomulikult pole see lollikindel süsteem ja vahel ikka ununeb mõni asi aga minusuguse uimapea puhul ainus mõeldav lahendus. Peagi on veelgi lihtsam, kui saan iga moment pähe kargava idee nutitelefonil nimekirja toksida.

COD4 MW3

Suur enamus neist, kes ei tea mida pealkirjas olev tähtede ja numbrite kombinatsioon tähendab on ilmselt üle 30 aasta vanad ja "õrnemast" soost. Sellega ei taha ma sugugi naisõiguslasi solvata, lihtsalt millegi pärast on kujunenud nii, et naissoo esindajatele ei paku kõmmutamismängud pinget kui üksikud erandid välja arvata. Samuti tuleks suhtuda ka pakutud vanusesse, ega ei teagi teisi endavanuseid hulle, kes vahel tunnikese või kaks oma niigi vähesest vabast ajast arvuti taga mängimisse mataks. Sõdurinimede põhjal otsustades ilmselt mõningaid siiski leidub. Kes veel pole aru saanud, siis tegu on "Call Of Duty 4, Modern Warfare 3" nimelise mänguga. Mul on olemas neist kolmest esimene (taaskasutuskeskusest $2 eest saadud). Olen mänginud veidi, aga eeldab minu jaoks liiga kiiret reaktsiooni. Igaks juhuks lisan ka kohe, et mul pole plaanis COD4 MW3'e osta, üks mäng BF3 kujul röövib piisavalt aega:)

Nagu nimest võib arvata on eri aegadel terve hulk sama seeria mänge välja lastud. Minu hinnangul ongi domineerivateks selles kategoorias Battlefield ja Call Of Duty. Esimene neist realistlikum ja trailerite põhjal hinnates paremate efektidega, mõeldud rohkem arvutil üle interneti meeskonna mänguks. Tohutu suured detailsed kaardid, kus madistab kuni 64 mängijat korraga (mitteametlikes serverites kuuldavasti enneolematu 256). COD on aga tuntum nimi ja ligi 10 aasta jooksul on nad sisse toonud uskumatuna tunduva 3 miljardit dollarit. Battlefield 3 oli esimese päeva õhtuks müünud 5 miljonit koopiat umbkaudse hinnaga $60 tükk. Pole just keeruline numbreid kokku lüües arvutada, millised summad liiguvad mängumaailmas.

Täna on lehtedes esikülgedel kuulutused, COD4 MW3 väljatulekust. Jälle kord poed südaöösel lahti ja mitmete suuremate linnade keskustes on juba õhtul korraldatud vastava teemalised rahvapeod, kus pakutakse temaatilist nänni tasuta, erisoodustusega riistvara ja kuponge teistele mängudele, kohtumised arendajate ja programmeerijatega, ...... Ühesõnaga 8 november 2011 on mängumaailmas oluline daatum. Kardetavasti ilmub homme kooli palju kalapilgulisi punaste silmadega magamata lapsi, kes öö läbi teineteist virtuaalselt nottinud:)

Ostuhullus ja Laenubuum

Kui meie viimase aja krediitkaardi arveid vaadata võiks arvata, et oleme viimaks ameeriklasteks muutunud, kes pikemalt mõtlemata hullumiseni asju ostavad. Seda on ka Visa ja American Express ilmselt suure rõõmuga tähele pannud, sest just tuli teade krediidi limiidi olulisest tõstmisest. Tundub, et nii jätkates võiks lausa keskmiseks kreeklaseks muutuda, kelle võlakoorem peale kulutusbuumi üle pea kasvanud. Järgneb Ameeriklaste kohta avaldatud võrdlemisi hirmutav statistika:

Kesmine krediitkaardivõlg pere kohta: $15,799

Krediitkaartide hulk USA elanikel: 609.8 miljonit (3.5 inimese kohta)

Keskmine protsent: Uus kaart 14.89%, Olemasolev 13.10%

Kogu krediitkaardi võlg USA's: $793.1 billion

Inimeste koguvõlg: $2.43 trillion

Rohkem samateemalist infot leiab järgnevalt veebilehelt: www.creditcards.com

Paraku on pisike aga oluline vahe meie ja tavalise krediitkaardi kasutaja strateegias. Nimelt on meil kombeks krediitkaarti kasutada deebitkaardina makstes alati arved keskeltläbi kuu aega hiljem 100% ulatuses ära. Nii hoidume röövellike laenuprotsentide maksmisest, kuid saame samas kasutada kõiki krediitkaardi eeliseid nagu maksmise mugavus, turvalisus ja lisaks teatavad rahalised soodustused.

