Sõjalispoliitiline fantaasia

Ülalolev video analüüsib kuidas võiks alata ja välja näha Vene ja NATO vaheline sõda. Omaette huvitav mõtteeksperiment, mis toob välja mõned kriitilised nüansid. Samas unustab tähelepanu pöörata mitmele teisele olulisele momendile. Idee põhineb eeldusel, et venemaa ründab lähitulevikus Leedut plaaniga testida NATO reaktsiooni. Sealjuures pole eesmärgiks ei territooriumi hõivamine ega lootus purustada NATO Baltikumis asuvad väeüksused. Soovitakse eelkõige näha kui kiiresti suudab NATO reageerida, millisel tasemel ja kui palju tegelikult kardetakse tuumaähvardust. Kui ameeriklased peaks pooletoobiselt käituma või NATO ei suudaks seoses mõnede liikmete (Ungari, Slovakkia) venemeelsusega kiirelt ühehäälselt ja täie rauaga lajatada, oleks hea võimalus momenti kasutada eeliste saavutamiseks paratamatult järgnevatel läbirääkimistel. Venemaa kaotaks sõjaliselt, kuid saaks hulga infot NATO ja USA tegeliku käitumise kohta kriisiolukorras. Enamus tsiviilohvreid ja purustusi oleks NATO territooriumil.

Põhiprobleemid selle stsenaariumi juures on esiteks varjatult vägede piiri äärde koondamise võimatus. Teist korda ei lasta end üllatada, ega vene rünnak Ukraina vastu ka esimene kord luurele ja sõjaväe või poliitilisele juhtkonnale üllatusena tulnud, lihtsalt rahvale ei jagatud infot. Teiseks pole venel praegust rindeolukorda silmas pidades piisavalt ei mehi, tehnikat ega rakette-lennukeid ohverdamaks lihtsalt info saamise eesmärgil. Suure sõja jaoks peab ette valmistama ja see võtab mõned aastad aega. Kolmandaks oleks Kremlil raske siseriiklikult põhjendada kiiret lüüasaamist, viib alla juhtkonna autoriteedi, sõjaväe moraali ja võib tekitada rahutust tsivilistide hulgas. Neljandaks pole ajastus sobiv, mõistlik oodata ära USA valimised lootuses Trumpi võidule, mis võiks NATO reageerimist oluliselt mõjutada.

Samas ei saa välistada mingit väikest provokatsiooni, mis teoreetiliselt ületab artikkel 5 rakendamise nõude, kuid mille nimel suured NATO riigid oleks väga tõrksad sõtta, eriti veel potensiaalsesse tuumasõtta minema. Sidekaabli või suure infraobjekti kahjustamisest ei piisa nagu oleme näinud. Pigem territoriaalvete nihutamise nime all mingi Eesti või Soome piiriäärse tähtsusetu pisisaare okupeerimine. Piiripoide teisaldamisega juba nägime, et Eesti piirivalve lihtsalt vaatas pealt kui venelased poid pihta panid. Paraku on reageerimata jätmine ohtlikum kui reageerimine, iseasi kas poliitikutel jagub julgust. Realistlikult ei usu NATO suunalist venepoolset eskalatsiooni kui just Ukraina rinne kokku ei kuku.