1918 vs 2020

Kummituslinn Wuhan 2020 veebruaris

Vaatasin youtubest videot 1918 gripiviiruse teemal. Kui haiguse käik ja sümptoomid on osalt erinevad siis esialgne võimude reaktsioon kipub sarnane olema. Ei taheta tunnistada probleemi, lisaks tehakse hulgaliselt elementaarseid apsakaid. Kohalikud võimumehed üritasid igati varjata haiguse tõsidust soodustades sellise käitumisega levikut. 1918 aasta olukorda võib mingil määral mõista, kuna tol ajal polnud piisavalt teadmisi kuidas epideemiad levivad, 2020 aastal on see siiski õigustamatu. 1918 Philadelphia ja 2020 Wuhani olukorra kirjeldused on õõvastavalt sarnased, haiglates lihtsalt pole ruumi, meditsiinitöötajad kokkukukkumiseni ülekoormatud, ... Wuhani 11 miljoni elaniku puhul on laialt reklaamitud kaks tuhandekohalist haiglat kahjuks vaid piisk meres.

Samas on tänapäeval erinevuseks vähemalt see kui tõsiselt võetakse isoleerimise ja karantiini tähtsust. Suure tõenäosusega suudetakse arenenud riikides panna piir haiguse levikule, sama ei julge aga loota paljude Aasia ja Aafrika piirkondade puhul. 1918 gripp levis kolme lainena üle maakera kusjuures esimene oli suht kergekujuline. Alles peale muteerumist muutus eriliselt raskekujuliseks ja kiirelt tapvaks, inimesed võisid surra lausa 12 tunni jooksul peale esimeste haigusnähtude avaldumist. 2019-nCoV on umbes 2% juures jätkuvalt suhteliselt madala letaalsusastmega, samas raske võrrelda 1918 viirusega, sest esiteks oli tol ajal meditsiini tase hulka madalam ning teiseks on ilmselt tegu epideemia algusjärguga.

Hiinlaste ametlikud arvud 6 veebruari seisuga

Ametlikud numbrid on ausalt öeldes kahtlase väärtusega ja vastuolulised, eriti kui neid veidi lähemalt vaadata. Silmatorkavad mitmed faktid tolle arsti haiguse kulust, kes esimesena üritas kolleege ja üldsust hoiatada ohtliku viiruse eest. Li Wenliang saatis 30 detsembril tuttavatele arstidele vestlusgrupi kaudu hoiatuse. Neli päeva hiljem kutsuti julgeolekusse aru andma paanika ja kuulujuttude levitamise eest. 10 Jaanuaril hakkas ta köhima, järgmine päev tõusis palavik, kaks päeva hiljem viidi haiglasse. Alles 30 Jaanuaril diagnoositi mehel 2019-nCoV. Eile 5 Veebruaril suri 34 aastane silmaarst. Eeldades, et arstil on tavakodanikuga võrreldes palju lihtsam ligipääs tasemel arstiabile, tekib küsimus kui adekvaatsed on nakatumiste diagnoosi numbrid. Temal võttis 20 päeva esimestest sümptomitest diagnoosini, mis siis veel tavakodanikest rääkida!

Väidetavalt enamus inimesi põeb haiguse läbi kergekujuliselt nagu tavalise gripi. Samas tekitavad küsimuse kaks numbrit 564 surnut ja 1153 tervenenut. Kas see tähendab, et haiglasse sattumise korral (haiguse tõsise kulu puhul) on suremise ja terveks saamise suhe üks kolmandik kahele kolmandikule, ehk siis iga kahe haiglast omal jalal lahkuva patsiendi kohta viiakse üks jalad ees. Wuhanis kohapeal olevat elu täiesti seisma jäänud ja sarnanevat oma tühjade tänavatega õudusfilmiga. Perest tohib vaid üks isik korra kahe päeva jooksul väljas käia. Korrusmajade liftid on välja lülitatud. Haiglad äärmiselt ülekoormatud. Paljud riigid on oma "tähtsaid" kodanikke evakueerinud Hiinast ja soovitanud kõigil ülejäänutel lahkuda kuni see veel võimalik. Olukorra teeb keerulisemaks mitmete suurte lennuliinide ühenduse katkestamine. Hiinas endas on asutud keelama igasuguste rahvakogunemisi eeldavate ürituste toimumist.

Kõigele sellele vaatamata teevad börsid uusi rekordeid vastuolus minu äsja ennustatud võimalikule krahhile😝 Toorained odavnevad seoses eeldatava Hiina majanduskasvu pidurdumisega. No ma ei tea, millegi pärast ikka arvan, et aktsiaturg hullult ülehinnatud. Samas on valitsused nii palju katteta raha trükkinud, et kuhugi peab selle paberi ja paigutama.

Riigivõlast ja muudest võlgnevustest pole mõtet rääkidagi. Kui hiinakatel nadisti läheb on vähemalt lootust, et Canada kinnisvara hinnad langevad mõnevõrra. Praeguse seisuga on Torontos omaette elamine õige kallis lõbu, ainuüksi kulud kolm pool tonni kuus.