Kuidas siis suht tagasihoidliku sissetuleku puhul võrdlemisi lahedat elu elada. Minu arust pole seal midagi keerulist, võtmeks on talupoeglik majandusmõtlemine ehk lihtsalt tavaloogika, "common sense" inglise keeles. Ühest küljest teha vaid vajalikke kulutusi aga teisest küljest ka mitte keelata endale asju või tegevusi mida naudid. Elame ju lõppude lõpuks vaid üks kord sellesinase maamuna peal.

Kokkuvõttes pole kunagi midagi peale maja võlgu ostnud. Esiteks nii palju vaba raha lihtsalt polnud ja teiseks on majalaenu protsent madalaim võimalikest. Aga siingi on majanduslik mõte taga, nimelt on vähemalt Ameerikas oma majas kokkuvõttes odavam elada kui üürikorteris, eriti pikas perspektiivis vaadatuna. Üüriga võrreldav summa kulub kuus maja laenu tagasimaksetele aga tegelikult maksad seda endale, sest lõpuks oled maja omanik samas kui üüriraha on puhtalt kaduma läinud. Elukvaliteedist muidugi rääkimata, kuna vähemalt minu jaoks on oma aed ja oma elamine hindamatu väärtusega. Tean millest räägin, sest rohkem kui esimesed 30 eluaastat olen ju elanud üüripinnal.

Ja lõpuks kordan kuldseid sõnu mis mu sugulane lausus kui Kanadasse saabusime: "Every buck you save is worth 2 bucks you earn". Iga dollar mida kokku hoiad on väärt kaks dollarit mida teenid, tegelikult momendil isegi veidi rohkem, sest igasugu maksude peale kulub kokkuvõttes rohkem kui 50%. Seega olen viimase paari kuu jooksul "teeninud" nagu advokaat:D Kokkuhoid võrreldes tavahinnaga: mobla $170, pesumasin $200, auto $2100, karate aastamaks $1500, suusad $300, suusapuhkus $1100, suusatamise hooaja piletid $700, telekas $800 - kogukokkuhoid $6870 ehk siis $13740 lisasissetulek:) Tegelikult saaks ju ka ilma nende kulutusteta elatud ja veel rohkem kokku hoitud aga mis elu see siis oleks.

Oluline on muidugi see, et kõik need ostud olid vajalikud, aga mitte tehtud lihtsalt trendiga kaasa minnes. Moblasid oli siinmaal niikuinii lõpuks vaja muretseda, pesumasinata ikka ei saa, autota ameerikas oled kui invaliid, karate on füüsilise koormusena haruldaselt kasulik tervisesse investeerimine, suusatamine ainsana lihtsalt nauding (taastab töövõimet:), uus nutitelekas hoiab kaablimaksu arvelt kokku ja säästab aega võrreldes tavalise telekaga.

Halloween

Ka selle aasta halloweeni veetsime tuttavate pool nagu viimased rohkem kui kümme aastat. Vanem tüdruk on juba sutsu liiga suur, et uste taga komme norimas käia aga kostüümi tahtis ikka selga panna, et lastega kaasa minna. Pidime isegi rauapoest talle "kadunud hinge" riietuse jaoks kole olulise jämeda ketijupi ostma. Pisem plika läks lihtsamat teed, kasutades oma punast mantlit ja dollaripoest ostetud rohelisi sarvi ning plast harki "kuradiplikaks" moondumiseks.

Teisedki lapsed olid oma riietuse kallal kõvasti vaeva näinud nagu fotodelt näha. Üks heasüdamlik proua andis vanemale tüdrukule tee peal koti, et mis sa niisama tatsad, korja ikka mõned kommid endale kah.

See piirkond on alati olnud üsna tihedalt dekoreeritud, tegin fotosid nii mõnegi maja eest. Inimesed ikka viitsivad vaeva näha. Piinlikkusega tuleb tunnistada, et pole ise kunagi peale paari nüsitud kõrvitsa miskit muud kaunistust maja ette pannud. Vabanduseks ehk see, et pole ju kunagi sel ajal kodus olnud. See aasta jäime isegi kõrvitsast ilma, sest üleeile polnud neid enam üheski poes saada. Salati jaoks peame vist kellegi paari päeva pärast tee äärde tõstetud kunstiliselt graveeritud kõrvitsa vaikselt koju tassima:D

Äpardus

Pean ikka olema tähelepanelikum aiasaadustega. Eelmine nädal korjasin ja puhastasin pool pühapäeva sidrunväändiku marju. Sai kena potitäis ning esimene marjadest keedetud tee maitses kogu perele. Mõnus hapukas ja kerge kirjeldamatu pikantse kõrvalmaitsega. Lisaks pidada veel paganama tervislik olema.

