Näpp persse ehk loomaarsti katsed :P

Idüll suitsukondiga eelmine õhtu

Mida toredat teha pühapäeva hommikukohvi kõrvale ilusa ilmaga aias päikese käes lebotades. Eks ikka ajaks muuseas kahe lonksu vahepeal koerale näpu tagaotsast sisse :P  Kui päris aus olla, siis tegelikult polnud tegu mitte minu tavalise perverse nädalavahetuse meelelahutusega vaid looma aitamise ja kitsiduse kombinatsiooniga. Enne kui edasi lähen pean põnevil lugejaid kurvastama: pealkirja teemalist pilti ma ei teinud ja kui olekski teinud kutsuks nõrgema südamega tegelased politsei või loomakaitse.

Veenmaks teid, et loomaarsti protseduure teen vaid häda korral, pean pöörduma tagasi algusse. Vist juba ka mainitud, et tänupõhade kingiks sai kutsadele saksa lihuniku juurest suitsukondid toodud. Pisem ei saa enda omast jagu, aga Koko maiustab kui segane. Meil tekkis lausa probleem kui koer oma kondiga välisukse ees asendi sisse võttis ja ei lasknud enam kedagi esikusse. Seni pole kunagi olnud jama toiduga, suitsukont avaldas näitlikult looma peidetud metsiku olemuse. Pole kahtlustki, Koko põlvneb eriliselt verejanuliste ürghuntide liinist. Meie lähenemise peale hakkas kostma sihuke urin, mida olen vaid kord matkal olles kuulnud kui karu tundis huvi lõkke ääres söödava puljongi vastu. Pisem kutsa käis imestunud olekuga ringi, veendudes peagi, et tegu pole mänguga. Urin oli kardinaalselt teise kõlaga kui köiejuppi sikutades.

Kas julgeksite sellele koerale näppu tagumikku pista ?

Lõpuks muidugi sai kont looma käest ära võetud ja külmkappi pandud kui ta rohkem närida ei jaksanud. Paraku oli liigsöömise või pigem ehk liignärimise tulemus pühapäeva hommikul näha kui käisin loomadega jalutuskäigul. Punnitas mis punnitas, paar kondipuru pabulat tuli aga ilmselgelt polnud see kõik. Loom võttis iga kümne sammu tagant strateegilise asendi. Vaatamata silmad pealuust välja kukkumas pingutamisele tulemust polnud. Koju tagasi tulles tegin kohvi ja läksin aeda, koerad võtsin kaasa. Lootsin et ehk rahulikult lamades ja oodates läheb tal kergemaks. Kus sa sellega tatsas aias ringi ning punnis edasi, tulemuseks vaid veits kõhumahlasid. Laps tahtis hakata looma tohtrile viima, aga mul meenus kuidas viimane kord võeti pea sott tühipalja lohutamise eest: "Kui koer pole shokolaadi söömisest veel surnud siis elab edasi". Sõna otseses mõttes kuldsed sõnad, vähemalt loomatohtri vaatevinklist, kelle visiiditasuks papp pudenes.

Võimaliku sooleummistuse operatsiooni puhul hakataks rääkima tuhandetest. Esiteks muidugi needsin maailma põhja kõiki lihunikke, kes suitsukonte teevad. Koera ei saa süüdistada, sest tõele au andes lõhnas kont nii isuäratavalt, et enne neile andmist nagistasin natu ise küljes olnud suitsuliha kallal. Silmi eest käisid läbi õllekastid ja puhkusereisid, mis tohtrivisiit võiks maksma minna. Ohates ajasin kummikinda kätte ning kutsusin Koko enda juurde. Loom lonkis poolköökus asendis kuulekalt kohale. Mõtlesin kas peaks kedagi appi kutsuma koera kinni hoidma, loobusin võimalike ohvrite vähendamise huvides, proovin esialgu niisama.

