Kaks ja pool kuud

Täna hommikul peale
soojendust enne jooksu

Jah, just nii kaua olen hommikust kerget trenni ja jooksu harrastanud. Miks, eks ikka selle pärast, et pärastlõunase vahetusega seoses saan vaid korra nädalas karates käia aga sellest jäi väheks. 14 Märts otsustasin regulaarselt end igapäevaselt liigutama hakata. Paar päeva hiljem hakkasin mobla Google Fit äppi ja kuu viimastest päevadest pulsikella ning LifeLog äppi kasutama. Esialgu oli raskevõitu end sundida aga peagi tekkis harjumus ja nüüdseks juba vajadus. Selle aja jooksul on vaid üksikud päevad vahele jäänud, enamasti seotud hommikuse suusatamise, matkamise või mõne muu möödapääsmatu tegevusega. Ühtegi, rõhutan mitte ainsamatki päeva pole ilma pärast vahele jäänud. Paduvihmaga pole just jooksmas käinud, olen hõredama saju ära oodanud, paraku 20 minti poleks ka tihedas vihmas miskit hullu.

Eile oli esimene kord kui jooksmas ei käinud mingi kummalise vigastuse tõttu, mis üleeilse 8.5 kildise ringi ajal ligi hiilis. Viimased paar kilti oli tuharalihases puusa juures veits valus kui jalg vähe viltu toetus. Ei pööranud suuremat tähelepanu. Kodus natu andis tunda aga lõuna ajal tööle jõudes autost valulik välja ronida. Tööl läks asi tõsisemaks, lõpuks lausa lonkasin. Aru ei saanud, mis täpselt haiget tegi, nii liiges kui kõõlus valutaks teistsuguse tundega. Pigem nagu lihas oleks kõõluse kinnituspunkti juures puuka saanud. Valu tegi vaid kõndimisel mistõttu liikusin minimaalselt.

Peale 4km jooksu

Öösel magasin rahutult ehkki puus ei seganud. Hommikul oli hulka parem kuid siiski kergelt valulik, koeri jalutades andis tunda. Raske südamega tegin otsuse hommikujooks vahele jätta. Kange tahtmine oli minna, kuid terve mõistus võitis. Kui teen rohkem häda võtab paranemine pikema aja. Sihukest kogemust mul piisavalt, pole enam selles eas, kus mitmendat korda samale rehale astumine vabandatav. Kirjutasin blogi ja molutasin niisama. Tööl oli jalg parem, õhtuks käisin peaaegu nagu ennevanasti. Täna hommikul oli jalg nagu uus, kiire soojendus koduses dojos ja jooksma. Esimese kildi võtsin eriti ettevaatlikult, puus tunda ei andnud jooksin rahulikult lõpuni - tulemus uus rekord 19:17.

Info mõttes lisan ka tavalise hommikuse trenni tegevuse. Soenduseks 20 kätekõverdust, 100 jalgade viibutust maas istes ja 100 kääritust vahepeal puhkamata, 10 kätekõverdust, 25 istessetõusu ühelt küljelt, 25 teiselt küljelt, lõpetuseks 20 kätekõverdust. Sellega kere piisavalt soe, et 4 kildisele jooksuringile minna, mille läbin umbkaudu 5min/km. Tagasi jõudes teen sama seeria mis soendusel, selle vahega, et nüüd higi niriseb. Koos dushi all käimisega kulub umbes 50 minti trennile. Korra nädalas üritan pikema 8.5 kildise otsa joosta. Esimesed nädalad olid nii soendus kergem kui jooksudistants lühem nagu võisin vana postituse põhjal veenduda.

Kuna kahe nädala eest karates sain mõra paremale poole ribidesse olin sunnitud tavalised kätekõverdused asendama kergematega põlvedele toetudes - kompenseerimiseks tegin kaks korda rohkem. Kel kunagi ribi katki olnud teab kui ebamugava vigastusega tegu, isegi hingamine teeb haiget, köhimine põrgulikult valus. Üleeilseks olin piisavalt paranenud tavakätekõverdustele tagasi minekuks kui puusajama kaela kukkus 😖

Nende kahe poole kuuga on toimunud paar huvitavat arengut. Jooksukiirus aegamisi kasvanud vaatamata pulsisageduse langemisele. Kui algul uhasin 150-160 juures ehk üle 90% tasemel siis nüüd lühemal distantsil pulss 130-140. Pikemal 120 veidi aeglasemalt kuid kauemgi jooksmiseks jätkusuutlikus tempos. Tervis on olnud kui raudnael, ei nohu, köha ega valus kurk pole julgenud kollitada vaatamata jäise õhu sisseahmimisele või mõne plusskraadi juures vihmas märjana jooksmisele.

Suurim üllatus on oluline ühtlane ja pidev kaalukaotus, hakkasin huvi pärast iga hommik numbrit äpile sisestama. Tulemust vaadates võiks lausa enda nimelist salenemisprogrammi reklaamima hakata. Selle ajaga olen sujuvalt 84kg pealt 77.8kg'le jõudnud. Varem ideaalkaaluks peetud 80-82kg tuleb vist korrigeerida kuna 78 juures tunnen end suurepäraselt ja energiat täis. Lisaks muudele hüvedele lähevad vanad kaltsukasse viimata jäänud ülikonnad lõdvalt selga.

Sealjuures pole toitumist eriti jälginud kuid isu on vähenenud:

Hommikusöök peale trenni kümne üheteist vahel: krõbinad piimaga ja suur banaan ning mahukas kruus kohvi koore ja suhkruga. Vahel asendan krõbinad paari juustu või suitsulõhe võikuga pluss banaan.

Kerge näks enne töölesõitu ühe ajal väike kruus kohvi ja croissant, võiku või kaasa tehtud kook.

Lõunaoode tööl kell neli kohv ja juustuvorsti leib.

Lõunasöök tööl kell kuus: praad, kaks jogurtit, paar puuvilja, mahl.

Õhtuoode tööl kell kaheksa kohv, banaan, pirn/õun

Õhtusöök või Heaune näks kodus kell üksteist mõned chipsid salsaga või Finncrisp Kalle kaaviariga, jäätis konjakitilgaga läpaka taga või õlu.

Kaheteistkümneks tuttu.

Lõppu lisan veidi statistikat, mida nagu ikka ei maksa liiga tõsiselt võtta. Jooksukilomeetreid mõõdab LifeLog äpp umbes 10% vähem kui Google kaardi põhjal mistõttu ka keskmine tempo aeglasem tegelikust. Jalutamise pikkuse (Aprillis 1:29 tundi päevas kokku 139.6km, Mai 1:37 ja 154.0km) ja sammude arvu (Aprill 15488 päevas, Mai 17462) kohta ei oska kommenteerida, loodetavasti pole rohkem möödas. Kalorikulu (Aprill 2921 päevas, Mai 2985) on ilmselt suht suvaliselt arvutatud, eriti arvestades, et karates ma pulsikella käel ei saa kanda. Samuti mõõdab jooksukalorikulu sama distantsi kiiremal läbimisel madalama kuna jooksen vähem aega ehkki kulutan hulga rohkem energiat 😏 Autoga sõitsin keskmiselt päevas 47 minti aprillis ja 42 minti mais. Magasin päevas keskmiselt 8:38 aprillis ja 8:30 mais, mõlemas kuus "sügavat" und 45%. Üleüldine keskmine pulsisagedus mõlemas kuus 62BPM. Jooksustatistika aprilli ja mai kohta on allolevatel moblagraafikutel, kokku jooksin mõlemas kuus üle 100km.