Kallasin marjad klaaskaussi ja valasin hulga suhkrut peale. Olin nagu kusagilt kuulnud, et suur hulk suhkrut pidavat kaitsma puuvilju halvaks minemise eest. Jätsin kausi suhkruga kaetud marjadega lauale ja plaanisin need lähemas tulevikus purki toppida ning külmkappi panna. Eelmise aasta saagiga olin just nii toiminud ja sellest purgitäiest oli veel veidi järgigi. Aga täna hommikul kui lõpuks asja käsile võtsin avastasin õudusega, et suhkrukorra all olid marjad täiega hallitama läinud. kurat oleks pidanud ikka läbi segama aga nüüd oli muidugi hilja ja kogu kupatus rändas orgaaniliste jäätmete potti ning sealt komposti. Eks järgmine aasta olen hoolikam.

See tuletas ka meelde, et viimane aeg kiwid ära korjata. Eelmine nädalavahetus olin osa korjanud aga paljud viljad ikka veel kõvad, jätsin need otsa valmima. Paistab, et vahepealne öökülm oli kaasa aidanud ja kiwi marjad küpseks saanud. Peale paari marja suhu suskamist veendusin, et just õige aeg korjamiseks. Redel kaasa ja saingi natukese ajaga karbitäie. Kahjuks on oravad maitse suhu saanud ning terve hulga kiwisid nahka pannud. Maha kukkunud kiwid pistetakse ilmselt hiirte poolt nahka, sest närimata marju tihti maast ei leia. Saime piisavalt, et paar päeva oma aiasaaduste kallal maiustada. Need kindlasti kauaks lauale vedelema ei jää.

BF3 - Lahingutules:)

Et miks ma pole juba mõnda aega bloginud. Noh jube kiire vaenlaste nottimisega:) Teisipäeval peale tööd käisime vanema lapsega poest mängu ära toomas. Esimene arvutimäng, mille olen täishinnaga poest ja veel ette ära ostnud. Põhjuseid selleks oli, esiteks olen juba mitu aastat Battlefieldi seeria fänn olnud, alustades 1942'st, siis mängides pikalt BF2, viimasel ajal BFBC2. Võimalus BF3'e beeta versiooni tasuta proovida veenis, et tegu on parima selleteemalise arvutimänguga.

Ostmiseks oli mitu võimalust, mugavaim muidugi otse üle interneti Origini või mõne teise firma kaudu maha laadida. Mul oli aga soov omada füüsilist koopiat, mistõttu sortisin kiirelt läbi kohalike elektroonika ja arvutipoodide veebilehed. Hind oli igal pool sama: $60 CAD aga erinevad poed pakkusid juurde erinevaid poesiseseid soodustusi. Parim pakkumine Best Buy oma, kust olime just teleka tellinud. Lisaks $15 lisakaartide pakendile, mis automaatselt ettetellitud mänguga kaasa tuleb saime $10 kupongi edaspidiseks kasutuseks. Selleks ajaks kui mina tellisin oli juba ligi 2 miljonit koopiat ette müüdud, mis vihjab, et ma polnud ainus kellele BF3 meeldis.

Esmaspäeva öösel olid mitmed poed spetsiaalselt avatud, et saaks mängu esimesel võimalusel kätte. Boonuseks pakuti esimesele sajale kliendile tasuta BF-3 teemalist t-särki. Laps oleks hea meelega öösel sappa läinud aga mina ei viitsinud, sest juba pealelõunal koju sõites nägin esimesi fanaatikuid poe ees kannatlikult sabas seismas. Ja õnneks ei tohi tüdruk autoga omaette veel sõita.

Koju jõudes oli esimene asi mäng installida ja ära proovida. Saime ta peale üsna valutult, ainult Nvidia draivereid tuli uuendada. Esiteks sai mindud üksikmängijana sisse, et arvuti vastu mängides proovida kuidas erinevad funktsioonid töötavad.

