Kuidas parandada maanteeauke :P

Tähelepanelikult vaadates on näha vee
pritsimist kui asfalt labidalt pudeneb 😲

Istun mina läpakaga akna all ja järsku märkan, aurav ohutulesid vilgutav veomasin peab maja ees tänaval kinni. Otse loomulikult tekkis huvi, mis neil siia rahulikku naabruskonda asja. Kaks ohutusvestides tüüpi kargas välja ja haaras labidad. Esimese ehmatusega mõtlesin, et kukuvad maja ees laiutavat asfaldiauku süvendama, või sellest vett välja kühveldama. Masin tõstis tagaluugi üles, vaevalt uskusin oma silmi: tüübid hakkasid õhukese jääkihiga kaetud ääreni vett täis auku tulikuuma auravat asfalti labidatega kühveldama nii et vesi laias kaares pritsis. Mul pole küll mingit maantee inseneri haridust, aga kusagilt olen üles korjanud infi (teadjamad parandage kui eksin), et maanteeaukude parandamisel esiteks kuumutatakse augupõhi nakkamise parandamiseks enne kui uus asfalt peale laotatakse, siis silutakse ja lõpuks rullitakse kinni. Töömehed tekitasid aurava hunniku, silusid seda enam-vähem tasaseks ja patsutasid siis paari labidalöögiga tihedamaks. Seisatasid momendiks, viskasid hindava pilgu oma tööle, sülitasid sünkroonis ning hüppasid masinasse ja sõitsid aega viitmata minema.

Vesi ja labida patsujäljed, taamal teised augud

Kuna mobla oli mul käepärast, õnnestus maanteeaugu paranduse operatsioonist läbi akna paar pilti klõpsata. Mõne aja pärast koertega välja minnes viskasin pilgu tehtud tööle. Augu ääres oli ikka veel kuuma asfaldi kõrval vett näha. Miks just see auk kahekümnest meie tänaval välja valituks osutus jäi täiesti arusaamatuks kuna minu silmaga vaadates ei erinenud parandatud auk ülejäänutest mingi olulise parameetri poolest. Ei osanud muud arvata, et küllap sai tänav nimekirjast kiirelt maha tõmmatud ühe augu virtuaalse täitmisega. Esialgne naiivne lootus: eks varsti tuleb mingi teine masin, mis tehtud töö silub ja asfaldi kinni rullib või tambib, ei leidnud kinnitust. Esimesed autod pehmele segule juba kummijäljed jätnud. Järgmiseks hommikuks oli mingi suurem sõiduk pool pehmet asfalti rattaga august välja tõmmanud. Tööpuudust meie tublidel teedeparandajatel karta pole kui augutäited üle päeva vastu ei pea. Mõtlesin linnale saata klipi teeparandusest, aga kurat neid teab, kaebavad äkki veel kohtusse, et olen ilma loata strateegiliselt tähtsat toimingut filminud.

Aias jää sisse sulanud vahtraleht

Tänase jooksuringi käigus hakkasid igasugu huvitavad mõtted peas ringlema. Näiteks vedasin paralleele jooksmise ja õllejooomise vahele. Kui õllejoomise protsess on nauditav siis hiljem ei pruugi tunne nii hea olla, jooksmisega jälle protsess nõuab ebamugavat pingutust aga pärast mõnus tunne. Endalegi imestuseks olen suutnud mõlema puhul positiivset poolt maksimiseerida ja negatiivset vähendada. Õlut tarbin täpselt nii palju, et juua on mõnus aga pärast paha pole. Jooksmist üritan doseerida tasa ja targu, sörkides panen koormuse peale aga räbalaks ei pinguta. Esimesed kaks päeva olid parajad tahtejõu proovid ilma aeglustamata distantsi läbida. Eile ja eriti täna juba kergem, isegi higistamist vähem. Praegu muidugi mõnus lühikeste pükste ja fleecega joosta mõne külmakraadiga. Esialgne kartus, et jäise õhu sisseahmimine veidi valusale kurgule halvasti mõjub paika ei pidanud, hoopis vastupidi: kurk sai terveks.