Hakkab meeldima

Laupäeva hommikul veel tukkusin rahulikult peale kaasa tööle lahkumist kui kuulsin kolistamist. Vanem tütar piilus ukse vahelt sisse, et kas läheme jooksma. Ilmennustus lubas paar soojakraadi ja vihma, pilku aknast välja visates oli selge: seekord nad ei eksinud. Mis seal ikka, ega me suhkrust või lumest ole, et natukese kevadise vihma käes ära sulame. Ajasin voodist üles, kiire kaalumine enne hommikunäksi näitas 82.4kg, tasapisi liigume soovitud kaalu suunas. Kohv, müsli piima ja banaaniga, pool tunnikest netis surfamist Tänaku ralliseisuga kurssi viimiseks (juhib paari sekundiga). Poole kümneks oli toit kenasti allapoole vajunud, paras aeg alustada. Kätekõverdused, kõhulihased ja jooksma. Tegime jälle rahulikku tempot, poole peal tütar mainis, et võiks joosta pikema maa kui eelmine kord. Lisasin tänavatel keerutades hinnanguliselt pool kilti kolmapäevasega võrreldes juurde. Koju jõudas väitis Google, et vaid 10m pikem distants. Peab hakkama vaatama, kas mõni äpp on GPS'i pidevalt peal hoides distantsi mõõtmisel täpsem.

Kuna olemine mõnus otsustasin jälle lisajupi lipata. Seekord panin moblal stopperi käima ja mõtlesin teha umbes 12 mindise jooksu. Googlele elu lihtsamaks tegemiseks jooksin suht sirgeid tänavaid mööda. Tunne oli hea ja tempo tundus täiesti asjalik, mõnus hakkas, ei tea kas see ongi niinimetatud "runners high" kui parajast pingutusest tunned naudingut. Igatahes lippasin distantsi kordagi kiirust maha võtmata läbi, ukse ees lülitasin stopperi seisma. Kümmekond sekundit kulus mobla kotist kätte saamisele ja peale lülitamisele. 10:51 peal vajutasin kinni, google väitel läbisin selle aja jooksul täpselt 1.990 km, paraku oli ühe koha peal rada ikkagi diagonaalis üle kvartalinurga tõmmanud, hinnanguliselt 100m kaotust. Keskmiseks kiiruseks võiks lugeda 5:30 km kohta, mis viletsam kui enne, samas tean et jooksin kiiremini. Raske hinnata, oli varem või on praegu distantsi ja aja mõõtmine paigast ära. Kipun siiski arvama, et viimased numbrid täpsemad. Cooperi testi tulemus seega tänase põhjal pigen natu nõrgem kui enne, vägisi tuleb tahtmine staadionil tegelik number teada saada.

Täna oli lumi maha tulnud, okstel öösel sadanud lörts jäätunud. Jooksime plikaga veel pikema tiiru: 3.84km nutika arvates. Puude alt läbi sörkides kukkus pidevalt jäätükke alla, justnagu arvutimängus põikle allakukkuvate granaatide eest. Näpusuurust jäätunud lume tükki on päris korralikult tunda kui kümne meetri pealt vastu õlga või mütsi kukub. Kodus panin jälle stopperi peale, et kiire ringiga lõpetada. Uuesti oli hakanud lund sadama. Tee peal üks koera jalutav beibe kommenteeris: "Impressive". Vastasin: "That's what I think". Ei tea kas tütarlaps mõtles tõsiselt või tegi shortsides lumesajus silkava vanainimese arvel nalja. 2.4 km peale kulus 13 minutit kusjuures korra pidin tossupaelu siduma. Kaardi peal vaatas muidugi jälle paar nurgalõikust vastu, aga mis teha. Lõppude lõpuks pole ju täpse aja ja distantsi mõõtmine nii oluline, mulle lihtsalt pakkus huvi, mis seisus on vastupidavusvorm keskmise kodanikuga võrreldes. Kangesti kõditab eneseuhkust :P

Ameerikamaal võin end puhkeasendi pulsinäidu 48 alusel lausa sportlaseks nimetada :)

Pulsi ja südame töö kohta sain samas päris huvitavat infi, ehkki pulsimõõtmine toimub suht pikkade intervallide tagant. Muidu poleks vahet, aga kui aktiivset trenni teha lühikest aega, magab olulised hüpped maha. Täna oli millegi pärast end jooksu ajal vahepeal maha lülitanud. Paar huvitavamat momenti siiski jäädvustatud. Kohe peale käte ja kõhu trenni oli 95 lööki minutis, esimese aeglasema 3.8km jooksu lõpus 74 ja teise kiire lõpus 106. Väidetavalt on efektiivse trenni koormuseks pulsisagedus 50-85% maksimaalsest (minu eas 220-56=164) ehk siis 82 kuni 140 lööki minutis. Seega käks vaid kiirem jooks trenni eest kirja. Hoopis huvitav oli info puhkeasendi pulsisageduse kohta. Väidetavalt tavakodanikul 60-100, Ameerika Südame Assotsiatsiooni tabeli alusel kuulun sportlaste kategooriasse, sest kolme päeva jooksul on pulsikell mõõtnud puhkeasendis 48, 47 ja 49 lööki minutis. Kohe uhke tunne, muidugi seni kui selgub, et olen miskit kusagil valesti mõistnud. Pärastlõunal käisime karates 2 tundi ja homme varahommikul põrutan suuskama, Blues tuli 20 senti  värsket lund - loodetavasti mitte aprillinali 😜

P.S. Kõrgeima seni fikseeritud näidu sain kirja hommikuse "rattasõidu" pealt 136 näol kui jätsin salaja pulsikella randmele 😵

Kuhu vanahärral nii kiire - Cooperi test noh :D

Tänaseks sai kenasti kaks nädalat täis sellest ajast kui otsustasin hommikujooksu tegema hakata. Kui esimene jooks oli hull punnimine ja enda sundimine, siis vähehaaval on kergemaks läinud. Eile tegi tütar kodus tööd ning otsustas koos minuga hommikujooksule tulla. Temal esimene katse, võtsin rahuliku tempo. Paraku oli natukese ajaga näha, et plikal läks raskeks. Tema müta-müta sammudega jooksmine tuletas vägagi selgelt meelde mu esimest katsetust, nüüd lasin selle tempo juures õige lõdvalt. Tegin tavapärasest lühema tiiru aga kui kodupoole hakkasime liikuma, pigistas tütar ähkides: issi teeme ühe pisikese ringi veel. Tubli, et sihuke kange ja ei anna alla. Koju tagasi jõudes näitas Google Fit, et olime 3.28 km läbinud keskmise tempoga 5:45 km peale. Tundus natuke liiga pikk kui võrrelda mu tavaliste jooksudega, samas pisike lisaring andis mõnisada meetrit juurde. Kuna tempost polnud kuumaks saanud otsustasin ühe kiire lisaotsa joosta. 1.69km uhasin Fiti põhjal 5min km peale.

Tekkis soov saada aimu millises üldises vastupidavusvormis olen. Kusagilt mälusopist meenus Cooperi test. Googeldasin ja saingi uudishimu rahuldatud. Tegu on Cooperi nimelise tüübi poolt USA sõjaväe jaoks kasutusele võetud vastupidavuse hindamisega. Test ülimalt lihtne: kui pika maa jaksad 12 minutiga läbida. Pikamaa jooksu puhul kasutab inimene enamasti oma "aeglaseid" muskleid. Hinnangu puhul on oluline nii sugu kui vanus. Tabeleid on mitmeid, võtsin esimese, mis wikipeedias ette jäi. Kolmapäevane jooks oli Fiti alusel 3.34 km läbitud keskmise kiirusega 5:15 kilomeetri kohta. Natu matemaatikat annab tulemuseks 2.28km 12 minutiga. Ilmselt jookseks veidi rohkem kui ainult 12 minti distantsi peale. Kõik see muidugi eeldusel, et Google Fit suudab distantsi ja aega korrektselt mõõta, milles on mul tekkinud teatavad kahtlused. Isegi mõningast ebatäpsust silmas pidades võisin sportlaste (kelle hulka kuuluvaks end küll ei pea) tabeli põhjal rahuldusega veenduda, et oma vanuse juures klassifitseerub tulemus "heaks". Tore tulemus kui arvestada, et vastupidavus on alati olnud mu nõrgemaid külgi.

Täna hommikul jurasin jupp aega pulsikellaga. Tütar võitis Sony SmartBand2 eelmine aasta suvel Eestis mingi Elisa telefonikaardi pakkumise käigus. Paraku pole ta seda kordagi kasutanud. Küsisin endale ja üritasin installida moblaga ühendusse. Ladisin kenasti, lugesin juhendit aga kuidagi ei suutnud ei NFC ega BlueToothiga neid kahte nutikat ühendada. Tegin oma viis korda täpselt juhendi järgi, ei miskit. Lõpuks tõstsin käed üles ja palusin tarkvara insenerist tütre appi. Kurat küll, Bluetoothi ühendamisel oli lihtsalt vaja veidi kauem nuppu all hoida, et sinine tuluke süttiks, seda polnud aga poole sõnaga juhendis mainitud. Igatahes sain ühendatud ja sellesamuse smartbandi Google Fitiga ühendatud. Lisaks laadisin ka tema enda aktiivsusmonitori moblasse.

Täna tegin trenni ja uhasin jooksma, lootes veelgi paremat Cooperi tulemust teha. Jooks iseenesest sujus üllatavalt mõnusalt, lõpuks ometi olen leidnud õige kiiruse ja rütmi, mille juures parasjagu koormust kuid liiga hullult ei väsi. Koju jõudes uurisin pulsisagedust: kell polnud võimeline mõõtma, lõpuks viis minti hiljem hüppas 113'le ja langes siis kiirelt 70 peale. Hommikul enne jooksma minekut oli 60. Jooksutulemused paraku andsid kummalised ja vastuolulised numbrid: Fit väitis, et jooksutempo aeglasem kui kolmapäeval 5:20 kilomeetrile 3.2 kildi läbimisel. Sony Lifelog väitis et 5:34 kilomeetrile 2.9 km läbimisel. Oleksin võinud vanduda, et jooksin kiiremini kui kolmapäeval, ega vist muidu kindlaid numbreid saa kui staadionil stopperiga joostes. Google jooksujälg kaardil oli kah sihuke jupiline, paaris kohas lõikas suvaliselt diagonaalis üle kvartali nurkade. Kokkuvõttes eks üks mänguasi ole, aga kui paneb mind trenni tegema, siis on tast igatahes kasu.