Nüüd tekkis probleeme meie uhke hiirega, keda mäng keeldus ära tundmast. Viimases hädas programmeerisin hiire enda programmi abil erinevate klaviatuuri klahvide funktsioonid ümber hiire klahvidele. Paraku kippus tekkima mingi imelik viivis ja vahepeal ei töötanud hiir nii nagu ootasin. BFBC2 peale tagasi minnes oli kõik tipp-topp. Võib-olla probleem hoopis harjumatus mängu funktsioonide kasutamises. Arvuti vastu mängimine igatahes tundus olevat lihtsam kui BFBC2 puhul, suht siva sai esimestest lahingutest läbi.

Võrgus teiste mängijate vastu astudes polnud enam sugugi nii lihtne kui beeta versioonis. Aga peale seda kui algatuseks sain 4 korda järjest maha tapetud hakkas asi vähehaaval minema. Veidi vajab harjumist asjaolu, et sõdurid pole enam nii hästi näha kui enne, sulavad maastikku palju realistlikumalt. See eeldab eriti maastikul mängides rohkem hiilimis ja peitmismängu ning meeskonna koostööd. Isegi linnakaartidel pole neil mängijatel enam nii suuri eeliseid, kes oma kiire reaktsiooni peale lootes nagu peata kanad lihtsalt ringi jooksevad ja igas suunas paugutavad.

Kasutasin erinevaid relvasid, proovimaks kuidas need funksivad. Momendil tunduvad minusugusele amatöörile mugavamad snaiperipüss ja kuulipilduja. Algaja kohta saavutasin rahuldava tulemuse kill/death suhtega 0.83. Ainus suur puudus mängu juures on see, et saab kasutada vaid ühte "sõdurinime". See sunnib iga mängijat oma mängu eksemplari ostma kui nad oma statistikat oluliseks peavad. Meie esialgu piirdume ilmselt ühe mänguga, plika on niikuinii minust osavam, nii et tema mängimine minu nime all mõjub mu statistikale vaid positiivselt. Viimane pilt on Pariisis linnalahingust, kaart nimega "Seine forsseerimine".

Nuti TV (3D Full HD)

Kaasa teadis väita, et Eestis pidavat sellist telekat nii kutsutama. Loogiline, kui interneti telefone nuti telefonideks nimetatakse. No nii, nüüdseks oleme suure osa teleka funktsioonidest selgeks saanud ja erinevaid filme ning videosid vaadanud. Full HD on muidugi sammuke edasi teleri arngus ja 3D paras hüpe. Interneti otsekasutus võime muudab teleka pea et megaekraaniga miniarvutiks.

Esiteks minu arvamus pildi kvaliteedi kohta, mis on muidugi vägev, eriti kui võrrelda meie eelmise analoogteleka või siis arvutiekraaniga. Värvide seadistust tuli veidi käsitsi sättida, sest tehase originaal seadistus oli ebaloomulikult terav ja intensiivsete toonidega. Kiire liikumise puhul esineb märgatav piirjoonte hägustumine isegi 120 Hz skaneerimise juures. Täheldasin seda netist otse tõmmatava video puhul samas mängis DVD puhtalt. Seega võimalik, et tegu oli võrgukiiruse probleemiga ehkki teoreetiliselt peaks lubatavast "kuni" 24 Mbps allalaadimiskiirusest küllaga jaguma ja ülegi jääma. Teisi arvuteid polnud ka momendil peal ja kindluse mõttes olin võrgujuhtme otse telekasse susanud ega kasutanud WiFi't.

42 tolline ekraan on 4 meetri pealt vaatamiseks piisava suurusega. Tavalise lahutusega videot või interneti telekat vaadates hakkab lähemalt vaatamise puhul märkama kandilisi piksleid. Disain mulle meeldib, soliidne must kitsas äär ilma silmahakkavate nuppude, väljundite või kõlariteta - justkui suur maal kui foto peale panna.

Olen proovinud nii USB sisendit (fotod ja koduvideod), HDMI otsikut (arvuti kõvakettal olevad fotod ja video ning interneti TV) kui ka võrgukaablit (otse netist video ja netis surfamine). USB pealt tuleb tipp-topp, telekas toetab suurt hulka formaate, paljusid pole kuulnudki. HDMI'ga sama lugu, interneti TV kipub vahel hakkima, aga seda ilmselt saatja serverite ülekoormatuse tõttu. Eesti teleka vaatamise võimalus suurelt täisekraanilt on ikka mugav küll.

