Pean ikka olema tähelepanelikum aiasaadustega. Eelmine nädal korjasin ja puhastasin pool pühapäeva sidrunväändiku marju. Sai kena potitäis ning esimene marjadest keedetud tee maitses kogu perele. Mõnus hapukas ja kerge kirjeldamatu pikantse kõrvalmaitsega. Lisaks pidada veel paganama tervislik olema.
Kallasin marjad klaaskaussi ja valasin hulga suhkrut peale. Olin nagu kusagilt kuulnud, et suur hulk suhkrut pidavat kaitsma puuvilju halvaks minemise eest. Jätsin kausi suhkruga kaetud marjadega lauale ja plaanisin need lähemas tulevikus purki toppida ning külmkappi panna. Eelmise aasta saagiga olin just nii toiminud ja sellest purgitäiest oli veel veidi järgigi. Aga täna hommikul kui lõpuks asja käsile võtsin avastasin õudusega, et suhkrukorra all olid marjad täiega hallitama läinud. kurat oleks pidanud ikka läbi segama aga nüüd oli muidugi hilja ja kogu kupatus rändas orgaaniliste jäätmete potti ning sealt komposti. Eks järgmine aasta olen hoolikam.
See tuletas ka meelde, et viimane aeg kiwid ära korjata. Eelmine nädalavahetus olin osa korjanud aga paljud viljad ikka veel kõvad, jätsin need otsa valmima. Paistab, et vahepealne öökülm oli kaasa aidanud ja kiwi marjad küpseks saanud. Peale paari marja suhu suskamist veendusin, et just õige aeg korjamiseks. Redel kaasa ja saingi natukese ajaga karbitäie. Kahjuks on oravad maitse suhu saanud ning terve hulga kiwisid nahka pannud. Maha kukkunud kiwid pistetakse ilmselt hiirte poolt nahka, sest närimata marju tihti maast ei leia. Saime piisavalt, et paar päeva oma aiasaaduste kallal maiustada. Need kindlasti kauaks lauale vedelema ei jää.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!