Pronksiöö 2 ???

Juba eile oli tahtmine poliitika teemal sõna võtta aga elu tuli vahele, nagu võisite isegi lugeda 😁 Samas ei saa ma kuidagi jätta reageerimata Helmete sõnavõtule raadiosaates "Räägime asjast". Esimese hooga ei suutnud lugu uskuda, pidasin ajakirjanike väljamõeldiseks, mistõttu kuulasin kinnituseks üle algallika. Kahjuks pidin tunnistama, et ERR uudis osutus tõeseks. Esimest korda hakkasin tegelikult ka veidi muret tundma Eesti poliitika pärast. Üks asi on kui erinevate vaadetega parteid või nende koalitsioonid võimule pääsevad ning demokraatlike vahenditega valitsevad, teine asi kui juba enne hakkavad ähvardama massirahutustega juhul kui nemad valitsusse ei saa. Taoline käitumine kuulub Lõuna-Ameerika mitte Euroopa poliitilise kultuuri juurde. Samas võimalik, et just see ongi eesmärgiks, EKRE on ennegi rõhutanud oma vastumeelsust Euroopa liberaalsete vaadete vastu ja ainuvõimu soovi.

Esiteks muidugi öeldakse, et koalitsioonikõneluste ebaõnnestumise korral on süüdlasteks meediakompleks, "süvariik" (mis iganes see tähendab) ja muidugi peavaenlane Reformierakond. Viimastel andmetel peavad kõnelusi Kesk, EKRE ja Isamaa. Jääb arusaamatuks kuidas võiks keegi teine süüdi olla kui te omavahel kokkuleppele ei saa. Meediale infi jagate ise, Reformi vaatlejaid vaevalt uksele lasete, süvariigi teemal ei oska kommenteerida, sest ilmselt ei tea ise mida sellega mõtlete. Mart Helme juttu püssirohu tünnist ja sellesse tiku viskamisest: "Kui meie asi untsu aetakse ja meie viskame tiku püssirohutünni ... siis on plahvatus, seda ei hoia ära ükski süvariik ega Euroopa Komisjon, see plahvatus tuleb." lõhnab paragrahvi järgi, sest sisuliselt ähvardatakse põhiseaduslikku võimu vägivaldsete meetoditega kukutada. Väidet 300000'st vaesuse piiril olevast ja reformierakonda vihkavast inimesest pole mõtet kommenteerida viimaste toetusküsitluste valguses, kus Reform ülivõimsalt juhib.

Mulle jääb mulje, et tegu on kas EKRE survetaktikaga või ettevalmistusega koalitsioonist loobumiseks, sest absoluutne enamus nende lubadustest ja nõudmistest on Keskile vastuvõetamatud. Eriti veel tänase EMOR'i uuringu valguses, kus Kesk oli populaarsuselt lausa EKRE taha kukkunud. Sellise jutuga on Ratas nurka mängitud, ilmselgelt tema väide EKRE muutumisest ja suuremast vaoshoitusest paika ei pea. Nüüd peab mees valima, kas moodustada valitsus koos parteiga, kes ei kavatsegi peaministrile alluda või visata rätik ringi ja tunnistada, et kõigile pingutustele vaatamata ei õnnestunud EKRE't taltsutada. Kaua ikka Kesk jõuab EKRE eest vabandamas käia, neil endal hakkab juba veidi imelik üldsuse naerualuseks muutumisest rääkimata.

Viimase momendina ei saa mainimata jätta, et kõige rohkem rõõmu valmistab selline asjade käik idanaabrile. Igasugune demokraatliku riigikorralduse nõrkus on nende vaatevinklist tervitatav areng. Kui olukord peaks tõepoolest nii tuliseks minema, et rahvas tänavatel märatsema kukub (mida ma siiski ei usu), tekkiks ülisoodne võimalus oma "rahuvalveväed" korda looma saata. Momendil pigem ulmekirjanduse kui reaalsuse valdkonda kuuluv areng.

Täiendus: Just saatis Helme selgituse siseministritele, et kõik on temast valesti aru saanud 😲

Kui Mart Helme ütles: "Kui meie asi untsu aetakse ja meie viskame tiku püssirohutünni ... siis on plahvatus, seda ei hoia ära ükski süvariik ega Euroopa Komisjon, see plahvatus tuleb." siis ta tegelikult mõtles "See ei ole ähvardus ega üleskutse vägivallale. Vastupidi, kutsusime inimesi üles tänavale mitte tulema."

No mine võta sa nüüd kinni, paraku tüüp unustas, et lihtrahvas pole võimeline tema mõtteid lugema ja kipub öeldut võtma sõna-sõnalt 😋

Seksist ja moblast

Seksi teemal olen ma üliharva kirjutanud, seekord siiski sunnitud. Lugu väärib avaldamist nii koomilise külje tõttu kui põhjusel, et kodanikud oskaksid valvsad olla. Ma küll kaalusin jupp aega, kas kirjutada, aga mis seal ikka häbeneda. Isegi sihtasutus "traditsioonilise peremudeli kaitseks" ei saaks minu tegevust hukka mõista😉 Täisealiste (et mitte öelda vanainimeste) seaduslikus abielus (ehkki mitte kiriklikult laulatatud) mehe ja naise vahelise intiimse askeldamise peale ei peaks ka nemad kulmu kortsutama kui jätta välja pisidetail, et tegevus teenis vaid naudingu mitte rahvaarvu tõstmise eesmärki. 

Siinkohal oleks paslik rõhutada nagu Mart Raud kolmeraudses enne Hekdiku lugu "Poiss ja Preester": Enne kui edasi loete minge pange lapsed magama. Ei saa mainimata jätta, et eelnimetatud laul (mida saate soovi korral kuulata lingile klikkides) sobis nagu rusikas silmaauku praeguse skisofreenilise poliitilise olukorra üle irvitamiseks. Aga nüüd põhiteema juurde, mida te kindlasti pikisilmi ootate😜

Laupäev algas ja kulges suht tavalises rütmis või isegi veidi vallatumas kuna kõrvaltoas asuv laps oli sõbra pool ja allkorrusel pesitsev tudis sügavalt nagu tavaliselt laupäeva hommikuti peale poole ööni arvuti taga mängimist. Tervetel meestel on hommikul ärgates ikka testosterooni tase laes ja tänu vaadatud unenägudele vallatud mõtted peas. Pole vaja isegi kolme korda arvata, mis juhtub kui lapsi pole segamas, koerad rahulikult põõnavad ja voodikaaslane õnnestub salakavalate trikkidega nõusse meelitada. Järgneva jätan lugejate fantaasia hooleks, vihjeks piktogrammi seeria 😉

... 💏 🚴 💞 🚴 💞 🚴 💏 ...

Hiljem natsa niisama lebotamist, hommikused hügieenitoimingud, koerad korraks aeda ja hommikukohv. Algne plaan oli hommikujooks vahele jätta aga tundsin end nii energiat täis, et otsustasin siiski sörkima minna. Ilm paar miinuskraadi ja tuuline, joostes siiski jahe ei hakanud. Tegin tavalisest sutsu pikema ringi, tahtmine ka google järgi 3 km kirja saada, seni olid distantsid kõikunud 2.7 ja 2.9 km vahel. Koju jõudes veel seeria kätele ja kõhule ning dushi alla. Küll oli mõnus tugitooli istuda hommikumantlis jooksuväsimus kontides aga muidu nagu uuesti sündinud.

Sobiv moto: Making every minute count 😁

Võtsin mobla, uurimaks pika distantsi Google Fit mõõtis ja palju selle eest südamepunkte sain. 46 punkti ekraanil, kuidagi kummaliselt palju tundus, tavaliselt saan 14-15 mindise jooksu eest 27-30 punkti. Klõpsasin "journali" peale, täpsema infi nägemiseks. Jooks oli kenasti kirjas 3.26 km, 17 minutit ja 33 punkti. Huvitav kust need ülejäänud punktid tulid. "Morning bike ride" 12 minutit, 0km distants aga 11 südamepunkti. Mis kuradi rattasõit, ma pole ratast veel see aasta puutunud, seisab kenasti garaazhis redeli külge lukustatuna, et varastel keerulisem pihta panna. Koerte pissitamise tagaaias oli Fit 2 minutise jalutuskäiguna fikseerinud, aga mille alusel rattasõidu välja keevitas???

Vaatasin kellaaega, mõtlesin kulm kortsus ja äkki sähvatas selgus: miks rattasõidu distants vaatamata 12 minutisele pingutusele 0km😲. No aga see ei ole ju võimalik, paraku kellaaeg klappis ja mingit muud füüsiliselt aktiivset tegevust hommikul ei toimunud. Voodist väljas käisin vaid vetsus momendiks. Ehkki olen moblasõltlane siis naisega vallatledes nutikat ei näpi, põnevamaidki asju käepärast😉 Mobla oli mul voodikapil, ega kaamera ometi filminud. Isegi kui oleks siis esiekraan lae poole (kus meil jumal tänatud peeglit pole) tagakaamera vastu lauda, ohkasin kergendatult. Kuidas siis, ja millest Fit järeldas, et hommikuse kõrge intensiivsuse eest võib lausa 11 südamepunkti anda.

Pulsikella mul pole, no ega mobla ometi mu südamelööke (või muid hääli) salvesta, teoreetiliselt ju võimalik kui mikker vaikimisi aktiivne. Klassikalist teooriat järgides välistasin võimatu, mis iganes järgi jääb, kui iganes ebatõenäoline, osutab lahendusele. Ainus päheturgatanud ratsionaalne seletus ilma üleloomulikke jõude või google maailma jälgimise konspiratsiooniteooriat sisse toomata on järgmine: Voodikapil oleva mobla sammulugeja registreeris voodist levivaid tektoonilisi tõukeid, Google tehisintellekt liigitas sageduse ja intensiivsuse põhjal tegevuse rattasõiduks. Siinkohal pole selge kas asjatundmatusest või hoopiski taktitundest, peaks neile tehnoabi postituse tegema😋

Paraku tõstatab Google Fit programmi selline käitumine väga olulise privaatsusteemalise probleemi. Kujutage ette, et mees (või naine) tuleb komandeeringult ja Fit on registreerinud öised rattasõidud hotellis, ka kõige paadunumal spordifanatil on keeruline seda kallimale usutavalt selgitada. Samuti võib ülemuse lauale jäetud mobla salamisi sekretäriga sooritatud kähkuka registreerida. Igasugu taolisi võimalikke situatsioone on lugematul hulgal, kokkuvõttes mõistlik Google Fit äppi mitte installeerida kui te ei taha, et kõiksugu tegevused kogemata salvestatud saavad. 

