Lennukas esimene öö ... Kuuba1

Lahkumine lumisest Torontost

21-Nov Esmaspäev

Kui loodate pealkirja alusel siit miskit kuuma romanssi tulevat eksite rängalt, reis lihtsalt algas õhtul ja venis poole öö peale välja. Ametlik lennu väljumine pärastlõunal poole nelja ajal. Hommikul kiire pakkimine, soojale maale õnneks palju vähem asju kaasa vaja kui näiteks suusapuhkusele. Suutsime kõik riided, jalatsid, kogu snorkeldamise varustuse ja muu pudipadi pakkida ühte kohvrisse. Personaalse pakina võttis kaasa miniatuurse seljakoti ja mina läpakakoti. Takkajärgi tuleb tunnistada, et läpakas oli mõttetu edasi tagasi vedada, lahti tegin teda vaid kaks korda, sedagi kümmekonnaks minutiks. Keda huvitab siis riietus koosnes neljast t-särgist, kolmest paarist lühikestest pükstest, kahed ujukad ja laia äärega kaabu. Kaasa oma sarnane, lihtsalt naiselikum😉 Jalatseid oli mul isegi rohkem - sandad, kaks paari vees käimise papusid, kaasal sandad ja kerged kingad. Lennukisse panime selga sutsu soojema riietuse ning tossud jalga, igaks juhuks ka vihmakiled kaasa.

Pilt Toronto lennuvälja bussilõbusõidult

Tütar sõidutas meid kella kaheks lennujaama, andsime oma ainsama kohvri ära ja suundusime lendu ootama. Kohvrimajanduse koha pealt tuleb lisada, et kui pileti ostmise ajal oli kirjas 23kg kohver, käsipakk ja personaalne pakk tasuta kaasas siis üle neti check-in tehes väideti kõik peale personaalse maksuline olevat ja õige krõbeda hinnaga. Lennujaamas siiski raha ei küsitud, hiljem selgus, et tasuta pagas tuleb kaasa kui pilet osta 2 nädalat enne lendu. Lend lükkus tunni jagu edasi, väravasse minnes polnud kedagi teist ootamas??? Lennuk hoopis teises keset lennuvälja asuvas terminalis. Võeti meid bussile ja viidi sinna, saime tasuta veerandtunnise ekskursiooni "tunne oma lennuvälja".

Pisikeses, ilmselt vaid puhkusereise ja lühilende teenindavas terminalis tuli veel jupike oodata. Janutas, siin oskasin teha ühe totraima ostu üle aegade. Võtsin õllepurgi tollivabast poest. Kassas küsiti kas avan, ma ilma mõtlemata, laske käia. Tegi lahti ja lõi hinna sisse: 10 Kanada dollarit. Lolliks olete läinud või, sixpack on vaid 8CAD. Seda küll, vastas kassiir õela muigega: aga need on maksuvabad, kui kohapeal avada tulevad maksud juurde pluss teenindus. Kange tahtmine oli noormehele kogu see hingehinda maksnud õlu pähe valada, hoidsin end siiski raske pingutusega tagasi. Loll oleks nädalat Kuuba rannal lesimise asemel lennujaama arestimajas viita. Siit lugejatele tasuta õppetund kogu eluks: kui lennujaamas tollivabast ostate öelge alati, et võtate kaasa ja avage ISE oma jook niipea kui poest välja jõuate nagu ma tavaliselt teen. Keegi kurat ei tunne sihtpunktis huvi kuhu teie ostetud tollivaba kärakas kadus või miks kahe konjakipudeli asemel vaid üks järgi.

