Thursday, October 28, 2010

Sidrunväändiku Tee

Olen ka varem sidrunväändiku teemal bloginud aga paari päeva eest sai tema marjadest tehtud teed proovida. Meeldivalt hapukas kerge vaigu kõrvalmaitsega. Täiesti teistsugune kui vartest tehtu, mis mulle samuti väga meeldib. Korjasin marjad ära niipalju kui neid lindudest üle oli jäänud ja panin külmkappi suhkruga purki, siis hea vahel talvel võtta. Uurisin veidi netist infi tema kohta ja selgus mõndagi huvitavat:

Hiina sidrunväädnik (Schizandra chinensis) on puitunud varrega 4–10 m kõrgune liaan, tema vartel, lehtedel ja õitel on tugev sidrunilõhn. Kasvab looduslikult Hiinas, Jaapanis, Põhja-Koreas ja Siberis, kust meiegi oma pärit, kasvatatakse ka Eestis. Üks väät kannab nii isas- kui emasõisi, mida pikemaks saab väät kasvada, seda rohkem emasõisi ta moodustab ja seda suuremaks kujuneb saak. Taim on risttolmleja ja viljade saamiseks on vaja mitut taime koos kasvatada. Õitseb juunis, punased kobaras sõstrasuurused viljad valmivad septembris. Kui suhu pista on jube hapu ja seemneid närides tekib suhu tugev vaigumaitse. Suvel on lehed sügavrohelised, vahel kerge kollaka tooniga, sügisel õlgkollased ja ehteks igale aiale oma erkpunaste marjakobaratega.

Stimuleeriv toime ei jää eriti alla psühhomotoorsete stimulaatoritele, viimased kuuluvad aga dopingu nimekirja. Sidrunväändiku viljad on rikkad C-vitamiini poolest (140 230 mg kuivaines). Askorbiinhappe sisalduse poolest ületab ta näiteks õuna 10 15 korda. Viljaliha sisaldab kuni 18% erinevaid happeid (kõige rohkem sidrunhapet, vähem viin- ja õunhapet). Sidrunväändiku seemnetes on avastatud uus kõrgelt aktiivne aine shisandriin. Selle aine bioloogilise aktiivsuse uurimine näitas, et shisandriin stimuleerib närvisüsteemi südametegevust ja hingamist ning reguleerib ainevahetust. Oma toniseerivate omaduste poolest ei jää hiina sidrunväändik palju alla zhen-zhennile.

Joogid, mis on valmistatud sidrunväändikust, alandavad väsimust, unisust, suurendavad töövõimet, teravdavad nägemist. Sidrunväändik ergutab hingamisteid, südant ja veresoonkonda, suurendab organismi vastupanuvõimet, pärsib kolesterooli imendumist. Teda on soovitatud kasutada astma- ja köharavimina, suguvõime tõstjana, maksa- ja neeruhaiguste ravis. Seemnepulber ravib edukalt nii liighappesust kui -aluselisust, olles universaalne looduslik maohappe regulaator. Suurendab oluliselt vaimset ja kehalist töövõimet, just oma stimuleeriva toime tõttu kasutatakse teda spordis võistlusperioodil.

NB! Ateroskleroosi ja hüpertooniat põdevatele inimestele on sidrunväändik vastunäidustatud, sest võib esile kutsuda vererõhu järsu tõusu. Teda ei soovitata ka südamehaigetele ja unepuuduse all kannatajatele.

Teed saab teha nii marjadest, lehtedest kui väätidest. Lehed soovitatakse korjata augusti algul ja kuivatada õhukese kihina varjulises õhurikkas kohas. Tee valmistamiseks võtta 10 g kuivatatud lehti, millele valada 1 liiter keeva vett ja lasta kaane all tõmmata.
Väätide puhul tuleb need juppideks lõigata ja samuti keev vesi peale kallata. Tõmmata peaks laskma vähemalt pool tundi, et maitse rohkem esile tuleks. Isegi külmaks läinud ja seisma jäänud tee on meeldiva maitsega.
Marjade puhul olen lihtsalt nendest tehtud supermagusa moosi lusikatäie peale kuuma vett valanud + hapukas magus, kerge vaiguse kõrvalmaitsega. Sidrunväändiku lehti kasutatakse isegi kurgi ja tomati hapendamisel.

No comments:

Post a Comment