Loo moraal: Tänapäeval on parem nutimoblat mitte kaasa võtta (GPS ju koguaeg aktiivne) või üldse mitte omada kui plaanis valgustkartvaid tegusid teha.

P.S. Pole selle peale kunagi mõelnud aga tänu Googlele sain minuti pealt teada kaua hommikul "rege rautasin" ja mitu kalorit selle peale kulus 😄 WHO soovitatud 15 südamepunkti on igatahes palju lihtsam seksi kui pikamaa jooksuga teenida, naudingust rääkimata.

Disclaimer: Paluks lugu võtta huumoriga, sest ehkki enamus äratoodud fakte on tõesed siis tegu pole rangel teaduslikul meetodil põhineva uuringuga, fakte on teatavasti võimalik erinevate nurkade alt vaadata ja erinevatesse teooriatesse sobitada😉 

Kuidas parandada maanteeauke :P

Tähelepanelikult vaadates on näha vee
pritsimist kui asfalt labidalt pudeneb 😲

Istun mina läpakaga akna all ja järsku märkan, aurav ohutulesid vilgutav veomasin peab maja ees tänaval kinni. Otse loomulikult tekkis huvi, mis neil siia rahulikku naabruskonda asja. Kaks ohutusvestides tüüpi kargas välja ja haaras labidad. Esimese ehmatusega mõtlesin, et kukuvad maja ees laiutavat asfaldiauku süvendama, või sellest vett välja kühveldama. Masin tõstis tagaluugi üles, vaevalt uskusin oma silmi: tüübid hakkasid õhukese jääkihiga kaetud ääreni vett täis auku tulikuuma auravat asfalti labidatega kühveldama nii et vesi laias kaares pritsis. Mul pole küll mingit maantee inseneri haridust, aga kusagilt olen üles korjanud infi (teadjamad parandage kui eksin), et maanteeaukude parandamisel esiteks kuumutatakse augupõhi nakkamise parandamiseks enne kui uus asfalt peale laotatakse, siis silutakse ja lõpuks rullitakse kinni. Töömehed tekitasid aurava hunniku, silusid seda enam-vähem tasaseks ja patsutasid siis paari labidalöögiga tihedamaks. Seisatasid momendiks, viskasid hindava pilgu oma tööle, sülitasid sünkroonis ning hüppasid masinasse ja sõitsid aega viitmata minema.

Vesi ja labida patsujäljed, taamal teised augud

Kuna mobla oli mul käepärast, õnnestus maanteeaugu paranduse operatsioonist läbi akna paar pilti klõpsata. Mõne aja pärast koertega välja minnes viskasin pilgu tehtud tööle. Augu ääres oli ikka veel kuuma asfaldi kõrval vett näha. Miks just see auk kahekümnest meie tänaval välja valituks osutus jäi täiesti arusaamatuks kuna minu silmaga vaadates ei erinenud parandatud auk ülejäänutest mingi olulise parameetri poolest. Ei osanud muud arvata, et küllap sai tänav nimekirjast kiirelt maha tõmmatud ühe augu virtuaalse täitmisega. Esialgne naiivne lootus: eks varsti tuleb mingi teine masin, mis tehtud töö silub ja asfaldi kinni rullib või tambib, ei leidnud kinnitust. Esimesed autod pehmele segule juba kummijäljed jätnud. Järgmiseks hommikuks oli mingi suurem sõiduk pool pehmet asfalti rattaga august välja tõmmanud. Tööpuudust meie tublidel teedeparandajatel karta pole kui augutäited üle päeva vastu ei pea. Mõtlesin linnale saata klipi teeparandusest, aga kurat neid teab, kaebavad äkki veel kohtusse, et olen ilma loata strateegiliselt tähtsat toimingut filminud.

Aias jää sisse sulanud vahtraleht

Tänase jooksuringi käigus hakkasid igasugu huvitavad mõtted peas ringlema. Näiteks vedasin paralleele jooksmise ja õllejooomise vahele. Kui õllejoomise protsess on nauditav siis hiljem ei pruugi tunne nii hea olla, jooksmisega jälle protsess nõuab ebamugavat pingutust aga pärast mõnus tunne. Endalegi imestuseks olen suutnud mõlema puhul positiivset poolt maksimiseerida ja negatiivset vähendada. Õlut tarbin täpselt nii palju, et juua on mõnus aga pärast paha pole. Jooksmist üritan doseerida tasa ja targu, sörkides panen koormuse peale aga räbalaks ei pinguta. Esimesed kaks päeva olid parajad tahtejõu proovid ilma aeglustamata distantsi läbida. Eile ja eriti täna juba kergem, isegi higistamist vähem. Praegu muidugi mõnus lühikeste pükste ja fleecega joosta mõne külmakraadiga. Esialgne kartus, et jäise õhu sisseahmimine veidi valusale kurgule halvasti mõjub paika ei pidanud, hoopis vastupidi: kurk sai terveks.

Kus on Fit'i AI ?

Eile kurtsin kaasale (kellel nats rohkem Fit kogemust), et minu äpp ei funksi. Ta siis küsis, miks ma pole seda või teist funktsiooni kasutanud - näiteks erineva sporditüübi aktiveerimist. Pluss märgile klikkides tuli tõepoolest hull valik üles, isegi mäesuusatamine oli kirjas. OK, saan aru et nii tark mu mobla äpp pole, et peaks mõistma millise spordialaga täpselt tegelen. Samas peaks suutma kiirendusemõõtja ning GPS'ga päris hästi ära arvata, kui korralik programm kirjutada. Muidugi ei viitsinud rohkem uurida eri võimalusi enne kui eile hommikul suusatama sõitsin. Mäe peal lülitasin mäesuusatamise tegevuseks ja uhasin mäst alla.

Ilm oli ilus, temperatuur mõni miinuskraad ja lumepind eelmiste päevade vihmadest üsna jäine. Tänu päikesele jää suht "pehme" randid lõikasid kriginal kindlalt sisse. Algul ehmatas mind parem põlv, mille kõõlused nii valulikud, et laskudes ei saanud korralikult toetadagi. Panin rohkem raskust vasakule jalale, aitas Lake Placidis ühejalasõidu harjutamine. Kartsin juba, et pean lühema päeva tegema, õnneks vähehaaval valu taandus. Peale puhkepausil libistatud Carlsbergi oli valu kadunud ja mäetunnetus muutus eriti teravaks. Küllap aitas kaasa fakt, et tühja kõhu peale võetud õlu tõuseb kiirelt pähe. Igatahes järgneva tunni kimasin vaheldumisi musti ja siniseid täie kiirusega. Valust polnud jälgegi, ehkki mõlemad jalad said kõvasti dünaamilist koormust. Profülaktika mõttes neelasin teise õlle juustu croissanti kõrvale ning suusatasin kolm tundi jutti tõstukite sulgemiseni.

Sihukesed tegelikud punktid
kindlustaks südamerabanduse 😝

Ahvikiirusel panin asjad kokku ja ostsin hooaja pileti järgmiseks aastaks. Praegu müüakse 229CAD'ga (150Eur) nii soodsalt, et patt oleks ostmata jätta. "Lõunasöögi" paari croissanti ja kohvi näol manustasin roolis koju sõites, muidu poleks karatesse jõudnud. Kodus parasjagu aega, et mäesuusavarustus sisse viia, suusajope ja püksid gi vastu vahetada ning lastega trenni põrutada. Enne trenni algust jõudsin korraks pilgu Fit äpile heita, mingi kummaline jama oli seal toimunud, ei viitsinud pikemalt uurida. Otsisin Karated, mida ei leidnud ja sisestasin lähima võimaliku "Martial Arts" näol järgnevaks kaheks tunniks.< Peale trenni käisin kodus dushi all ja vaatasin mida mu Fit äpp päevast arvas. Esiteks teatas, et olen oma nädala aktiivsuspunktide normi ületanud esimese päevaga. Mida kuradit. OK, mäesuusatamise 5 tundi olid läinud arvesse kui kõrge aktiivsusega tegevus, sisuliselt võrdsustatud jooksmisega. No ma ei tea, mul on kindlasti oluliselt raskem lihtlabaselt joosta 15 minti järjest kui 5 tundi mäge kratsida. Mäesuusatamine ei võta isegi nahka märjaks, lihtsalt mägi liiga lühike ja liftil üles sõites puhkad. Mingis meeltesegaduses oli Google Fit omal algatusel lisanud veits rattasõitu mäesuusatamise vahele😵 Karate trenni 2 tundi oli samuti täisaktiivsuse peale arvestatud. Tegelikkuses esimene oli, teise ajal harjutasime katasid, mis üldiselt nii väsitavaks ei kujune.

Ma saan aru, et ilma pulsikellata on pea võimatu tegeliku aktiivsuse üle otsustada, seega kui toda riista ei muretse on enamus Fit'i numbreid praktiliselt täielik luul. Kadus ka lootus, et saan teda vähemalt hommikujooksu täpseks hindamiseks kasutada. Täna lisasin veits alla kilomeetri ja neli minti jooksule otsa. Google arust teepikkus kasvas vaid sajakonna meetri jagu aga kuna aega kulus rohkem defineeris ta mu pingutuse ümber jalutuskäiguks, WTF. Ei tea kas ongi nii loll või lihtsalt irvitab mu üle, sest sammude arv oli küll viiendiku võrra suurenenud - et olen nagu tippima hakanud või??? Pergel küll, vist ikka vaja googeldada kuidas seadistus normaalseks muuta või siis mingi asjalik äpp alla laadida. Päevased normid seadsin nats realistlikuma 2 tunni ja 50 "südamepunkti" peale.

