KOV 2017 kajasid

Valimiste üldstatistika annab mõned päris huvitavad ja veidi ootamatud numbrid. Osalusprotsent oli madalam kui eelmistel valimistel. Natuke üllatav, sest esiteks said hääleõiguse esimest korda 16 - 17 aastased noored ja teiseks suurenes elektrooniliselt hääletajate arv, mille alusel oleks võinud loota suuremat aktiivsust. Paraku vihjab protsent asjaolule, et suur enamus neist, kes ehääletasid oleks seda ka muidu teinud. Meeldiv tõdeda, et rahvas pole siiski nii lihtsalt lollitatav kui mõni erakond oleks lootnud, paistab et ehääletajate arvu ID kaardi turvariski paljastamine enne valimisi praktiliselt ei mõjutanud, ehk vaid tõstis hääletamisel mobiilID kasutajate hulka.

Kõige suuremat ja numbreid vaadates täiesti põhjendamatut hädakisa tegi EKRE pealik väites otse eetris, et miskit on väga mäda. Samas tunnistas, et ei saa kogu ehääletamise taustast mõhkugi aru. Sihuke ebaprofessionaalne esinemine lisapunkte küll ei too. EKRE hääletustulemus oli nimelt kõigist erakondadest kõige stabiilsem kui ehääletamist ja lõplikke tulemusi võrrelda, 6% ehääletamisel ning 6.7% lõpptulemusena. Numbreid vaadates oleks keskerakond ainus, kel põhjust ehääletamise üle kurta. Oli eeldada, et haritum ja noorem seltskond ehk siis reformi ja sotside toetajad on need, kes eelistavad ehääletust. Konservatiivsemal rahval meeldib pigem tavapäraselt hääletamas käia.

Suurimatest võitjatest ja kaotajatest on meedias pikalt juttu tehtud. Enamasti olen nõus aga siiski lisaks oma nägemuse. Suurim võitja oli numbrite põhjal reform vaatamata ekspeaministri perfektselt ajastatud skandaalile. Plärakaks meepotis jäi suutmatus keski võimu Tallinnas murda. Võitjate hulka arvaks ka EKRE, esiteks ainuüksi numbritel põhineva edasimineku alusel. Eelkõige aga seetõttu, et saavutades esindatuse paljudes volikogudes saavad nad end edukamalt laiemalt tutvustada ning on riigikogu valimiste ajaks ülisoodsal positsioonil kui peaks mingisugune kriis tulema. Eeldus muidugi, et nad praeguse asjatundmatu juhi asemel uue ja osavama valivad. Ise nad küll arvasid põhjendamatult, et oleksid pidanud rohkem kui 10% saama.

Keski tulemust võiks vaadata nii, et osa lahinguid võideti, teised kaotati. Ehkki lõpptulemus oli eelmisest korrast tunduvalt nõrgem kaotati eeldatavast vähem hääli nii korruptsiooniskandaalide kui ka mässu tõstnud liikmete tõttu. Keski valija ilmselt on suht püsiv aegapidi (konkurentide arvates liiga aeglaselt) välja surev vene päritolu, penskar või muidu edukate rongilt maha jäänud kibestunud ning kade tüüp. Ta ei näe miskit väära korruptiivsete meetoditega rongile tagasi ronimise ürituses. A la, kes ei võtaks altkäemaksu kui pakutakse. Numbriline kaotus muutub suht tühiseks kui liita juurde need, kes Savisaare liidu poolt hääletasid. Keski eksistentsiaalne oht seisneb tegelikult kahes erimeelses (Eesti ja Vene) tiivas, kes mingi moment ei pruugi suuta enam kompromisse leida ja lähevad laiali. Savisaare valimisliit oleks edu korral võinud selle juba praegu põhjustada. 