Otsene internetiühendus annab võimaluse netis surfata ja tervet hulka programme kasutada. Populaarsematest Netflix ja mitmed teised filmi ning video arhiivid (ilmselt meie olulisim netipõhiline kasutusala), Youtube (päris mõnus kasutada), Facebook (ilma keyboardita suht mõttetu), Twitter, Google Maps (hea aga piiratud täpsusega), Skype (läpakal mugavam) ja mõned teised, mida pole veel jõudnud vaadata.

3D on täiesti omaette lugu. Telekas võimaldab vaadata nii tavalisi filme 3D formaadis kui ka spetsiaalseid 3D filme. Mõlemal puhul on vaja telekas lülitada 3D rezhiimi ja kasutada passiivseid 3D prille. Tavalise filmi puhul muudavad prillid kujutise küll ruumiliseks, aga efekt pole just eriti muljetavaldav. Spetsiaalsete 3D filmide puhul on asi teine, objektid "hüppavad" sulle näkku ja kauguses asuv silmapiir jätab tõepoolest mulje, et telekas on portaaliks kuhugi teise ilma. Populaarteaduslikud filmid ja saated on tõepoolest muljetavaldavad.

Kokkuvõttes leian, et HD on väärt osta. Suurus sõltub vaatamise kaugusest ja rahakoti paksusest. Interneti ühendatavus (nuti tv) mugav aga seda funktsiooni saab suht lihtsalt arvutit telekasse ühendades simuleerida. Interneti kasutamine ilma klaviatuuri või spetsiaalse juhtpuldita tüütu. 3D on muljetavaldav aga tavavideote vaatamine 3D rezhiimis jätab soovida. 3D filmid kallid ja neid pole eriti palju ka internetist tõmmata, ühesõnaga 3D funktsionaalsus pole momendil nii oluline. Sellega tasuks ahk aasta paar oodata, läheb odavamaks ja filme ning programme tuleb ka juurde.

Ise olen paksult rahul, sest sain teleka nii soodsalt, et lisafunktsioonid tulid sisuliselt tasuta kaasa. Lõpetuseks tahaks rõhutada, et Nuti TV puhul on ülioluline Firmware pidev uuendamine - kindlustad olemasolevate funktsioonide probleemideta toimimise ja laadid automaatselt alla ka uusi.

LG 42LW5700 - varajane jõulukink

Informeerimata kõrvaltvaatajale võiks paista, et meie järjekordne panus maailma majanduse edendamisse polnud eriti arukas. Irooniline küll, aga omamata sateliidi taldrikut, kaabeltelevisiooni ja isegi tavalist antenni muretsesime endale teleka. Ja sealjuures sugugi mitte taaskasutuskeskusest $12 eest vaid hoopiski enam-vähem tehnika viimase sõna, millel isegi 3D ehk ruumilise pildi vaatamine võimalik.

Miks küll ometi, kaasa oli ju peale meie kaabelühenduse katkestamist suvel eelmise teleka lastelaagrile annetanud. Päris ilma teleka vaatamiseta me ka nüüd läbi ei saanud, tõmbasime internetist filme ja programme, mis tõesti huvitavad. Teatava imena meeldivad mõned neist meile kõigile nii, et korraldasime vahel "perekondlikke" filmiõhtuid. Sealjuures kippus 23 tollise ekraaniga sel otstarbel kasutatud arvutiekraan pisikeseks jääma.

Olime otsustanud millalgi jõulude paiku, kui super soodsad pakkumised, suurema ekraani muretseda. Aga eelmine nädal tuli kaasa emailile teade elektroonikapoe sünnipäeva erakordsest väljamüügist. Seal oli pakkumine, millest ei saanud mööda vaadata. LG 42 tollist interneti ühendatavuse ja 3D ehk ruumilise pildiga LED telekat pakuti odavamalt kui sama suurt tavalist. Asi tundus kahtlaselt hea, tavaliselt on taolisel puhul põhjust kahtlustada mingit trikki. Aga et tegu oli ühe suurema siinse elektroonikapoega, võtsime sooduka täpsema uurimise alla.

Esiteks muidugi veendumaks, et pole tegu labase pettusega, logisime nende veebilehele otse (mitte läbi emaili lingi) sisse. Pakkumine ikka seal, järgmiseks sammuks teleka kohta infi uurimine. Paraku oli tegu nii uue mudeliga, et selle kohta polnudki palju võrdlusmaterjali ega ülevaateid leida. Aga suht heaks indikaatoriks pidasin sama firma eelnevaid mudeleid, mis parimate "Smart" TV'de hulka kuuluvad. Paar ülevaadet, mis leidsin olid vägagi kiitvad, kriitikat pälvisid minu jaoks mitteolulised faktorid nagu näiteks disain ja WiFi klaviatuuri puudumine.