Esimesed kogemused FIT'iga

Täna hommikul 11 minutiga
sain 23 "südamepunkti"😵

Kohe hoiatan ette, et järgnev tekst on igav lugemine inimestele, kes kunagi mingeid aktiivsusäppe kasutanud. Mina installisin Google Fit eile ja avastan seda uut maailma nagu vasikas aiaväravat. Peale hommikusörki esimesed tulemused tundusid natu kummalised, arvasin et seadistamise viga ehk. Kas või eeldus, et tervislikuks peetakse 60 minutit liikumist ja 10 "aktiivsuspunkti". Õhtul olin selles enam kui veendunud, nähes päevakokkuvõttes 148 aktiivsuse minutit ja 47 "südamepunkti" - tavakodaniku norm 2.5 ja 4.7 kordselt ületatud. Lähemal uurimisel selgus, et minutid olid kogunenud ilmselt kiire kõnniga tööl ringiliikumisest - google oli lisanud terve hulga pealelõuna ja õhtu "jalutuskäikusid". Vahemärkusena võin kinnitada, et autosõit kirja ei läinud, isegi mitte õhtune ummikus venimine.

Tuli ikkagi võtta käsile tegevus, mida iga täisvereline meesolend ülbelt mühatades mittevajalikuks peab, ehk siis juhendi lugemine. Selgusid nii mõnedki huvipakkuvad detailid, mis aitasid tulemust seletada. Iga rohkem kui 30 sammune liikumine läheb kirja aktiivsusminutina. Iga minut, mille jooksul teed rohkem kui 100 sammu annab "südamepunkti" - näiteks kiire kõnd. "Kõrge" aktiivsusega tegevus (mis eeldatavalt paneb südame kiiremini tööle) nagu sörkjooks annab 2 punkti minuti eest, millist kiirust see täpselt eeldab pole mul selge. Kuna mul pole pulsikella, siis GPS mõistes staatilised tegevused nagu kätekõverdused, lõuatõmbamine või kõhulihaste trenn arvesse ei lähe. Teoreetiliselt vist saaks kuidagi lisada (no isegi aiatöö võimalik väidetavalt arvesse võtta), peab veel uurima, eks tööl vaatan, omast ajast ei viitsi😋

Pole kunagi arvanud, et olen mingi eriliselt aktiivne või sportlik isend aga ei saa salata, et nende numbrite nägemine kergitas enesetunnet. Äkki see ongi eesmärk, utsitamaks ka staatilisi persoone, end veidigi liigutama. Kui panna punktieesmärk, millest suudad punnitamisega vähem kui pool täita kaob isu kiiresti, samas ebareaalselt madal number võtab minu arust igasuguse huvi end parandada. Tõele au andes saad "tervislikud" numbrid kokku ka vedades end päevas paar korda voodist külmkapini õlle järgi ning kushetile telekat jõllama, kui vahepeal vetsus ka käia tulevad WHO normi 15 südamepunkti kuhjaga täis😀 Keskmisel ülekaalus kodanikul kerkib õigustatult pähe mõte: mille kuradi pärast peaks rohkem pingutama, tervisliku eluviisiga ei maksa liialdada. 

Täna oli huvi, kui täpselt mobla jooksu mõõdab, läbisin sama distantsi. Fit läks lolliks, sest jätsin ta kotiga kõhule ka hiljem kodus kätekõverdusi ja kõhulihaste trenni tehes. Hommikuse jooksu defineeris ümber jalutuskäiguks, sest ilmselt luges mu toas liikumise ka hulka. "Südamepunkte" kõrge aktiivsusega tegevuse eest sain siiski sama palju, mis eelmine kord - 23. Idee oli mõõta kas ja kui palju mu jooksudistantsi läbimine aja jooksul kiiremaks muutub. Lootsin, et töötab automaatselt, stopperiga ei viitsi jännata.

Kevadel on mõnus joosta, sest hommiku temperatuurid nulli lähedal, täna sadas isegi kerget lund. Minu vastumeelsus vastupidavusalade suhtes tuleneb suures osas ülekuumenemisest, veidigi soojema ilmaga lähen näost punaseks ja higistan nagu siga. Seetõttu on ujumine ja suusatamine meelisalad, vesi või külm õhk jahutavad keha nii efektiivselt, et ülekuumenemine ei sega. Täna oli alles kolmas päev uuest treeningtsüklist, kahest eelmisest kõhu ja rinnalihased veits valusad, jalgadel polnud mingit vahet, eks suusatamine ja karate on need vormis hoidnud. Ei saa salata, et hommikul piilusin ilma kerge lootusega laupäev rahulikumalt võtta😏 

Samas peale hommikukohvi dojosse kõhulihaseid tegema minnes avastasin üllatusega, et polegi nii hull, jooksu ajaks juba ootasin huviga mis tunne tuleb. Hingeldama ja higiseks võtab see veits üle 2 kilomeetrine ots, keskmine kiirus piinlikult aeglane 5:20 kilomeetrile kui GPS uskuda. Olen alati olnud pigem kiire ja tugeva pingutuse kui pika ja aeglase tüüpi. Isegi rattal pikemat maad sõites eelistasin paar kilti hullu anda ja siis pool kilti kulgeda samal ajal kui sõber surus ühtlase tempoga hambad ristis - inimesed on erinevad.

Valimisteemal jagan linki Kivirähu vaimukale artiklile "Minu veetlev EKRE", mis minu arust äärmiselt elegantselt kirjeldab praegust poliitilist olukorda, oskaks ise ka nii kirjutada.

P.S. Kui kellelgi on kogemusi või mingeid soovitusi aktiivsusäppide koha pealt jagage lahkelt.

Kapten Ratas lollide laeva meeskonda kokku panemas :D

Ma olen kapten ja see on mu laev!!!

Juhtusin tolle Eesti nukufilmi treilerit ja ka pikemat saadet ERR vahendusel vaatama ning kuidagi ei suutnud tõsiseks jääda. Kerkis üles nii palju paralleele praeguse poliitilise lehmakauplemisega. Mida rohkem vaatad seda rohkem avastad sarnaseid nüansse ja isegi tegelaskujusid :D Soovitan soojalt, saab oma ettekujutusvõimet arendada ja kõhutäie naerda. Lisaks veel viide tänasele "intervjuule" peaministriga, tasub vaadata/lugeda 👌

Siin ma olen!!!  Te olete kõrvuni võlgades ja ainsaks võlakatteks on teie laev ;)

Tegelt tahtsin kirjutada poliitika ja valetamise teemal, aga need on nii läbi põimunud, et tavakodanikul raske selget sotti saada. Kõik taandub usu tasemele, eks me seda parteid ja neid poliitikuid usume rohkem, kes meile sümpaatsemad. Mõtlesin, et miks nad ei salvesta oma telefonikõnelusi, aga siin vist oleks tegu mingi privaatsusseaduse rikkumisega - meenub Savisaare lindiskandaal. Nii ei jäägi meil muud üle kui analüüsida, mis tundub loogilisem ja loota selle peale, et kõik poliitikud pole läbinisti mädanema läinud. Kuna Venemaa propaganda üks põhieesmärkidest on veenda kodanikke kõigi poliitikute ja seega liberaalse demokraatliku süsteemi mittesobivuses usun kas või kiusu pärast, et Eesti poliitikute hulgas leidub ausaid ja tublisid inimesi.

Täna kasutasin esimest korda nalja pärast Google aktiivsusmonitori. Kuna karates saan vaid korra nädalas käia hakkasin eilsest (loodetavasti korrapäraselt) kodustes tingimustes trenni tegema. Alustasin tasa ja targu, kaks kaheteistkümnest kätekõverduse seeriat, kõhulihaste trenn 100 istes viibutust pluss 80 paraleelviibutust ilma jalgu vahepeal maha toetamata. Küljelihastele kummalegi poole ilma toeta istessetõuse 20. Sellega sai soojaks, et kerge sörk ümbruskonnas ette võtta. Jooksmist olen ma alati monotoonsuse tõttu vihanud ja esimene kord tuli end sundida, et umbes kahekildist ringi ilma vahepeal hoogu maha võtmata läbida. Koju tagasijõudes hingeldasin mõnuga ja olin parasjagu higine ning tegin teise samasuguse seeria kätekõverdusi ning kõhulihaste trenni otsa enne kui dushi alla läksin. Praegu tuli pähe, et ronimise mõttes tuleks lõuatõmbamist lisada, mul ju tagaaias laste ronimisredel.

Täna lülitasin google FIT peale ja tegin samasuguse trenni. Üllatusega avastasin, et võttis vaid pool tundi. Kuna ei viitsinud juhendeid uurida, klikkisin muudkui "next" (kinnitades misiganes keskmised normid) peale enda kaalu ja pikkuse sisestamist. Kuidas see asi töötab, kui GPS välja arvata, pole mul aimugi, mobla väidetavalt pulssi ei mõõda kui kell taga pole. Igatahes peale pooletunnist trenni ja koerte jalutamist selgus, et olen läbinud 3.35 km, teenides 27 "südamepunkti" ületades sellega päevanormi pea kolmekordselt ja saavutades 36 minutit aktiivset liikumist normi 60'st. Peab vist ikka uurima juhendit ja seadma mingid mõistlikud eesmärgid. Huvitav kas autosõidu ajaks peaks välja lülitama, et ta mulle südamepunktide peale kiirabi ei kutsuks kui 120 km/h kiirteel uhan või mõistab AI mis toimub :D

Populaarsuse paradoks

Eile hommikul avaldati EMOR'i küsitluse alusel erakondade populaarsuse seis. Tulemused olid eriti põnevad, kuna küsitlus tehtud just peale seda kui koalitsioonikõnelused alanud, ehk inimesed polnud veel jõudnud shokist toibuda. Mingit erilist üllatust polnud, suures plaanis saime kinnitust oodatule. Nüüd siis numbrite juurde, hetkeseisu populaarsus võrreldes valimistega:

Reformi populaarsus on protsendi jagu tõusnud 29% pealt 30%'le. Tõus väike aga nii kõrge numbri juures tähendab vähemalt kahte-kolme lisa parlamendikohta 34+2=(36).

Keskerakonna toetus langes 23% pealt 19%'le, parlamendikohtades väljenduks umbes 5 koha kaotusega 26-5=(21). Selle tulemusega säilitas napilt teise koha EKRE ees. Oodatult langes venekeelsete toetus drastiliselt, ilmselt veidi ka eestikeelsete oma.

EKRE säilitas enda populaarsuse 18% tasemel, mida oli ka oodata: (19) parlamendikohta.

