Siin mõned pildid nädalatagusest koolivaheajast kui käisime lastega ja koeraga pargis "kevad" jalutuskäigul. Ilm oli tõesti kevadine ja hinge puges kartus, et lund enam ei näegi. Takkajärge võib tunnistada, et kartus oli enneaegne nagu võib ka kaasa blogist näha. Minul igatahes esmaspäevane töölesõit superlahe, sest teed tühjad. Vähemalt linnas kuna paljud autojuhid linna ei jõudnudki, õnnetused ummistasid enamuse suuri maanteid, vahepeal olevat koguni iga minut tulnud politseile teade uuest avariist. Aga nüüd piltide juurde.
Esimesel üritab pisem laps koera üle lombi tassida, et see kole märjaks ei saaks. Suurt abi polnud, sest kutsa leidis peagi mudasemad kohad üles ja jooksis seal ilmse naudinguga ringi. Millise tegevuse tulemusel muutus tema alumine pool veerandtunniga porinuustikuks. Teisel pildil paistab suurveega jõe kaldale jäänud jääpank, millelt purikad alla ripuvad.
Kodus ma looma enne tuppa ei lasknud kui lapsed viimase õues sooja veega plastkarbis suuremast porist puhtaks loputasid. Teatava üllatusena polnudki koeral suurt miskit selle vastu, ju oli soe vesi vahelduseks päris mõnus. Kogu seda askeldamist tuli ka naabrikass uudistama nagu võib näha viimaselt pildilt. Muideks nad on meie kutsaga üsna sõbrad, kokku saades nuusutavad ja ei kipu kiskuma. Ainult kui Koko tahab liiga aktiivselt mängima hakata annab kass sisistades suulise hoiatuse.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!