Suvi on meil siin täiega sisse sõitnud. Pole aastaid maasikate kirsside valmimise ajal enne Jaani Torontos olnud saamata neid punaseid mammusid nautida. Maasikaid on meil mõned üksikud taimed, mis see aasta ostsin ja tomatite ette maha istutasin. Varem väikeste lastega oli ikka korralik peenar. Siin-seal kasvavad muru sees metsmaasikad, mida üritame mitte niita. Maitse saab suhu aga ei enamat.
 |
| Kirsineiu ... |
Kirsse seevastu on see aasta hullupööra. Aias kasvav suur mitmesordikirsipuu kahjuks nii disainitud, et põhitüvi ja seega kõige kõrgemad oksad parimad kollakasoranzhid Rainier kirsid. Nendeni kõige raskem küünitada redelit täispikkuses puu najale toetades ja muidugi on need ka lindudele kõige paremini kättesaadavad. Tiivulised kurivaimud panevad juba kergelt punetama hakkavad pintslisse või toksivad nokaga katki ja mädanema.
 |
| ... ja korjamist ootavad kirsid |
Mõned ikka aiast saime kuid põhisaagi korjasime maja eest, kus linnud pole marju veel avastanud. Korjama minnes üks mustakuueline tüüp istus kõrval vahtra otsas ja muudkui vilistas, peletasin ta igaks juhuks eemale. Maja esised pole ka päris küpsed, aga parem kergelt krõmpsud ja hapukad meie kõhus kui pehmed ja magusad linnu pugus oli nii minu kui tütre ühine arvamus. Kaasa küll sooviks küpsemaid marju: jäi piisavalt temalegi, liialdaksin kui väidaksin, et kümnendik sai ära korjatud.
 |
| Degustaatorite komisjoni peletasin suusakepiga ähvardades minema😋 |
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!