Isamaa kukkus kolinal 11% pealt 7% peale, rohkem kui oleksin arvanud. Ilmselt pettumus nii EKRE kui Keski poolest, Reformi eelistavad valijad läinud. Parlamendikohti ehk 12-7=(5) kui veab.

Sotsid tõstsid enda populaarsust 10% pealt 12.5%'le, parlamendikohtades tähendaks 10+4=(14)

Eesti200 põrutas uue tulijana Isamaast mööda ilmselt ka viimaste arvel pea kahekordistades toetust 8.5% peale, mis annaks ehk (6) kohta parlamendis.

Parlamendikohad pole muidugi kivisse raiutud ja võivad 1-2 numbri ulatuses kõikuda aga trend ja tähendus on selged. 

Populaarsuse teisendasin parlamendikohtade peale ümber sooviga näidata, miks Ratas on ennast totaalselt nurka värvinud. Keskerakond parteina ja Ratas selle juhina ei saa endale mingil juhul lubada erakorralistele valimistele minekut. Lisaks näo kaotusele on väga suur võimalus, et Reform kindla võitjana ei teeks neile ettepanekut, sest Sotside ja Eesti200'ga oleks mugav valitsus kokku panna, isegi Isamaad pole vaja. Praegune koalitsiooniläbirääkimiste kolmik kaotaks suht kindlalt oma enamuse ja igasuguse lootuse valitsusse pääseda. Isegi kui valimistel numbrid veidi pehmemad oleks, ja Reform teeks Ratasele pakkumise (milles kahtlen sügavalt) tuleks see jõupositsioonilt, mitte enam võrdsetel alustel.

Isamaa oleks teine suur kaotaja, õige plass juhtkonnal tunnistada nii põhimõttelist prohmakat nagu tehti Keski ja EKRE't Reformile ja Sotsidele eelistades. Ausalt öeldes on Isamaa partei, kelle ennasthävitav käitumine mulle üldse pärale ei jõua. EKRE on ainus kes erakordseid valimisi eriti kartma ei pea, tema kindel toetajaskond on paksult rahul, et ootamatult koalitsioonikõnelustele pääseti. Nende kaotuseks oleks kindel valitsusest väljajäämine erakorraliste valimiste puhul, mis auahnust kõvasti riivaks.

Lõpuks jõudsingi pealkirja juurde: Populaarsuse paradoksiks on asjaolu, et mida ebapopulaarsemaks muutuvad momendil koalitsioonikõnelustes osalevad erakonnad, seda rohkem on neil kaotada leppe ebaõnnestumisega ja seda suurem tõenäosus, et koalitsioon pannakse kokku kas või sitast ja tatist ja joptvuju matist. Parlamendis enamust omavad koalitsioonikõneluste parteid on nädalaga kaotanud nii palju populaarsust, et esindavad nüüd juba rahva vähemust, mis iseenesest pole sugugi hea areng.

Raskemad küsimused läbirääkimistel tõusevad esile lähipäevadel ja mind huvitab kas võidab momendi enesealalhoiu instinkt: kokkulepe tehakse iga hinna eest kaasaarvatud põhimõttelistest seisukohtadest taganemine või kardetakse rohkem pikaajalist kahju valijatebaasi kaotuse näol, mida paratamatult nii erinevate põhimõtetega parteide koosvalitsemine esile kutsub. Koalitsioonikolmik hakkab alles praegu ilmselt aduma, et vaatamata parlamendienamusele on seis sitt kui viisakalt väljendada. Valikud on kas halvad või veel halvemad. Kui valitsus moodustataksegi langeb nende võimuaeg üldise majandustsükli aeglustumise peale, mis omakorda finantsolukorda pingestab - rahva silmis jääb ikka süüdi valitsus isegi kui temast suurt miskit ei sõltu. Õigel ajal rätiku ringi viskamiseks ilmselt neil kellelgi tarkust ei jagu.

Kui lepet ei sünni peab Reform otsustama, kellega rääkima hakata, suure tõenäosusega saadetakse kutse Isamaale mitte Keskerakonnale. Nii või teisiti, mõlemad peavad nüüd arvestama oluliselt nõrgema mõjuga, sest Reformil tagataskus erakordsete valimiste trump. Nii Kesk kui Isamaa mõistavad, et seekord pole tegu blufiga ja Reform eelistaks pigem uusi valimisi kui jonnakaid koalitsioonipartnereid. 

Isegi kui kokkulepe Kesk-EKRE-Isamaa sünnib on jokkeriks võimalus, millest eelmises postituses kirjutasin: Reformi vähemusvalitsus. Kallas saab igal juhul presidendilt esimesena pakkumise valitsust moodustada. Selleks ajaks on tal tõenäoliselt selge, kas parlamendis piisavalt ülejooksikuid Keski ja Isamaa ridadest, et usaldushääletus võita. Kui mitte läheb pall Keski kätte. Kolmikliidu lepingu puhul tekib ikkagi põnev moment, palju 57'st parteide parlamendiliikmetest poolt hääletab, ka siin saab valitsuse põhja lasta veel enne kui see sünnib.

Päevapoliitika teemal soovitan lugeda veel kahte blogipostitust:
http://syndikaat.blogspot.com/2019/03/koalitsioonikonelustel-jouti.html
https://kuidaskasvatadainimest.wordpress.com/2019/03/15/poliitkaose-keerises/

Vähemusvalitsus silmapiiril ???

Kui kohe peale valimisi tulemuste teada saamisel oli päris eufooriline tunne siis mida päev edasi seda kummalisemaks olukord läks. Tükk aega ei saanud üldse aru mis toimub. Vähehaaval on siiski olukord selginenud ja võimalik sündmuste kulg erinevaid allikaid kasutades ning nende usaldatavust arvestades kild haaval kokku panna. Ma ei arva, et järgnev oleks 100% täpne aga põhipunktides siiski suht lähedane tegelikkusele.

Esimesed kontaktid (rõhutan et kontaktid mitte läbirääkimised) algasid parteide vahel juba valimisööl, juba enne lõplike tulemuste teada saamist. Mitmetele allikatele toetudes (Helme, Kaljulaid, ...), võib üsna kindlalt väita, et juba kolmapäeval leppisid kokku Kesk, EKRE ja Isamaa, et teevad ära Reformile. Reform pidas konsultatsioone kõigiga peale EKRE, mille tulemusel otsustas koalitsioonikõneluste alustamise ettepaneku teha Keskile. Väidetavalt põhjuseks Sotside ja Isamaa omavahelised suhted, mis pealtnäha tundub üsna tõenäoline, ehkki poliitilistelt vaadetelt on parlamendiparteidest just Isamaaga Reformil kõige rohkem ühist.

Ettepaneku käigus eeltingimusi ei seatud, ehkki oli selge, et peaministri koha saab võitnud erakonna juht, ehk siis Kaja Kallas. Keskerakond küsis täiesti ebarealistlikult peaministri kohta ja 500 euro maksuvabastusest loobumist ilmselt ette eeldades, et neid ei saa. Paistab, et sellel esimesel ametlikul koalitsioonipakkumisel olid osalised üksikud esindajad kummastki parteist, võimalik et ainult Kallas ja Ratas. Ratas suutis esitada Reformi pakkumist Keskerakonna juhatusele nii, et esialgu valdavalt läbirääkimisi toetav juhatus hääletas lõpuks selle vastu. Mis täpselt koosolekul toimus, keelduvad asjaosalised rääkimast, kuid ilmselgelt ei suutnud Ratas kõiki veenda oma käigu õigsuses. Häältega 15 : 4 lükati Reformi pakkumine tagasi. 

Järgmine loogiline käik oli Reformi ametlik pakkumine Sotsidele ja Isamaale. Esimesed võtsid selle vastu, Isamaa käitus eriti veidralt ja lapsikult, Seeder ei vastanud tükk aega isegi telefonile. Raske uskuda, et põhjuseks lihtsalt solvumine, nii tited meie poliitikud ehk ikka pole. Pigem peeti kibekiireid läbirääkimisi Keski ja EKRE'ga pigistamaks neilt Isamaa jaoks välja võimalikult soodsaid tingimusi. Tulemuseks oligi hommikune Keski pakkumine, kes oksjonil Reformi üle lõi, järgnes äraütlemine Reformile. Eesti rahvas vaatas ammulisui pealt küsides endalt, mis kurat toimumas on, me ju ei hääletanud valimistel sellise variandi poolt. Usun, et enne valimisi ei kujutanud pea keegi ette taolise valitsuskoalitsiooni võimalust.

Läbirääkimised käivad aga suurt usku mul selle kolmikliidu tekkimisse pole. Esimene ühisavaldus tehti võtmaks maha pingeid ühiskonnas. Kinnitati välispoliitika prioriteetidena NATO ja EL liikmelisuse toetamist, väidetavalt olla isegi sel iseenesestmõistetaval teemal vaidluseks läinud. Kuna poliitilised vaated on niivõrd erinevad peavad leppe sündimiseks kõik tegema olulisi järeleandmisi oma põhimõtetes, samas on kõik rõhutanud, et seda ei juhtu. Kõige raskem saab olema EKRE ja Keski omavaheline asjaajamine, kumbki pool ei saa lubada suuri järeleandmisi, sest valijad seda ei andestaks.

Kui vaadata parteisid, siis kes võitnud, kes kaotanud. Reform on maine osas kindlasti kõvasti võitnud ja kui peaks areng viima erakorraliste valimisteni eeldaks nende veelgi suuremat edu. Keskerakonna ja eelkõige peaministri maine on saanud ainuüksi EKRE'ga läbirääkimistele minemisega kõvasti kannatada ja seda nii venekeelse kui eestikeelse toetajaskonna hulgas. Ratas on end nurka mänginud: läbirääkimiste ebaõnnestumise korral oleks trumbid Reformi käes. Seda teavad nii EKRE kui Isamaa ning suruvad oma agendat jõuliselt peale. Kesk ei saa endale lubada erakorralisi valimisi, häältekaotus enam kui kindel. Valikud on neil halvad (koalitsioon või opositsioon) ja veel halvemad (erakorralised valimised). Koalitsioonis on sunnitud tegema põhimõttelisi järeleandmisi, opositsiooni minnes pole meeletu maine kaotuse eest midagi ette näidata, erakorralistel valimistel ootab ees erakorraline toetuse kaotus.

