Tuumaelektrijaamast

Õnnetuse pärast muretsen tegelt kõige vähem

EKRE volikogu toetab Eestisse tuumaelektrijaama rajamist. Esimesel pilgul tundus uskumatu, et padukonsrvatiivne partei progressiivset tehnoloogiat toetab. Edasi lugedes selgus lihtne põhjus: 68 protsenti eesti elanikest toetavat tuumajaama ideed - ehk siis tüüpiline populism. Ma pole kitsarinnaline: kui muidu enamasti vastuvõetamatute ideedega erakond tuleb ühe hea mõttega välja siis toetan sellest sõltumata. Kui keeruline või kulukas on elektribörsilt lahkumine ja CO2 kauplemissüsteemis osalemise peatamine pole aimugi, kuid kardetavasti pole see nii lihtne, et lihtsalt astud välja ja asi ants.

Esiteks tahan mainida, et olen alati olnud tuumaelektri pooldaja kuna tegu on kõrgtehnoloogilise, piisava toorainevaruga ja "rohelisega" ses mõttes, et energiatootmine ise ei lisa kasvuhoonegaase. Elektrihindade kriis on teravalt üles tõstnud küsimuse kuidas kindlustada Eesti elanikele edaspidi "normaalse" ja stabiilse hinnaga energia jätkusuutlikult. Lihtsaimaks lahenduseks tundub esimesel pilgul olevat elektri ise tootmine. Globaalses maailmas nii see pole, ehkki teoreetiliselt ju oleks võimalik. Tõestuseks kas või Norra, kes ekspordib ohtralt naftat kuid kus maailma ühed kõrgemad bensuhinnad.

Oletame, et Eesti valitsus ja parlament võtavad rahva laialdasel toetusel vastu otsuse energiavajadus iseseisvalt katta. Esimene käik peaks olema põhjaliku uuringu tegemine, milline energiatootmise võimalus ja millises mahus oleks kõige soodsam ning kõige mõttekam. Teatavasti on nii tuumajaamade ehitamine kui hilisem jäätmete hoiustamine hullult kulukad. Aga siiski, vaatame mida googlest elektritootmise hinna kohta leida on.

Natuke teemat uurides on selge, et hind sõltub väga palju kohalikest eripäradest. Pole ei viitsimist ega aega hakata tegema põhjalikku uurimistööd olemata selle ala spets, pealegi ei maksa mulle keegi. Energiatootmise hinna määramiseks kasutatakse terminit LCOE (levelized cost of energy) - jämedalt tegu kõigi kulude jagamisega totaalse energiahulga peale elektrijaama eluea jooksul. Kuna hinnad  muutuvad aja jooksul, kulud ja jaama eluiga erinevad planeeritust on täpne arvestus praktiliselt võimatu. Tsüklilistel energiajaamadel (tuul, päike) energiasalvestuse vajadusest tulenevad lisakulud. Rahvusvahelise energia agentuuri VALCOE indeks võtab arvesse ka nõudlusest tingitud hinnakõikumise. Kulud jagunevad jaama ehituskuludeks, kasutatava kütuse kuludeks, tegevuskuludeks ja lisakuludeks, mille alla kuulub väga lai spekter alates jäätmekäitlusest kuni kindlustuseni.

Lihtsaimaks võrdluseks saab kasutada erinevate rahvusvaheliste uuringute andmeid. Eesti laiuskraadi puhul pole suuremahulise elektritootmise puhul ilmselt mõtet päikeseenergia peale loota. Hüdroenergiat pole suurt kusagilt juurde võtta, geotermilist lihtsalt pole. Järgi jäävad vaid tuuleenergia, fossiilkütustel põhinev (süsi, gaas, põlevkivi) ja tuumajaamad. Põhiküsimus: milline neist kolmest oleks odavaim, sest rahva jaoks on ilmselt just hind kriteerium number üks. Hinna juures aga tuleb kindlasti arvesse võtta asjaolu, et see pole püsiv vaid muutub sõltuvalt nii objektiivsetest (tootmisefektiivsus, maht, ... ) kui ka subjektiivsetest (maksupoliitika, seadusandlus, ... ) asjaoludest. Sealjuures on muutused üllatavalt kiired, vaadake allolevat graafikut (P.S. X telg logaritmiline skaala).

Taastuvenergial põhinev hind on pidevalt langenud, trend tõenäoliselt jätkub kuid kindlasti mitte nii kiiresti kui seni. Fossilkütustel põhinev jäänud samaks kuid arvestades praeguseid poliitilisi suundi siis seoses maksupoliitikaga hakkab hind ilmselt tulevikus kasvama, gaasil vähem kui söel. Tuumaelektri hind tugevas kasvutrendis, arvatavasti seoses nii seadusandluse karmistumise kui jäätmete ladustamise probleemidega. Tuumajaama puhul on väga suur vahe kas renoveeritakse vana või ehitatakse täiesti uus tuumajaam, mille puhul elektrihind kordades kallim.

Odavaim elekter toodetakse maismaal baseeruvate tuulegeneraatoritega. Puuduseks muidugi asjaolu, et elektri tootmine sõltub tuulest, mistõttu vajalik suurte energiaakumulaatorite ehitamine katmaks tuulevaikse aja energia vajadust. Avamere tuulegeneraatorite ja söe põletamisel põhineva elektri omahind umbes kaks korda, tuumajaama puhul lausa kolm korda kallim. Enam ei tundugi tuumajaam nii hea või vähemalt nii odava lahendusena. Ma ei tea aga kahtlen sügavalt, kas rahvas on valmis maksma tuumaelektri eest kolm korda kõrgemat hinda kui tuuleelektri eest.

Seega tundub lahendus lihtne: ehitame hulga tuulegeneraatoreid nagu Aidu või Pakri tuulepargid lisaks tellime Teslalt võimsad akupangad. Ma ei kahtlegi, et kohalikele elanikele eriti ei meeldi kui nende tagahoovis 50 meetri kõrgune tiivik müdinal pöörleb, samas tahaks näha seda valda, kes hea meelega ennast tuumajaama asukohaks valmis pakkuma.

P.S. Eelnev arutlus ei võtnud absoluutselt arvesse Eesti kohalikust eripärast tulenevaid tegureid, mis võivad elektri omahinnale märkimisväärset mõju avaldada. Äkki osutubki tuumajaam parimaks variandiks. Eesti puhul on lisaks vaja arvestada ka põlevkivijaamade sulgemisega kaasnevaid vägagi tõsiseid sotsiaalseid pingeid Ida-Virumaal.

Mida teie arvate tuumaelektrijaama potensiaalist või milline energiatootmismeetod oleks kõige õigem?