Jalkast, murelitest ja juuni aktiivsuskokkuvõte.

Prantsuse Shveitsi mäng

Viimase kahe päevaga olen pidanud järjekordselt tunnistama tõsiasja, et spordi jälgimine pakub elamust, tekitab sõltuvust ja on räige ajaröövel. Esmaspäeval muidugi sattusin täielike maiuspalade peale: nii Hispaania - Kroaatia kui Prantsuse - Shveitsi mängud olid ütlemata põnevad. Kummaski löödi normaalajal 6 väravat, mõlemalt poolt kolm. Kummaski pööras nõrgem meeskond mängu viimastel minutitel lootusetu kaotusseisu 1:3 viigiks 3:3. Lõpplahendus oli samas nii erinev kui olla sai: Hispaania lõi lisaajal 2 väravat ja võttis oma. Prantslased aga ei suutnud arrogantsusest vabaneda, mäng läks penaltiteni kus kogu mängule nii tüüpilise lahendusena Euroopa kalleim jalgpallur lõi tõrjutava palli. Terve õhtupooliku (raiskamise) ülipõnevalt veedetud aja (raiskamise) asemel võinuksin ju hiljem youtubest põnevamatest momentidest 10 minutilist videokokkuvõtet vaadata😜, aega ja õlut kulunuks kõvasti vähem.

Rootsi - Ukraina, nõrganärvilistel mitte vaadata, ukrainlase vigastus on ikka jube

Teisipäevane Rootsi - Ukraina mäng ses suhtes põnev, et olin mõlema poolt. Kama kaks kumb võidab, ikka hea meel. Olukord just vastupidine Venemaa mängude puhul, kui saab lihtsalt nende vastu olla. Lapsik muidugi, aga eks nad ise ole seda põhjustanud nagu NL'gi kui sportlike saavutustega üritati oma poliitilise süsteemi üleolekut demonstreerida. Iseasi kui tark on lasta end selle poliitikaga kaasa tõmmata. Meenub lapsepõlve nostalgia kui koolis sõpradega õhinal vene koondiste või sportlaste ebaõnnestumisi parastati. Paar vene vanemate võsu hoidsid madalat profiili saades kinnitust veendumusele, et eestlased juba lapsest peale fashistid😱

Kas te teadsite, et maailma kõige maitsvamad kirsid (või murelid nagu kaasa arvas) kasvavad hoopiski Eestis. Kahjuks ei tea ma nende sorti ega nime aga tegu kollaste sõna otseses mõttes mesimagusate marjadega. Kui keegi oskab pakkuda välja millega tegu olen üks suur kõrv, sest tingimata kavatsen paar istikut enda aeda maha panna.

Maasikad aias küpsed!

Juunikuu alguses lippasin keskmisest rohkem kuna seoses puhkusega oli oodata märgatavat ametlikult registreeritud aktiivsuse langust. Sain siiski kenasti kokku napilt alla 110 kildi jooksudistantsi. Plaanis on iga kuu sott joosta, vaevalt see juulis õnnestub. Igatahes olen aasta esimeste kuudega kenakese puhvri loonud nii, et isegi jooksuvaba juuli puhul püsin 100km kuus aasta lõikes graafikus. Kõndisin 30 kilti ja rattal 50km, tegelt muidugi viimased numbrid suuremad, eriti mis puutub kõndimisse.

Vaatamata eesti rammusale ja ülimaitsvale toiduvalikule olen suutnud seni alla 78kg püsida, täna hommikul ei julgenud küll kaalule ronida😜 Juulikuu lõpuks alla 80kg jäämist pean olümpianormi ületamist väärivaks saavutuseks.