Kutsadega jõulupäeva jalutuskäigul |
Nagu võis karta oli hommikul pere peale jõuluõhtu kurnavat pugimist niisama chillimise meeleolus. Ainult mina ja koerad kippusime energiliselt välja maailma paremaks muutma. Alustasin pisikeste asjadega nagu lume ajamisega, 10 sendi paksune lumememmelumi kannatas päris pikalt lükata enne kui hunnik labida ees üle ääre ajas. Poole tunniga tehtud, auto uksed lahti, koerad sisse ja parki. Poolteist kilti võiks ju jalutada aga mitte sellise soolaseguse lögaga.
Jõulumöll kelgumäel |
Sain viimase parkimiskoha kui üks masin lahkus. Kaugemale jättes oleks pidanud pikalt koertega lögas vantsima. Pargi alguses oli keegi "heasüdamlik" kodanik oma jõulusöömaajast ülejäänud liha maha puistanud, Koko jõudis lõuatäie krabada enne kui eemale sikutasin. No ei julge lasta neil suvalist kraami ahmida, meil siin aeg-ajalt mingid hullud loomavihkajad jätavad parkidesse mürgitatud palasid.
Sushi lippab ees läbi "jõulutunneli" |
Rahvast oli päris palju jalutama tulnud, jõekalda künkal avanes tüüpiline jõuluvaade. Lapsed kelgutasid, täiskasvanud lobisesid gruppides, koerad jooksid ringi ja haukusid, keegi ei kandnud maske. Niipea kui üle jõe saime lasin elukad rihma otsast lahti. Jalutasime võimalikult palju metsavahelistel radadel, kus kutsade käppadel kinnitallatud puhtal lumel mugavam.
Koko longib taga järgi |
Koko tundus kuidagi väsinud ja liikus suht vastumeelselt lonkides kaasa. Tagasipöördudes muutus hoobilt elavaks ja kippus ees sörkima. No muidugi oli tal enne mekitud maiuspala meeles. Lisaks suur mure, et äkki mõni teine koer paneb nahka enne kui tagasi jõuame. Rihmastasin eluka aegsalt takistamaks lihapalade juurde tormamist, Koko oli päris solvunud mu sihukesest alatust käitumisest ja keeldus autosse minemast. Pidin viimase otsa looma süles tassima😛
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!