EKRE on ilmselt võitja nii või teisiti. Ainuüksi läbirääkimistesse astudes näitas end avalikkusele tõsiselt võetava parteina, kellega teised peavad arvestama. Oma põhimõtete eest võib julgelt seista, sest läbirääkimiste läbikukkumine neid ei kahjusta. Ainus oht, et võimule pääsemise pimestavas lootuses tehakse selliseid järeleandmisi, mida radikaalsed tuumikvalijad reetmiseks tembeldaks. Isamaa käitumine paneb silmi pööritama. Hetkel tõepoolest on neil kaalukeelena võimalik ebaproportsionaalselt häid tingimusi koalitsioonilepetes läbi suruda. Samas on karta, et Reformile äraütlemine ja eriti selle viis peletas nii mõnegi leigelt rahvusliku paremliberaal-konservatiivse valija eemale, kellele ei EKRE ega Kesk ei sümpatiseeri. Sotsid on momendil mängust kõrvale jäänud.

Viimaste uudiste põhjal selgub, et Reform pole sugugi vaikselt arenguid äraootav. Nad on hakanud varjamatult tegelema koalitsiooniläbirääkimiste õõnestamisega. Esiteks avalikustasid oma pakkumise Keskile, mis olevat valimistulemusi arvesse võttes olnud äärmiselt suuremeelne pakkudes nii eelarvelist kui ministrikohtade võrdset jagamist. Kas see ka tõele vastab on iseküsimus, kindlasti aga muudab Ratase positsiooni Keskerakonna juhatuses ja valijate silmis äärmiselt ebamugavaks. Teise käiguna on võetud kontakte nii Keski kui Isamaa valituks osutunud parlamendiliikmetega, kes võiksid koalitsioonikõnelustes pettununa toetada Reformi ja Sotside vähemusvalitsust. Keskerakonnast on kindlasti juba praegu mitmed, kes ainuüksi protestist EKRE vastu on valmis toetama Reformi-Sotsi liitu. Isamaa puhul ma nii optimistlik poleks, aga kes teab. Igatahes on kerkinud esile reaalne võimalus toimivast vähemusvalitsusest, sest esimese pakkumise saab presidendilt Kaja Kallas. Vastuvõtmine oleneb ilmselt momendi olukorrast: kui palju toetushääli parlamendis teistelt parteidelt loota oleks. Arvatavasti selgub viimasel momendil. Praeguse kolmikliidu puhul (kui koalitsioon moodustatakse) ei saa kindel olla, et parlamendis enamuse saavutavad, sest pole selge palju oma parteidest tuleb vastuhääli.

17:11 13 Märts

Täiendus:
18:07  Tuli ERR's uudis, mis kinnitab mu arvamust kolmikliidu kokkuleppe raskuste ja võimaliku vähemusvalitsuse asjus. Nii Sotsid kui Keski Kaljulaid arvavad, et loodaval koalitsioonil ei pruugi sugugi vajalikku 51 häält parlamendis olla, 57'st rääkimata. Seega valitsuse moodustamise ettepanekut pikisilmi ootav härra Ratas ei pruugi seda saadagi kui Kallasel õnnestub enne edukalt vähemusvalitsus kokku panna. Või siis jooksevad läbirääkimised sootuks liiva.

Konspiratsiooniteooria

Minu suhtumine konspiratsiooniteooriatesse on tavaliselt üleolev irooniline muie, mida saadab silmade pööritamine. Praegune valimisjärgne poliitiline situatsioon Eestis on aga selline, et ei saa vastu panna ahvatlusele ise üks kirja panna. Enne kui edasi minna selgitan lühidalt, mida üldiselt peetakse konspiratsiooniteooria all silmas. Mingi sündmuse, olukorra, fenomeni selgitus, mille puhul eeldatakse salajast juhtimist ning kontrolli tegeliku või ettekujuteldava "kõikvõimsa jõu" (organisatsioon, ufolased, universumi vaim, ... ) poolt. Konspiratsiooniteooriaid iseloomustab eelkõige nende keerulisus võrreldes tavaliste ja igapäevaselt lihtsate loogiliste lahendustega. Tõestuseks kasutatakse vaid neid fakte või sulaselgeid valesid, mis kinnitavad teooriat. Mis iganes vasturääkivusi kasutatakse samuti teooria tõestuseks, väitega nonde spetsiaalselt kunstlikult välja mõeldud tagapõhjast. Kokkuvõttes on tegu usul mitte faktidel või loogikal põhineva teooriaga. Kui seda piisavalt osavalt esitada, on võimalik laiu rahvahulki ära lollitada nagu me kõik teame vaktsiinivastaste ja lapikmaalaste näitel.

Igal viisakal konspiratsiooniteoorial on ilus ja pilkupüüdev nimi, minu omale sobiks ehk "Kremli karvane käsi". Teooriaga üritan selgitada valimistulemusi aga eelkõige võimalikku valimisjärgse koalitsiooni moodustamist. Heas teoorias kasutatakse alati ka mõningaid kindlaid fakte, et asi kohe alguses liiga kummaline ei paistaks. Niisiis esiteks vastuvaidlematud faktid Venemaa välispoliitika prioriteetidest, mida Kremli ideoloogid ise rõhutavad:

1. NATO ja Euroopa Liidu nõrgestamine.

2. Demokraatliku riigikorralduse kahtluse alla seadmine ja autoritaarse eeliste rõhutamine.

3. Demokraatlikes riikides polariseerituse võimendamine ja rahulolematuse õhutamine.

4. Piiriäärsetes riikides vastuolude tekitamine, eelkõige venemeelse ja kohaliku elanikkonna vahel.

5. Impeeriumi taastamine kunagistes piirides tükkhaaval kutsumata esile liiga tugevat vastureaktsiooni ülejäänud maailmas.

Asjaolu, et eelnevad viis punkti teenivad mitte Venemaa vaid ainult Kremli valitseva kleptokraatliku kliki huve pole praeguse arutluse teema. Tõestuseks piisaks ehk faktist, et Venemaa kõige kindlam ja ohutum piir on momendil just NATO ja Soomega ühine läänepiir. Ei maksa ka unustada, et pikas perspektiivis on konkurent ja seega vaenlane number 1 äärmiselt pikka ühist piiri omav ja tervele Siberile silma heitev Hiina. Ajalooliselt põhjust väita, et tegu mongoliidse rassi aladega, sest põliselanikkond Uraalideni välja oli ju pilusilmne.

Konspiratsiooniteooria väide:

EKRE on kui just mitte Kremli looming siis vähemalt "kasulik idioot" ja Isamaa üritab naiivsusest kõigest väest noorema venna tiitlit püüda. Keskerakond on praegusel kujul oma kasulikkuse minetanud, efektiivsuse mõttes tuleks lõhestada vene marurahvuslasteks ja hääbuvaks eesti naispenskarite parteiks. Kõik kolm teadlikult või mitte teenivad Kremli huve. Helme oli saadikuks Venemaal, milline suurepärane võimalus agendiks värvata 😉 Ainult Eesti NATO'st välja astumine oleks Kremlile veel meeldivam kui Euroliidust lahkumine, mille võimalusele Helme vihjab.

1. Eesti valimiste juurde tagasi pöördudes tasub lahata eelnevat 5 punkti ükshaaval. NATO vastasus on Eestis õige madal, ükski tähtsam poliitiline partei seda ei väida. Ainus võimalus on võimendada kahtlusi NATO kaitse tõhususes ja mõttekuses rõhutades usaldamatust igasuguste rahvusvaheliste organisatsioonide vastu. Euroopa Liidu koha pealt on meil EKRE näol üks kindel euroskeptikute partei olemas, teised pigem toetavad vähemal või suuremal määral EL'i kuulumist.

2. Ka teise punkti koha pealt on sobivaimaks EKRE, kes vaatamata pealtnäha superdemokraatlikele ideedele nagu igasugu otsuste andmine referendumite teel rahva kätte, toetab liidrite sõnavõttudes õige ebademokraatlikke meetodeid. Referendumite kasutamise mõttekust peegeldab hästi praegune tants Brexiti ümber: masse on lihtne osavate propagandakampaaniatega mõjutada langetama otsuseid hetkeemotsiooni nimel. Autoritaarsuse koha pealt Helme just äsja mainis, et parim lahendus oleks EKRE ainuvalitsus, mille poole püüeldakse. Nagu maailmapoliitikas näha, meeldivad tugevatele juhtidele teised tugevad juhid, isegi juhtiva demokraatia president semmib nii Putini kui Kimiga, pidades neid veriseid türanne tublideks meesteks. Seega võivad Kremlile osa EKRE ideesid päris sümpaatsed tunduda, kui just Petserimaa välja jätta 😜

3. Polariseerumise rõhutamine ja rahulolematuse võimendamine toimib EKRE kaudu päris edukalt. Nii homo kui rände teemat, mis tegelikult pole Eesti ühiskonnas momendil kõige aktuaalsemad, tõstatavad jõuliselt just nemad. Majandusliku kihistumise osas on mitu parteid kaasa rääkimas. Keski ja EKRE maksupoliitika tooks potensiaalselt kaasa innovaatiliste firmade, kõrgemapalgaliste töökohtade ning spetside lahkumise Eestist koos järgneva maksutulu kahanemisega ja majandusliku langusega, mis oleks boonuseks Venemaa silmis.

4. Piiriäärsetes riikides vastuolude tekitamine venemeelsete ja kohalike vahel on lihtsaim ühe korraliku marurahvusliku vene partei loomisega. Keskerakonna lõhestamine oleks selleks parim võimalus, sest olgem ausad, Ratase valitsusaeg on Kremlile tõsise pettumuse valmistanud. Mis rahvuslikust tagakiusamisest saad rääkida kui ainsa märkimisväärselt venekeelseid valijaid esindava partei juht on peaminister. EKRE oleks aga oma tõrvikurongkäigu või näiteks teises maailmasõjas Saksa poolel sõdinud Eesti sõjameeste tunnustamisega perfektne patuoinas propagandasõjas. Siinkohal pean vajalikuks rõhutada oma sümpaatiat nende eestlaste suhtes, kes Narva all ja mujal punaarmee kui vallutaja vastu sõdisid, sest seda tehti Eesti mitte Suur-Saksamaa eest. Nagu ajalugu kinnitas, oli ka põhjust. Eestlastele, erinevalt mõningatest teistest rahvustest, valmistas kordades rohkem kannatusi ja ohvreid nõukogude kord ja sõjavägi võrreldes sakslastega.

