Pesukarude kättemaks

Pesukaru "kvaliteedikontrolli" läbinud viinamarjad

Sellest ajast peale kui meie viinapuud marju kandma hakkasid olen pidanud pesukarudega võitlema õiguse üle, kes need nahka saaks panna. Olen kasutanud mitmeid vahendeid alates nailonvõrkudest kuni '22 kaliibriste relvadeni. Efektiivsuse seisukohast on loomulikult radikaalsemad vahendid etemad stalinlikul põhimõttel: "Pole inimest (pesukaru) pole probleemi". Samas pole kahjuks linna piires raskema kaliibriga tulirelvade kasutamine lubatud mujal kui lasketiirudes ja sinna pole õnnestunud loomi meelitada.

Seoses eelpool mainitud piirangutega olen jäänud pidama ürginimese tasemel relvade juurde, mille kasutamist kohalik seadusandlus oma krundi piires ei reguleeri. Lihtsamate kuritegude puhul nagu ilma luba küsimata eravaldusse sisenemise eest saavad need loomad tunda tammemalakat turjal. Raskemate kuritegude nagu viinamarjavarguse puhul võib kohevasse karvakasukasse mõni auk juurde tekkida suusakepi otsa kinnitatud pussnoa abil.

Eelneva põhjal võib jääda ekslik mulje nagu ei meeldiks mulle pesukarud. Tegelikult meeldivad väga, aga nende sarm väheneb lineaarselt seoses lähedusega minu aiamaale, saavutab nulltaseme piiri peal ja hakkab eksponentsiaalselt negatiivsemaks muutuma majataguse viinamarja istanduse suunas. Et ma mingi pesukarusid vihkav maniakk pole kinnitab ka tõsiasi, et kuriteolt tabades üritan neid pigem õpetada kui vigaseks või maha lüüa. Kaikaga kergelt üle turja mitte näkku ega jalgadesse konte murdma, noaga pisikesed torked tagumikku või muidu lihaselisse piirkonda mitte kõhtu või koonu suunas.

Aga nagu olen lõpuks aru saanud, loomad ei hinda minu "inimlikke" meetodeid ega võta õppust vaid käivad edasi viinamarjade kallal maiustamas. Kui nad niisama sööks poleks asi nii hull aga lontrused naksavad veidi igast ettjuhtuvast marjast. Mis ei meki jäetakse otsa mädanema, mis meeldib lutsitakse magusam mahl välja ja kest ning seemned sülitatakse maha, käituvad raisad nagu tüüpilised barbarid.

Nädalavahetusel sai mõõt täis ja otsustasin varased viinamarjad ära korjata, et mitte iga öö elukatega võitlemas käia. Jätsin paar ilusat kobarat eriti raskelt ligipääsetavatesse kohtadesse lootuses, et sinna nad ei ulata. Öösel olidki lontrused kohal ja peale mõningast väätides ragistamist võisin nende pettunud häälitsuste põhjal rahuldusega arvata, et miskit söödavat loomad ei leidnud. Võta näpust, lõuna ajal koju jõudes selgus, et ka viimaseid kobaraid oli näksitud. Vandusin ja korjasin needki ära, mõne terveks jäänud marja suskasin suhu, liiga ahvatlevad olid minema viskamiseks.

Elegantne lahendus pesukaru probleemile

Ei möödunud kaua, et oma viga mõista. Pesukarud olid seekord kõiki rahvusvahelisi kokkuleppeid kaasa arvatud Genfi konventsiooni eirates võtnud kasutusele bioloogilise relva. Isegi Saddam Hussein, Hitler ega Stalin ei langenud nii madalale! Esimeseks märguandeks oli kahtlane korin kõhus, ei möödunud kaua kui hakkasin üha kiireneva sammuga pelleri poole astuma. Hea, et keegi ees polnud, sest alumise korruse vetsu poleks ma täispasandamata pükstega ilmselt enam jõudnud.  Veendusin näitlikult koolis pähetuubitud väite ekslikkuses, et seedeprotsess võtab 24 tundi aega. Viinamarjad ei suvatsenud mu kehas üle kolme tunni püsida. Lühidalt ja viisakuse piiridesse jäädes võin mainida, et tundsin end kui vett täis kummipall, millele auk sisse torgatud.

Lisaks akuutsele kõhulahtisusele oli süda paha, jube väsimus ja külmavärinad. Mõtted hakkasid juba tiirlema teemal, kellele mida päranduseks jätta. Ainus asi mis eluisu tagasi tõi oli kättemaksu soov pesukarude vastu. Asusin mõttes ette manama kujutusi kuidas kõige hirsamal kombel neid kuradi poolt loodud loomi põrgusse, ehk sinna kust nad tulnud on, tagasi saata ja kohe hakkas parem. 

Momendil tunnen end üsna hästi, ehkki pole ettevaatuse mõttes miskit muud manustanud kui paar pudelit mineraalvett. Proovisin küpsist näksida aga üle poole ei tahtnud, vee ja kõhulahtisuse dieedil olen 24 tunniga 3.5 kilo alla võtnud. Võiks täitsa patendi võtta ja pesukarude poolt lakutud viinamarju enda nimelise dieedi sildi all raske raha eest müüma hakata. Kaalukaotus on garanteeritud, sest süüa mitte lihtsalt ei taha vaid see on ka mõttetu kuna ei püsi piisavalt kaua keres, et toitained jõuaks imenduda. Kui ära ei sure siis nädalaga on kindlalt 10 kilo läinud, muud pole vaja teha kui umbes viis eritöötlusega viinamarja iga päev alla neelata:)