25'da hommikul avanes magamistoa aknast klassikaline jõuluvaade |
Päris naljakas oli mõelda, et jõuluõhtusööki tuli Torontos salaja pidada nagu vanasti vene ajal kardinad tihedalt akende ees. Varjumaks salasilma eest, kes võiks kiirustada võimudele ette kandma. Karantiin on meil ametlikult väga karm, kokku tohid saada ainult samas elukohas olevate kodanikega, mingid sugulus või sõprussidemed ei lähe arvesse. Samas muidugi raske uskuda, et politsei jõudusid jaguks kõigi seaduserikkujate kartserisse lohistamiseks või et nad ise seadust nii kiivalt järgima kipuks.
Illegaalne vandenõulaste kogunemine nagu ennemuiste |
Kogu Ontario kuulutati jõulukingitusena täielikult lukku panduks alates laupäeva hommikust. Toronto ja lähipiirkonnad on seda juba mitu nädalat. Meedikud hoidsid päid kinni ja kritiseerisid poliitikuid, sest mitmepäevane ettehoiatus tekitas metsikud rahvamasside trügimised kaubanduskeskustes, mis veel lahti olid. Paraku võtab rahvas viirust oluliselt lõdvemalt kui kevadel ja piiranguid väga kohusetundlikult ei jälgi. Eilsel jooksuringil nägin kahte seltskonda, kes nominaalselt hiilisid mööda siseruumides koosviibimise keelust lahtise uksega majaaluses garaazhis istudes ja pidutsedes.
Rootsi pohlamoos ununes põhiroa pildilt välja |
Meie jõuluõhtusöögi juurde tagasi tuulles tuleb tunnistada, et mida edasi seda maitsvamaks toidud lähevad. Kaasa on ikka täitsa meisterkokaks muutunud, mõni ime kui aastakümneid saanud oma hobi toidutegemise kallal harjutada. Harjutamine teeb meistriks on põhjuseks miks lapsed mäletavad vanaemade toitusid kui eriliselt maitsvaid. Verivorstid ja must leib kodusel teel valmistatud. Seapraad uues ahjus ülimaitsev, ainus kriitika kohalikele lihunikele, kes naha maha nülginud, kamar nimelt mu lemmik. Magustoiduks oli mango-vahukoore tarretis ja kaneelikuklid pähklitega. Viimase küll unustasime välja käia, sest kõigil kõhud ääreni täis nagu peale "all-you-can-eat" hiina resto külastust.
Mangotarretis |
Papud kutsikale jalga |
Ilm oli seekord 24'l õige omapärane. Hommikul kümme kraadi sooja ja kerge uduvihm, päeva jooksul läks järjest külmemaks. Hämaruse saabudes keeras vihm lumeks, tavapärasele jalutuskäigule minnes pidime koertel juba papud peale panema, mitu senti lumelödi maas. Lund sadas terve öö, hommikuks imeline paari miinusega jõuluilm, ainult päike puudu. Mulle endale meeldib pigem selline tõsiselt krõbe lund talla all kriuksuma panev päikesesäras talveilm, mis viimastel aastatel pigem harulduseks muutunud. 25'da hommikul igatahes kümmekond senti rasket "lumememmeehitamise" lund maas, igati sobiv jõulupiltide tegemiseks. Lapsele vastasin eitavalt, kui too muigega uuris on mul lumememme ehitamine plaanis😜
Jõulupäeva hommik aias |
Lükkasin lume kõnniteelt, lasin koerad aeda lumme möllama, klõpsasin mõne pildi, panin "Kulta-Katariina" kohvi hakkama, võtsin kaneelikuklid nina ette, lobisesin vanematega üle interneti ja asusin lõpuks blogistama. Nüüd lisan mõned pildid eilsest ja tänasest ja klikin "Publish" nupule, et teiega jagada😉
P.S. Meie koeramammi muretses, et jõulime ei jääks juhtumata. Tütre pahaaimamatu poisssõbra taldrikust haaras inimlaste kollektiivse hajameelsuse momendil terve verivorsti ja kugistas sekundiga alla, ime et ära ei lämbunud.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!