5. Impeeriumi taastamine Eesti koha pealt ei tundu momendil realistlik (ehkki välisluureameti tänane raport hoiatab ühemõtteliselt), aga selleks võib ettevalmistusi teha kohaliku marurahvusliku vene partei loomisega. Kahju ei tee ka EKRE poolt välja käidud piirilepingu tühistamise idee. On ju kõigile selge, et Petserimaa ja Narvataguse tagasi saamine on lisaks utoopilisusele ka riigi julgeoleku koha pealt kahjulik, tõstes oluliselt vene elanikkonna protsenti. Huvitav et EKRE seda pole märganud, või kavatsevad nad sealsed elanikud Siberisse küüditada.

Lisaks on muidugi Kremli silmis igasugused endiste sateliitriikide või kolooniate edusammud pinnuks silmas. Need ju elavaks näiteks demokraatliku liberaalse riigikorra eelistest autoritaarse ees. Kui vanade lääneriikide puhul saab seda kuidagi selgitada siis samalt positsioonilt startinute puhul pea võimatu. Pealegi on vaatamata propagandale ja katsetele objektiivse informatsiooni levikut piirata seni Venemaal siiski oma peaga mõtlevatel inimestel võimalik näha mis tegelikult toimub ning sellest järeldused teha. Ma ei imestaks kui seal peale interneti piiramist hakatakse peagi ka inimeste liikumisvabadust piirama.

Ja nagu konspiratsiooniteooriatele kohane, pole mõtet üritadagi välja tuua fakte, mis kokku ei sobi. Need on kas "libauudised" või salaorganisatsioonide poolt spetsiaalselt inimeste segadusse viimiseks välja mõeldud 😛 No näiteks väide, et kolmikliit olevat kokku leppinud NATO ja EL liikmelisuse toetamises, puhas puru silmaajamine 😁

P.S. Just lugesin põnevat uudist mis "kinnitab" minu teooriat: Keskerakonna Kaljulaid astus juhatusest välja ja ähvardab erakonna lõhenemisega. Äkki mu teooria polegi nii fantastiline kui pealt paistab 😀 

Järgmisena klassikaline näide kuidas vastukäivaid fakte saab kasutada konspiratsiooniteooria kinnituseks:  Kui tuleks uudis lepingu tühistamisest Putini parteiga tähendaks see, et avalik leping asendatakse lihtsalt salajasega, boonusena kindlustataks Keskpartei lõhenemist. Lepingu tühistamata jätmist saab samuti vaadata teooria kinnitusena: Ratas ei saanud Putinilt luba lepingu tühistamiseks, ehkki poleks miskit lihtsamat kui ametlikult teatada: leping on tühistatud ühepoolselt sõltumata sellest kas on külmutatud, seisab sahvris, prügikastis või Ratase padja all.

Eesti poliitikas pole pikka aega nii palju pulli saanud!!!

15:14 12 Märts

Brexiti stsenaariumid

Brexiti lähipäevade arengu diagramm

Lisaks Eesti valimisjärgsele segadusele tehakse lähematel päevadel olulised otsused Brexiti asjus ja seda Brittide endi poolt, sest Euroopa Liit on ammu oma sõna öelnud ega kavatse seda muuta. Momendil tundub tõenäoseim vahetulemus diagrammi paremal all nurgas: Inglismaa palub Euroopalt pikendust lahkumise kuupäeva asjus. Samas kerkib venitamisega järjest tugevamini üles teise referendumi tõenäosus, mis ilmselt jätaks Britid euroliitu. Oi millist meelehärmi tekitaks taoline tulemus kodumaistes euroskeptikutes ;)

Tohuvapohu

Tänane sisepoliitiline olukord sundis mind viimaks ka kolme partei valimisprogramme lugema, keda seni vaid meediakajastuse põhjal tunnen. Mind lihtsalt hullult huvitas kui realistlik on Keski tehtud ettepanek koalitsiooniks EKRE ja Isamaaga. Peale programmidega tutvumist tekkib küsimus härra Ratase lugemisoskuses. Või on peaministri amet nii pähe löönud, et selle nimel ollakse nõus oma põhimõtted ja vanaema ning tema kass maha müüma. Kui oma eelmises postituses arvasin, et Ratas tahaks Reformiga koostööd siis väljaimbunud infi kohaselt olevat just tema väidetavalt selle koalitsiooni vastu ja venemeelsed poolt. Praeguse olukorra skisofreenilisust kinnitav asjaolu: poleks arvanud, et kunagi ainsagi Jana Toomi ütlusega sama meelt oleksin. Koalitsioonieelistuste osas (Reform+Kesk) paraku see kattub, ehkki erinevatel põhjustel. 

Eelmainitud koalitsioonis oleks Keski tuumikvalijaskonna termineid kasutades "fashistide" (EKRE) ja "nende käsilaste" (Isamaa) käes rohkem kohti ning eeldatavalt õigust poliitikat otsustada kui Keskerakonnal endal.  12+19=31 võrreldes 26'ga. Isamaa ja EKRE valimisprogrammid kattuvad suures osas ning on oluliste punktide koha pealt Keskerakonnaga rohkem vastuolus kui ühegi teise parteiga. Ühisosa puudub haridusküsimuses ja maksupoliitikas, välispoliitikas hulk olulisi erinevusi (hakkavad Petserimaad tagasi küsima😜)... jne ... Sarnasusi võis leida vaid üldsõnalistes lubadustes: teeme nii, et elu läheks kõigile paremaks. Paraku on küsimus selles kuidas ja mis vahenditega me seda teeme!

Eelnevat silmas pidades vaatamata Ratase pakkumisele ei kujuta endiselt ette Keski-EKRE-Isamaa koalitsiooni. Kui Isamaa otsustab Reformile ei öelda ja Reform ei lähe uuesti Keski jutule või Kesk ei anna järgi tõuseb erakorraliste valimiste tõenäosus oluliselt. Isamaana, kelle käes momendil võtmepositsioon, hoiduks ma sellest kui vanakurat välgust. Erakorraliste valimiste puhul on oodata, et nende valijaskond jookseb laiali EKRE ja Reformi vahel, Reform saab lisaks tuge Eesti200'lt, Sotsid kaotavad positsioone, Kesk saab ehk venekeelsete mobilisatsiooniga juurde paar kohta. Eks lähem aeg näitab palju tervet mõistust erakondade juhatustes leidub.

Olukord areneb ahvikiirusel, seepärast lisan postituse alla kellaaja ja kuupäeva ;)

Isamaa eestseisus arutab momendil kellega juttu ajama hakata, ennustaks siiski et võetakse Reformi ettepanek vastu, kas koalitsioonini asi jõuab on iseküsimus. Isamaa jaoks tegu eksistentsiaalse otsusega, praeguses staadiumis Keski ja EKRE poole kallutades jääb "igavene" partei järgmistel valimistel ilmselt künnise alla kui üldse niikaua püsib. 

16:45 11 Märts 2019

18:11  Isamaa ütles Reformile "EI" ja enda kui erakonna tulevikule samuti, niisiis mis muud kui erakorralised valimised.

Tõrvikurongkäik Narvas: Kesk + EKRE + Sotsid

Tulevikuvisioon: Tõrvikurongkäik Narvas, pildil
puuduvad Keski puna ja Sotside vikerkaarelipud 😱

Pean vabandama plagiaadi pärast, sest pealkirja sõnakombinatsioon pole minu välja mõeldud aga kostab käesolevas poliitilises olukorras nii tabav, et ei saanud kasutamata jätta. Parteide pealevalimise käitumised on vähe kummalised olnud. Reformi eelistust Keski esimesena koalitsioonikõnelustele kutsuda võiks veel kuidagi mõista viimases kahes koalitsioonis olnud Isamaa käitumise valguses. Ratase järsk ei kostis ootamatu, miks nad isegi rääkida ei taha. Taktikaliselt oleks olnud ju palju mõistlikum vähemalt kõneluste kutse vastu võtta isegi kui polnud plaanis koalitsiooni minna. Oleks viitnud aega, kaubelnud ja kombanud Reformi järeleandmiste piire ja siis teatanud, et ei saanud kokkuleppele, mis iganes põhjusel. 

Raske öelda, mis selle taga, kas külm ja kaalutletud bluff või Keski teravad sisemised vastuolud. Usun, et eestimeelsem Keski valijaskond pigem tahaks koalitsiooni, kaasa arvatud Ratas, varjust kumab Kremli karvane käsi Toomi ja Kõlvarti isikus. Teine võimalus, et Kesk loodab võimalusele, kus Reform ei suudagi koalitsiooni kokku panna ja pakkumine tehakse neile. Alternatiiv EKRE'ga koalitsioonivalitsus moodustada võttes kampa Isamaa või Sotsid tundub äärmiselt ebatõenäoline. Kui Kesk kardab kaotada valijate toetust Reformile järgi andmisega siis EKRE'ga liitumise korral on see oht oluliselt suurem. Vene meedia on pidevalt EKRE't fashistide parteiks kutsunud, väga raske oleks vene valijale põhjendada koostööd "natsidega". Et kas nagu päriselt läheme kõik sõbralikult käest kinni kasatshokki tantsides vikerkaare lippudega tõrvikurongkäigule Narvas - Druzhba Narodov: Kesk, EKRE ja Sotsid???📍🌈😲😲😲 Nu bljad, selle pildi peale tuleks mul küll vist naerust püksi 😂 

Aga üks, esialgu küll puhtteoreetiline võimalus on veel, millele Kesk ehk panustab. Kui keegi ei suuda koalitsiooni moodustada tehakse erakorralised valimised. Momendil ei tundu eriti tõenäoline. Kes võiks olla huvitatud erakorraliste valimiste võimalusest: eelkõige kaotajad ja need, kes arvavad et tehti ülekohtuselt liiga: Kesk ja EKRE. Reform ja Isamaa suure tõenäosusega ei suudaks tulemust parandada, sotside puhul sama seis, nad pigem kaotaks veel rohkem. Seega objektiivselt on Reformi, Isamaa ja Sotside huvides teha koalitsioon kuna erakorraliste valimiste korral põhjust karta toetuse langust. Paistab, et määrajaks saab kujunema Isamaa, kes ennast üle tähtsustades võib pilli lõhki ajada.