LG enda kodulehte uurides avastasin, et nende hind on sama mudeli eest $1499 ehk rohkem kui 2 korda kallim kui $699, mis momendil veebitellimusel küsitav. Järgmine kõige soodsam pakkumine terves Canadas oli $999 sama mudeli eest, isegi USA's oli hind kõrgem. Leidsime, et pikalt pole siin miskit mõelda kuna väljamüügil olev piiratud kogus telekaid kahanes silmanähtavalt, kaasa pani tellimuse sisse ja olimegi perele varase jõulukingi või pigem halloweenikingi:) ostnud. Nüüd polnud muud teha kui oodata millal saadetis ukse taha tuuakse. Elasin üle kerge ehmatuse kui kuulsin, et Canada Postiga teenust kasutatakse, kuna olen näinud kuidas pakke koheldakse. Ju siis seepärast oli tegu tasuta kohaletoimetamisega:)

LG 42LW5700 pole muidugi suuruselt võrreldav nende 60 ja 70 tollistega, mis paistavad ameeriklaste lemmikuks olevat muutunud. Siinsesse pisikesse majja just paraja suurusega. Paradoksaalselt oli seni isegi eesti suvekodus olev 32 tolline oluliselt vingem kui kõik siinsed pildikarbid.

Kõik tehnilised andmed teleka kohta võib leida nende kodulehelt aga olulisemad toon järgnevalt välja:

LG 42LW5700 on 42 tolline Full-HD 1920 x 1080 3D funktsionaalsusega LED "Smart TV"

Kontrast 5000000 : 1, 120 Hz skaneerimine, 2.4 ms response time (videomänguks sobiv).

Ühendatavus: WiFi n, LAN, USB-2, HDMI, Component, Composite, VGA, Dig Audio, ...

Üleeile ta siis saabus. Kuna meid polnud päeval kodus viidi pakk postkontorisse, kuhu tuli ise järgi sõita. Postitädi vaatas meid kui hulle kui mainisime, et tulime teleka järgi. Tema küsimus kas meil ikka kindlustus on ajas mind tagasihoidlikult öeldes sutsu ärevile. Pakend paistis siiski ühes tükis olevat, ehkki veidi tambitud olemisega. Isegi Fordi taha mahutamisega oli probleeme, suur teine ikkagi.

Kodus välja võttes ei paistnud miskit häda olevat. Meeldiva üllatusena olid kaasas neli paari 3D prille ja WiFi-n pulk, mida ostulepingu alusel pakendis ei pidanud leiduma. Täiskomplektist jäi nüüd puudu ainult niinimetatud "Magic Wand" ehk spetsiaalne suunatav kaugjuhtimispult, mis lihtsustab interneti kasutamist ja mängude mängimist.

Ühendasime aparaadi elektrivõrku ja lülitasime sisse. Esiteks kurtis, et ei leia TV kanaleid, mida meil muidugi seoses kaabli puudumisega pole. Siis tundis ära traadita interneti ja kukkus oma firmware update alla laadima. See oli hirmaeglane protsess, 10 minutiga jaksas vaid 1% alla tõmmata. Miskit mäda, aga jätsime ta jupitama ja vaatasime enda pilte ning koduvideosid ekraanilt. Kvaliteet tundus olevat parem kui tegelikkuses. Muid interneti funktsioone ei saanud katsetada, sest nagu telekas väitis "unavailable during update".

Kui tudile mineku ajaks oli vaid 30% käes lõin käega ja katkestasin alla laadimise. Läksin läpakal neti peale surfama ning avastasin, et teistel on sama probleem olnud. LG kodulehel oli üleval hoopiski uuem firmware versioon kui see, mida telekas ise üritas maha tõmmata. Laadisin ta USB pulgale ja saatsin LG klienditoetusele emaili küsides kas on vaja jupikaupa firmware uuendada või tohib kohe viimane versioon peale panna. Selleks ajaks oli kell pool üks ja viimane aeg magama kerida. Viimane pilt on tehtud täna hommikul kui olime juba enamuse funktsioone käima saanud. Lisaks meeletule hulgale interneti TV'le ja videotele on ka Eesti TV otseülekannete vaatamine nüüd täiesti tasemel kvaliteediga. Hoolikalt vaadates paistab pildilt teleka allosas eestikeelne tekst:)