Metsaülikooli Lõpetamisel

Korrektsem oleks lisada, et olin külalisena metsaülikooli lõpetamisel, sest ise olen sellest üritusest täispikkuses ainult 1994 aastal osa võtnud kui lapsed polnud veel sündinudki. Seekord siis viisin ja tõin oma lapsi, kes metsaülikoolis osavõtjate pisikeste järgi vaatasid.

Esialgu oli plaanis alles pühapäeval neile järgi sõita kuid mõtlesin, et miks mitte juba laupäeva õhtul kohale minna kui niikuinii selle maa maha peab sõitma. Saab metsas telgis ööbida ja ehk isegi korralikku eesti sauna. Laupäeva õhtul toimub lõpupidu, mida vanasti kogu ürituse põnevaimaks osaks peeti. 

Telki alt tuues muutus koer rahutuks aimates, et miskit põnevat on oodata. OK, las loom tuleb kaasa, avasin ukse ja too kimas otsejoones autosse võttes seekord koha sisse juhiistmel, no palun väga, mida veel. Kuna oli teatav kahtlus koera autojuhtimise oskustas, pagendasin ta siiski kõrvalistmele.

Poest haarasin endale mõned õlled ja koerale vett, mida olin unustanud autosse võtta. Pidin kuivava kurguga pealt vaatama kuidas loom larpis kohe ahnelt kausitäie kerre. Maanteed olid õnneks ummikuvabad, 215 kilti läbisin kahe tunni ja 15 minutiga, mis tegi keskmise kiiruse veidi alla 100 km/h, ehkki see on suurim ametlikult lubatud kiirus siinseil maanteedel. Kõik lasid suurel teel nii 120'ga, kogu kampa politsei kinni ei pea.

Jõudsin õhtusöögi ajaks, lapsed olid kole rõõmsad minu ja eriti koera saabumise üle. Uurisin kuidas neil läinud on ja kuidas meeldis. Lastega tegelemine olla ikka parasjagu väsitav olnud aga muidu oli väga meeldinud. Nad said aega ka mõningaid loenguid kuulamas käia, vanemale tüdrukule jätnud kõige sügavama mulje ühe Skype looja Jaan Tallinna tehisintellekti teemaline esitus. Pisem plika, kes algul polnud erilises vaimustuses nädalaks metsa minekust, oli üllatavalt rahul kogu üritusega. Kes teab, äkki saavad neistki metsatudengid:)

Võtsin algatuseks õlle, ning siis aitas vanem plika mul telgi üles panna, enne kui tagasi rahva sekka suundusime. Lõpetamise puhul esineti gruppide kaupa isetegevusega, lapsed olid mininäidendi kokku pannud. Kui ametlik osa läbi hakati niisama sotsialiseeruma, kusjuures veinikest oli 16 liitriste pakendite näol ohtralt abiks varutud. Lobisesin tuttavatega ja andsin koera paarile pisikesele plikale hoida, kes hirmsasti Kokoga tegeleda tahtsid. Koer sai peagi aru, et võib tavalisest enam oma tahtmise järgi talitada ja lohistas laudade alt toidujäänuseid noolides tüdrukuid rihmapidi järgi.

Kui lapsed läksid magama, otsustasin momendiks koeraga järve äärde jalutada. Viskasin paadisillale sirakile ja vahtisin tähistaevast, mis tänu niiskele ja kuumale õhumassile kahjuks suht tuhm oli. Samas oli mõnus t-särgi väel selili vedeleda ilma et jahe hakkaks. Õnnestus isegi üks meteoriit näha enne kui suigatasin. Koera rihma olin ümber käe mähkinud ja selle sikutamine mu ärataski. Lahe oli niimoodi tukkuda ja silmi avades põhjatut tähistaevast näha. Plõksasin foto koerast paadisillal ja läksime tagasi seltskonda.

Tunnikese veetsin veel tuttavatega vesteldes, aga lootus sauna minna kustus, sest sinna suundus vaid minust nii 25 aastat noorem rahvas. Kuna tegu segasaunaga siis ei tahtnud minna nilbet vanameest etendama, kes noori tüdrukuid vahtima tuleb. Lõpupidu ise jättis ka palju rahulikuma mulje võrreldes tolle aastatetaguse mürgliga, mida mäletan. Eks sai veits noorem oldud, samas oleksin praegugi hea meelega veidi rohkem mürtsu teinud aga üksinda oleks vist lollilt välja kukkunud:) Mis ikka, kobisin telki tudile.

Hommikul käisime end enne ärasõitu järves värskendamas. Laps eidis pisikese mao, mille otsustas koju kaasa tuua, et seda akvaariumis kasvatama hakata. Hommikusöögiks oli kõik mis laagrist üle jäänud, lauad toidu all lookas. Kahju kohe vaadata, kui palju head ja paremat järgi jäi. Pole imestada, et Koko suurest õnnest pöördesse läks, isegi tema sai hommikusöögiks lihapalle ja sinki. tagasiteele asusime varakult, et pühapäevaseid ummikuid vältida, pealegi olid lapsed päris väsinud. Tee pealt võtsime metsast kaks tamme istikut, eks näe kas lähevad maja ees kasvama. Koju jõudsime ilusti kella kaheks, terve päev veel ees.