Mälu

Mis arvate millisest mälust tuleb juttu, kas püsi- (ROM) või muutmälust (RAM). Vale puha, hoopis kõige tavalisemast kõrvade vahel asuvast mälust, millest sõltub kui kiiresti suudate leida oma eelmisel päeval kiiruga kuhugi "kindlasse" kohta susatud autovõtmed üles. Vahel võivad autovõtmed ka õige tavatutesse kohtadesse sattuda nagu juuresolevatelt piltidelt võib näha. Kellel meil poleks sellega probleeme, ja tavaliselt kipub just nii juhtuma, et mida kiirem seda jäljetumalt on kõik vajalikud asjad saladuslikult peitu pugenud.

Mul kippus unustamisega juba lapsepõlves suuri probleeme olema. Tihtipeale ei suutnud hommikul kooli tormates vihikut, raamatut, kalkulaatorit, taskumalet või miskit muud olulist leida. Inimese pea pole põhjatu prügikast kuhu igasugu rämpsu pidevalt võib sisse loopida, paratamatult hakkab varsti üle ääre ajama ja osa asju kukub välja. Probleemiks kipub olema oskus eraldada rämpsu vajalikust, sest tihtipeale mäletame absoluutselt ebaolulisi asju detailselt samas kui lihtsad kuid tähtsad ununevad.

Mingi moment hakkasin juba arvama, et normaalne elu ongi kui suure osa ärkveloleku ajast kulutad otsimisele. Aga lõpuks viskas üle, no kaua võib. Istusin maha ja otsustasin leida loogilise lahenduse - Heureka, nii lihtne see oligi! Minusuguse kalamäluga isiku jaoks on ainult üks lahendus - distsipliin. Kokkuvõttes tuleb piiratud hulk eriti olulisi objekte panna ALATI (see on oluline võtmesõna) kindlasse kohta, kust võid seda ka kinnisilmi leida.

Kõige raskem oligi muidugi distsipliini kasvatamine, koju jõudes oli ikka esimene liigutus autovõtmed instinktiivselt pikemalt mõtlemata kuhugi visata. Aga kui veidi aega olin endaga vaeva näinud ja avastasin kui palju see elu lihtsamaks muutis polnud enam keeruline end momendiks sundida. Võtmed riputan kindlasse nagisse, rahakoti, kella ja mobla sinnasamasse lähedale riiulile. Need ongi 4 hädavajalikku asja, mida pean tööle minnes kaasa võtma. Uksest välja astudes seisatan momendiks ja kontrollin, et kõik need 4 asja on ikka füüsiliselt minu küljes. Sedagi juhtunud, et enne suure tuhinaga uksest välja tormamist olen momendiks autovõtmed käest köögilauale asetanud ja puudumist märganud alles auto ust avama asudes. No ja muidugi snepperlukk kindlalt sulgunud:(

Kokkuvõttes:

1. Määra ära suht väike number HÄDAVAJALIKKE asju.

2. Aseta need ALATI kindlasse kohta, ükskõik kui kiire momendil on!!!

3. KONTROLLI lahkudes füüsiliselt katsudes, et need ikka on sinuga kaasas!

Igatahes on tulemuseks uskumatuna tunduv olukord, kus olulisi asju praktiliselt enam kunagi maha ei unusta. Olen sarnast meetodit laiendanud ka reisima/matkama mineku puhul. Kui vanasti võis kindel olla, et olulisi asju jäi maha siis nüüdseks olen toksinud arvutisse Excelis kolm üldist nimekirja: Talveasjad, Suveasjad, Eestireis. Nimekirjad on koostatud osavõtjate nimede alusel ning lisaks üldised esemed. Enne iga konkreetset reisu teen arvutis vajalikud muudatused, trükin nimekirja välja, jätan mõned tühjad read viimasel momendil lisanduvate esemete tarvis. Märgin vastava eseme alles siis tärniga ära kui see kohvris või kotis sees.

Võib tunduda, et kole aegavõttev organiseerimine aga uskuge mind, iga planeerimisele kulutatud minut toob tagasi kümme asjatule rahmeldamisele kaotatud minutit. Lisaks muidugi oluliselt madalam stressi tase ja hilisem närvitsemine kui miskit maha jäänud. Loomulikult pole see lollikindel süsteem ja vahel ikka ununeb mõni asi aga minusuguse uimapea puhul ainus mõeldav lahendus. Peagi on veelgi lihtsam, kui saan iga moment pähe kargava idee nutitelefonil nimekirja toksida.