Kui midagi ootamatut ei juhtu siis erakorraliste valimiste korral arvaks, et Kesk võib ehk paar kohta võita eeldusel, et suudab rohkem venekeelseid välja tuua. EKRE tulemus sõltub sellest, kas Isamaa koalitsioonikõneluste poliitikas pettunud lähevad üle või mitte, mujalt toetajaid neile ei tule. Reformil võib minna nii ja naa, aga isegi neil võimalus häälte hulka Sotside ja eriti Eesti200 arvel kasvatada. Eesti200 valija on Reformimeelne, lihtsalt idealistlikum ja ei taha et tema hääled jällekord kaduma läheks. Seega ei muudaks erakorralised valimised olukorda märkimisväärselt, lihtsalt tekitaks ebakindlust.

LakePlacid5: Imeline ilm

Varahommikul pilvedest kõrgemal äsja silutud rajal

Hommikul ärgates paistis päike ja lumi sätendas, auto kaetud paraja kihi koheva külma ilma lumega. Seadsime end hommikusöögilauda, enne veel jõudsin masina lumest pühkida ja portsu asju autosse tassida. Traditsiooniline hommikusöök, kahju et veel üheks päevaks ei saanud jääda, õhtul pidi peremees Bavaaria stiilis einet pakkuma lisaks ähvardasid mäeolud terve nädalavahetuse ideaalsed tulema. Välja registreerimise juures surusime kätt nii peremehe kui tema kaasaga, oleme oodatud "korduvkülastajad" järgmiseks aastaks.

Lonks vapruserohtu enne tipust laskumist

Mäe all oli parkla rohkem täis aga gondli saba ei paistnud ikka olevat. Ju vist suudavad liftid suure hulga rahvast sujuvalt teenindada, enne kui olukord umbe läheb. Lumepinna kirjelduseks "packed powder", meie suuskadega sõitmiseks parim võimalik. Järgijäänud õllesid ei julgenud autosse jätta, parklas oleks ära külmunud ja korgid pudelitelt maha visanud või isegi põhja alt löönud. Kus selle kahju ots, lisaks annaks lapse autole raskelt eemaldatava tunnuslõhna. Tassisin kilekotiga üheksa pudelit kaasa ja jätsin meie saabaste juurde. Kui keegi virutabki ära, tühja kah, peaasi, et autot tuksi ei keera. Ühe pullo suskasin taskusse, selle jagu vähem kadu.

Hommikused "rehajäljed" rajal

Sõitsime kohe kõige kõrgemasse tippu, viimasel tooltõstukil olime kahekesi, libistasin õlle kiirelt nahka, pudel taskus oleks ohtlik suusatada. Must rada ei tundunud enam üldse nii hull kui eelmsiel päeval, ei tea kas olime harjunud või aitas tõstukil lonksatud kesvamärjuke. Järgmiseks Lookout mountaini tippu ja alla mööda pikka Wilmingtoni rada. Tütar tahtis metsas sõita. Kahjuks olid kõik metsasisesed kahe musta rombi rajad ametlikult suletud aga meie raja kõrval oli siiski võimalik puude vahel ukerdada. Ise ei hakanud oma GS suuskadega metsa ronima, need mõeldud ikka kõva ja sileda pinna jaoks.

Veidi metsasõitu raja ääres

Järgmisel sõidul läksime Lookout mountaini just avatud musta raja peale. Tuult pea polnud, päike paistis ja õhus sätendasid tillukesed lumehelbed. Ilmselt kondenseerus õhuniiskus tasapisi välja moodustades jääkristalle. Pilt oli imeline, ümberringi valgussähvatused. Proovisin foto peale saada, aga millegi pärast ei õnnestunud. Takkajärgi mõtlen, et ilmselt tegu eredast päikesepaistest tingitud lühikese säriajaga, ei tulnud pähe seda käsitsi pikemaks muuta. Video peal ikka mõni sähvatus jääb silma, samas ei saa lähedalegi ilule, mida oma silmadega võisime kogeda. Lihtsalt seisad ja vaatad ja naudid külmunud metsa vaikust.

Kui teraselt jälgida on mõningaid jääkristallide sähvatusi märgata

Laps läks üheks ringiks sisse sooja, järgmine kord koos Whiteface tippu. Tõstukilt tegin pilte metsast moblaekraani tausta jaoks, sihuke piisavalt ühtlane, tumeda tooniga ja relaxing. Vahepeal pikemate postide vahega pole isegi tõstuki undamist kosta, ainult liigud vaikselt lumekorra alla mattunud metsa kohal nagu muinasjutus.

Tütar uhab uuest mustast rajast alla, nõlv inimtühi.

Mobla ekraani taust

Kohe jõuame Whiteface tippu

Talvine mets (ja üldse mets) on mulle oma vaikuses, salapäras ja mingis kummalises tarretunud sünguses alati meeldinud, ju vist avaldub tavapärasest suurem hulk ürg-eurooplasest küti-korilase geene.

Suusatame erinevaid radasid, rahvast on meeldivalt vähe nagu võite ka fotode põhjal veenduda, tihtipeale oleme ainsad inimesed nõlval. Sellist privaatsust kohtab ilusa ilma puhul väga harva suuremates suusakuurortites, justnagu viibiks privaatklubi mäel. Tütrel vaja miski konventsiooni piletid osta, tulevad kell kaks internetis müügile. Nats enne kihutame alla, mina kasutan momenti, võtan õlle ja istun väljas põleva lõkke äärde. Saranac IPA maitseb oivaline, naudin pisikeste lonksudega lõkke soojas ning päikese käes silmi kissitades. Jällekord tuleb tõdeda, et sihuke elu on ilus ja elamist väärt.

Little Whiteface tipp allpool

Kiirlaskumisrajal, kaitsevõrk kuristiku ees

Järgijäänud pooleteise tunni jooksul sõidame veelkord enamuse radasid läbi. Saan kena tundrapildi metsast ja teise kaugetest lume ja jääga kaetud püramiidjatest mägedest. Tütar uhab slallisuuskadega kiirlaskumisrajal, tulemusena hakkab külm vaatamata paksule vammusele.

Kaader videost tõestuseks, et mina ka ikka Whitefacel suusatasin 😉

Filmib mind tõstukipostide vahel suusatamas ja otsustab siis sisse minna näppe soendama. Võtan viimast tehes veel neli laskumist, viimasele sõidule saan tõstukitoolile eelviimasena. Ülal juba rajateenistus ootab. Heidan viimase pilgu Whiteface tipule ja uhan alla nautides iga viimast pööret.

Siin on laviinid jälje jätnud

Viimane pilk Whiteface'le, hämardub

Chalet juures kiirelt suusad jalast, saapaid ei malda võtta, sest tahan esmaspäeval kasutamata piletite eest tasuta pääsmed saada. Klienditeenindus on juba suletud, kolistan saabastes administratsiooni ruumidesse, kus mult uksel imestusega küsitakse, mis tahan. Selgituse peale trükitakse ilma pikema jututa kaks piletit järgmiseks hooajaks. Nüüd on põhjust tagasi tulla. Asjad autosse ja minema. Esimene peatus toidupoes, kust võtan kaks kasti õlut ja kasti siidrit, toidukraamist mitu juustu, mis USA's hulga odavam. Kahjuks läheb jogurt meelest. Hiina restosse sõites hüppavad äkki metskitsed auto eest läbi ja jäävad metsa passima. Jõuan isegi paar pilti neist plõksata. Loodetavasti pole metsloomadel kombeks pidevalt pimedal ajal üle maanteede joosta.

Ameerika metskits

Kõhu pugime ääreni täis ja asume veits peale kuut koduteele. Google kaart ajab millegi pärast jama, pole hullu teame kuidas sõita, ikka põhjapoole 😁 Pimedas natu tülikas, sest pole kindel kiirusepiirangutes, loodetavasti siiski 55 miili tunnis, lasen sajaga, seda muidugi kilomeetritesse arvestatult. Bensu võtan Cantoni nimelises linnakeses kui paak pea tühi, kasutan edukalt ära enamuse järgijäänud USA peenraha. Google suunab teise piiriületuspunkti, sobib hästi kuna peale seda vaid kiirtee Torontoni välja.

Siilisoenguga Kanada piirivalvur käratab minu tervituse peale karmilt: "Mis tegite USA's?". Refleksina käratan ühesõnaliselt vastu nagu sõjaväes: "Suusatamas". Vestlus jätkub justkui rivis seeru ja reamehe vahel:

Ametnik: "Kaua olite?"

Tom: "Viis päeva"

Ametnik: "Palju raha eest kaupa toote?"

Tom: "Saja dollari"

Ametnik: "Alkohol, tubakas?"

Tom: "Neli kasti õlut"

Ametnik: "Mida ??????"

Tom: "12-packs, no tobacco"

Killuke ajalugu, 1993 Lake Placidis
Mina kaasaga vasakul

Tüüp ulatas passid tagasi sõnadega "Move on", ei mingit "Welcome back to Canada". Vestluse ajal ehmunult vait olnud laps piiksatas, et see tüüp vajab klienditeeninduse koolitust. Ta olla käitumise põhjal arvanud, et me alles USA'st lahkumas kurja jänki piirivalve küüsis. No näete siis, stereotüüpe ei maksa uskuda, ei kurjade ameeriklaste ega viisakate kanadalaste koha pealt, meil juhtus täpselt vastupidine olukord piiril.

Edasisest polegi miskit põnevat kirjutada. Kuulasin 4 tunnisel koduteel mobla pealt Elisa raamatut läbi auto raadio. Ettelugev tehishääl ei seganud nii palju kuna tegu ulmekaga "Uurimismeeskond". Tütrele tegi nalja tooni monotoonsus ja kummaline kõla, ahvis seda minu kiusamiseks järgi. Korra kohvi ja kakao peatus bensukas, koju jõudsime paar minti peale keskööd. Kokkuvõtteks võib väita, et suures osas õnnestunud suusapuhkus. Oleks vaid ilm algusest peale ilus olnud aga see pole kahjuks inimese teha. Meeldiv üllatus, et Lake Placid ja Idaranniku suurim suusamägi on hästi hooldatud ning Torontole lähemal kui Mont Tremblant või Mt St Anne. Kui järgmine aasta läände Kaljumägedesse suusatama ei lenda siis ilmselt sõidame tagasi.