Momendil on kurioosne olukord, kus venemeelsete keskerakonna toetajate hääled suunatakse Ratase juhitud mõõdukalt eestimeelse tiiva poliitika toetuseks. Huvitav kaua vene valija ja populaarsed poliitikud nagu Korb seda seedivad. Keski lõhenemise korral eeldaksin kogusummas olulist häältekaotust kusjuures kaks kolmandikku läheks uue vene partei taha. Allesjäänud kolmandikust pooled jookseks laiali, enamus ilmselt sotside leeri. Eestimeelsel keskerakonnal oleks ainult oma häältega keeruline valimiskünnisestki üle saada. Ratas ja kogu võimul olev keskerakonna eestlaste punt teab seda hästi ning püüab võimaluse piires venelasi moosida, et mitte lasta erakonnal lõheneda. Seal ka põhjus miks ei tühistata lepingut Ühtse Venemaaga, ehkki sisulist tähtsust ei omaks, ega siis avalikult olulisi asju tehta. Pigem kasulik konkurentidele, mugav kont mille kallal iga kell närida osutamaks, et tegu venemeelse parteiga.

Tallinnas napilt absoluutse enamuse hoidmine oli kahtlemata võit kuid samas oli äratuskellaks nii mõnelegi ettevõtjale näidates kui juuksekarva otsas nende meelehea eest saadud lepingute kestmine ripub. Omaette äge oleks olnud situatsioon, kus Savisaar ühe häälega selleks kaalukeeleks osutuks, kes soovi korral (loe vastuteenete eest) toetab keskerakonna volikogu või mitte. Kahjuks jäime taolisest Ratase jaoks vägagi piinlikust spektaaklist ilma. 

Isamaa on pigem küll kaotaja kui vaadata nende üldtulemust ja esindatust erinevates volikogudes. Samas suudeti vaatamata hiljutisele paljude koloriitsete kujude lahkumisele ja katastroofi ennustanud meediale teha üllatavalt hea tulemus. Nemad on nagu EKRE positsioonis, kus osava juhtimisega lootust riigikogu valimistel saavutada vähemalt tõsiselt võetava koalitsioonipartneri positsioon.

Sotsid saavutasid küll 10% kuid näitasid, et vasakpoolsel liberalismil pole eestlaste hulgas erilist toetust. Konkurendid kasutasid oma propagandas varjamatult ära kooseluseaduse üldist ebapopulaarsust. Sellel parteil näen vaid nishipartei tulevikku mis jääb 10% piiridele kõikuma kui keskerakond ei lagune. Sotside ainus võimalus ongi iga võimalust kasutades kesikuid õõnestada lootes nende lõhkumise arvel saada ainsaks tõsiselt võetavaks mõõdukalt vasakpoolseks jõuks.

Täielikeks läbikukkujateks võib kuulutada Rohelised ja Savisaare valimisliit. Savisaar küll sai isikumandaadi aga valimisliit ei ületanud 5% künnist. Loone ja Ivanova tõmbasid oma lollusest endale ise vee peale, Toom sai ilmselt Kremlist karmi käsu see perspektiivitu pull jätta, muidu võib ka tema võimukoridoridest kõrvale jääda kusjuures venelased kaotaks esindusisiku europarlamendis. Eraisikutest rääkides ei saa mööda minna Korbist kes ilmselt suure osa Savisaare hääli noppis. See on tüüp, keda keskerakonna juhatus peab kõige enam kartma ja piisavalt moosima, et lõhenemist ära hoida. Korb võiks juba praegu koos oma mõttekaaslastega edukalt uue partei teha, mis absoluutse enamuse venelaste häältest korjaks ja hea juhtimise korral kindlalt kolme suurema partei hulgas oleks. Paraku on üsna kindel, et ühtegi valitsusse nad ei pääseks, sest poliitika muutuks kõigile eesti erakondadele vastuvõetamatuks. Presidendi poolvenna kukerinna punnitamine tegi ainult nalja, tema oli teine kes Savisaare häälte varal esile kerkis ja sama ruttu ka kaduda võib.