Lõpuks ometi lennukis

Lõpuks pidime ise jalutama lennuki juurde ja trepist üles ronima, esimene kord suures rahvusvahelises lennujaamas sihuke ekskursioon. Kaks rida kolmekaupa istmeid ülitihedalt kokku pakitud. Minu pikkusel tüübil õige keeruline oma põlvi istmete vahele pigistada. Kokkuvõttes oli lend üks paras piin, sättisin end nii ja naapidi, kuidagi polnud mugav. Und ei tulnud, lõpuks lobisesin kõrval istuva poolakaga, kirusime koos venemaad. Kaasa seevastu väiksemat kasvu humanoidina põõnas rahulikult enamuse lennuajast. Maandusime üheksa paiku, lennuväljale astudes võttis vastu palavus ja niiskus nagu oodata. Tollist ja piirivalvest saime neti teel saadud skännkoodi ja Kuuba viisat ette näidates kiirelt läbi. Viisa seisnes paberitükis, mille täitsime lennukis. Tervisekindlustust, muid dokumente või raha ei tahtnud keegi näha.

Santa Clara rahvusvaheline lennujaam

Kohver käes läksime välja ja meid juhatati ühte Sunwingi bussidest. Hiina päritolu Yutong või miskit sellist, täiesti tasemel õhujahutuse ja muude mugavustega, lennukile tegi pikalt ära. Paraku jooki ei pakutud nagu eelmine kord. Sõitsime pooltest tundi läbi pimendatud Kuuba. Giid selgitas: Kuubas on energiakriis, pidevad kuuetunnised elektrikatkestused. Enamus elektrist toodetakse soojuselektrijaamadega ja ei Venetsueela ega Vene ei anna kütust enam soodustingimustel kuna neil endil vesi ahjus. Lisaks olla Kuuba majandus kannatanud rängalt koroona epideemia tõttu. Kolm juhtivat välisvaluutat tootvat majandusharu on spetside eksport (välismaal töötavad arstid insenerid, kelle palk saadetakse Kuubasse), nikli ja koobalti kaevandused ja turism. Neist esimene ja viimane langesid kahe eelneva aasta jooksul kõvasti. Viimased 40 kilti liikusime laguuni ehitatud tammil, mille alguses sõjaväe valve, sest sisenesime piiritsooni.

Buss hakkas saarel turiste maha laskma, meid viimastena kuna hotell saare kaugeimas tipus. Lõpuks üheteistkümneks öösel jõudsime hotelli registreerimislauda koos ühe teise paariga. Asjaajamine käis siin kiirelt, küsiti nimed ja anti toa võtmekaardid ning interneti kood. Kohvri krabas koheselt portjee, kes ka juhatas õigesse majakesse. Esimene mulje lisaks troopika soojusele ja niiskusele oli võimas merekohin ehkki tuult suurt polnud. Ukse ees andsime kohvri vedamise eest väljateenitud dollari ja astusime sisse.

Sissepääs vasakult, kauguses vannituba ja välidush, selja taga veranda ja ookean.

Tuba või õieti maja esimene korrus oli muljetavaldavalt suuuuuuuur ja luksuslik, sellises pole kunagi varem olnud. Küllap aeti registratuuris miskit segi, ma ju maksin soodsaima variandi eest, aga see siin nägi välja nagu filmis. Kohe oli aru saada, et oodati külalisi kaugelt põhjamaalt, termostaat 18 kraadi peale sätitud. Kaasa keeras kopsupõletiku kartuses 20'le. Vahetasime riided kergemate ja sobivamate vastu ning läksime miskit hamba alla otsima, lõunast saati polnud korralikult söönud.

Hea une joogid ... peale burgerite konsumeerimist

Ööbaarist tellisime burgerid ja joogid, mina luristasin januks kiirelt õltsi nahka, kaasale ananassi mahl. Burgerid grilliti sealsamas meie nina all, hästi tehtud ja mahlased. Esimene nälg kustutatud tellisime uued joogid ja vaatasime veidi ringi, kogu resort oli keskööks välja surnud. Mis meilgi teha, kerime magama, küll hommikul jõuab maailma vallutama asuda. Voodi tohutu suur ja mugav, telekas plõksisime enne uinumist programme. Täitsa lõpp, kõiksugu kanalid üle maailma olemas, kohe kahju, sest ega me siia telekat vaatama tulnud. Uni tuli lainete mühina saatel kiirelt ja oli magus.