Costa Rica - 1 (Eellugu)

Olime varemgi paar korda plaaninud kuhugi soojale maale minna, aga ikka tuli miskit vahele. Enamasti kas oma jahedalembus (eelistasime pigem suusatama minekut) või siis lihtsalt laiskus. Kevadel aga sai meil 25 aastat ametlikku kooselu täis, seda pidi ju kuidagi tähistama. Teadsin, et kaasale alati Bermuda meeldinud. Valisin isegi hotelli välja ja olin pileteid kinni panemas kui lugesin kusagilt, et üks üllatus, mis naistele kohe kuidagi ei istu, on ootamatu lõunamaareis. Seda mitmesugustel põhjustel, millel siin peatuma ei hakka, mida naised ilmselt ise teavad ja mida meestel pähegi ei tule. Igatahes otsustasin ettevaatuse kasuks ja küsisin üle.

Ega ta nii vastu polnudki aga paraku tõi esile hulga veenvaid argumente, miks just nüüd hästi ei sobi. Segasid nii planeeritav Eestireis kui aprillilõpu aeg, mis kole palav lõunapoolseis piirkondades, pole ju vaja iga hinna eest punnitada õige kuupäeva nimel. Leppisime kokku, et teeme reisu sügise poole. Kaasa lubas nädala puhkust kõrvale panna, mina saan nädalakese suvalisel ajal töölt liugu lasta. Saabus sügis ja asusin vähehaaval asja uurima. Novembri alguseks oli selge, et kui nüüd tõsiselt tegutsema ei hakka jääb jälle käimata.

Põhjaliku internetis sooritatud uurimistöö tulemusel, kus proovisin koha valikul võtta arvesse niipalju faktoreid kui võimalik (kaasa huvid, mugavus, kliima, elamiskoht, asukoha eksootilisus, loodus, vaatamisväärsused, hind, turvalisus, ... ) jäid sõelale kolm: Bermuda kui kaasa esialgne valik, Antigua kui ilus valgete liivadega saareke Kariibi meres ja Costa Rica kui eksootilise loodusega Kesk-Ameerika pisiriik. Sellised kohad nagu Mehhiko, Kuuba, Dominikaan, ... jäid kõrvale oma tavalisuse pärast, Hawai või Kaug-Ida rannad ei pakkunud kaasale huvi, Uus-Meremaale peaks kauemaks minema, Island momendil liiga külm, Seishellid või Malediivid kippusid hinna poolest piiri ületama, Fidzi, Marshalli saarte ja Tonga kohta lugesin kohati väga negatiivseid hinnanguid jne ... 

Igatahes manasin läpakale kõik kolm kohta ekraanile ja panin kaasa nina alla: vali nüüd mis sulle meeldib, ja panen kinni. Uurisime koos mõnda aega, aga kaasa ei suutnud otsustada esimese pauguga, tahtis ka omal käel lähemalt vaadata. Igatahes paar päeva hiljem olime jõudnud ühisele otsusele, et Costa Rica tundub kõige põnevam. Tolle kasuks kallutas eelkõige looduse eksootilisus ja mitmekesisus, viietärni hotelli Riu Palace Costa Rica asukoht Vaikse Ookeani kaldal, eelnevate reisijate harukordselt positiivsed hinnangud, momendi kliima (kuiva jahedama perioodi algus). Keda huvitab siis veebist leiab rohkelt infi nii wikipeediast kui CIA kodulehelt:)

Kui olime otsuse langetanud tuli täpne aeg valida. Selgus, et Costa Ricasse on otselend Torontost ainult kord nädalas - esmaspäeval. Enne Karate turniiri enam ei jõudnud ja peale seda tundus sobivaim olevat 3 detsembri väljalend. Muigasin omaette, et lisaboonuseks hea võimalus sünnakohustustest kõrvale hiilimiseks, no ei saa ju korraldada miskit üritust sel ajal oma sugulaste ja tuttavatega kui isegi samal mandril pole. Igatahes asudes puhkusepakendit välja ostma, tabas meid erakordselt meeldiv üllatus. Hind oli langenud võrreldes eelmise päevaga õige mitusada dollarit. Tüüpilise eestlasena hakkasin paranoiliselt kahtlustama, et miskit lõhnab kala järgi. Pole ju võimalik, et kõik soodsad asjaolud kokku jooksevad ja siis veel andakse hinnas kah alla.

Liberia lennuväljalt läände sõites veidi
Ocotalist mööda ongi mere ääres
Riu Palace Costa Rica Hotell

Ei julgenudki samal õhtul ära osta, veetsin mitu tundi arvutis üritades leida, kas pole miskit looduskatastroofi või võimuvahetust piirkonnas juhtunud. Ainus fakt, mille avastasin, oli poole aasta eest toimunud 7.6 palline maavärin, aga mulle see pigem lisas eksootilisust. Mitmekümnest vulkaanist ei paistnud ükski erilist aktiivsust üles näitavat, taifuuni hooaeg läbi - no ei leidnud miskit kahtlast. Hommikul töö juures viskasin veekord pilgu peale, kõik tundus joones olevat. Helistasin kaasale, paneme kohe kinni, see saab ainult miski viga olla, et tuliuut piirkonna parimat viietärni luksushotelli pakutakse nädalaks $1015 eest nina peale kusjuures lend, kõik söök, jook, sportlikud tegevused, jne ... absoluutselt kõik hinna sees. Järgmine enam-vähem samaväärne pakkumine üle $2000 ja isegi samas hotellis järgmine nädal juba $600 kallim. (P.S. Lennujaama maksud $330 tuleb kõigi numbrite puhul lisada)

Kui krediitkaardi number teele saadetud ja reisufirmalt kinnitus tulnud tundsin end rahulikumana, aga ikka jäi pisike kahtluseuss närima. Paari tunni pärast huvi pärast uuesti pilku peale visates tundsin õnnist surinat kõhus, mida saab ainult lühikese ajaga kasiinos 600 dollari teenimine tekitada, just niipalju olid hinnad kerkinud. Nüüd ei jäänud üle muud kui põnevusega ootama jääda.