Edasi palun lugeda omal vastutusel, sest nii esteetilises kui emotsionaalses plaanis võivad värvikad tõsielulised kirjeldused tundlikuma hingeeluga isikutele ülejõu käivaks osutuda.

Kükitasin ning võtsin vasaku käega koera ümbert kinni, loom pani käpad usaldavalt õlale ning surus pea vastu kaela. Hmmm... ei tea kas on turvaline asend, piisab pea keeramisest et mu kõri lõhki tõmmata või vähemalt kõrv ära rebida kui mingil põhjusel sisikonnas sobramine peaks vastukarva olema. Hingasin sügavalt sisse ja hakkasin ettevaatlikult näppu saba alt koera sisemusse libistama. Nonii, suht libe ja üllatavalt ruumikas oli see esimene kamber. Kuna koera käitumises polnud tunda erilist ärevusenooti, sobrasin veidi näpuga - tühi mis tühi. Liikusin oma avastusretkel edasi lootes, et näpu pikkusest ikka jagub. Nii viie-kuue sendi kaugusel oli tunda miskit kõva. Näpuga ringi liigutades jäi mulje, et loom pigistab enda lihastega junni, aga edasi liikumise asemel kiilub selle hoopis kinni. Sudisin natuke ja kui momendiks lihased lõtvusid sain näpu sügavamale.

Mõni ime, et isased koerad seksides kinni jäävad. Niipea kui näpuots rõngaslihasest mööda sai tõmbus see reflektoorselt pingule, tunne nagu oleksin näppupidi hiirelõksu jäänud. Peas vilksatas õuduskujutelm kuidas koer süles loomaarstile lähen ja mis pilguga inimesed tänaval vaatavad. kohapeal selgub, et aitab vaid amputatsioon või koera sõrme ümbert lahti opereerimine. Koko oli viimase lükke juures kahtlaselt jäigaks tõmbunud. Perfektne moment muidugi: kui nüüd hambad näkku lööb, ei jää mul muud üle kui koer perseauku pidi näpu otsas rippudes jooksu pista. Vasaku käega koera selga sasides mõmisesin loomale, mitte eriti enesekindlalt: "kõik on ok, kõik on ok, ..." Surve vähenes natuke, keerasin näppu, nõksutasin veidi, õnneks suhtus loom protseduuri üsna melanhoolselt peale esimest ehmatust.

Kõverdasin veits näppu, küüs taha ja palvetades koerte ning kõhukinnisuse pühakute poole tõmbasin objekti ettevaatlikult millimeeterhaaval väljapoole. Järsku oligi julk lahti ning potsatas välja. Igaks juhuks tegin kiire järelkontrolli, kõik tundus tühi olevat, koer lõdvestus tuntavalt. Lähemal uurimisel ei saanudki aru, miks junn kinni oli jäänud, võibolla lihtsalt liiga pikk tugev ja kuiv. Koer mühatas, nuusutas ebalevalt oma tagaotsa, jalutas paar sammu ja pistis äkki jooksma. Sushi, kes oli kogu operatsiooni ohutust kaugusest huviga jälginud, pidas seda kutseks mängule. Minulgi langes kivi südamelt kui nägin kahte koera rõõmsalt haukudes ringi kihutamas ja teineteist taga ajamas. Pidi ikka loomal kergendus olema.

Õnnelikud koerad järgmisel päeval jalutuskäigul looduses

Ja enne kui keegi kavatseb kirjutama või helistama hakata: ei, ma ei kavatse oma professionaalses karjääris kannapööret teha, ehkki esimese katse põhjal otsustades tundub, et loomaarsti amet polegi nii keeruline. Paraku pole kindlasti kõik loomad nii kannatlikud ja usaldavad kui oma koerad.

Lõpetuseks ka pühapäeva hommikune kaal 81.6Kg, mille mõõtsin kahjuks enne tõpratohtri katseid, hiljem olin kindlasti hirmu ja pingutusehigi arvelt vähemalt pool kilo kergem.