AntiSots, AI, droonid, kuninglik maius.

Koduaia metsmaasikaid saab juba mekkida

Blogipaus tekkinud ja seda mitte põhjusel, et ei oleks millest kirjutada. Iga päev kargab pähe mitu teemat, mida peaks jagama, aga aja või pigem viitsimisega on pahasti. Kui tekibki mõnus tunnine paus, (alla selle ei tasu kirjutama hakata, jääb pooleli) siis pigem prokrastineerin läpaka taga viimaseid AI, sõja, tehnoloogia, spordi, ... uudiseid vahtides ja teiste blogisid lugedes. Nagu üks parasiit, ise ei viitsi kirjutada aga teiste lugusid loeb hea meelega.

Täna näiteks kuulasin NVIDIA bossi mõttemõlgutusi tehisaru arengu lähitulevikust: digitaalsed inimesed, TI tehased, Maakera simulatsioon, ... Tarkvara (Tehisaru treenib ennast ise järjest kiiremini) ja riistvara (robotid ehitavad uusi roboteid, mis hakkavad järgmist põlvkonda roboteid ehitama) ja mõlema sümbioosi põhine positiivse tagasisidega areng. Kohe tekib küsimus, milleks siis inimest enam vaja on? Ega ei olegi, inimene võib rantjee-elu elada lastes nii füüsilise kui vaimse töö tehisaruga varustatud robotitel teha. Samuti tuli silmi ette tuntud lugu aafriklasest palmi all banaani pugimas, keda ameeriklane üritab töötama meelitada jutuga kuidas ta pika töö ja vaeva nägemise järel võib enda firma püsti panna ning siis rahulikult palmi alla banaani sööma istuda. Must mees pööritab silmi: aga ma ju juba istun palmi all ja söön banaani.

                                                     Möllupartnerid

Mõni päev tagasi jäi silma artikkel doktoritööst antisotsiaalse käitumise bioloogilisest taustast. Lugesin selle läbi ja kippusin end nii mõneski kohas ära tundma😁 Vanad tuttavad serotoniin ja dopamiin mängivat olulist rolli inimese ükskõiksuses sotsiaalsete normide vastu, antisotsiaalses käitumises ja riskivalmiduses. Geenidest sõltuvalt lagundad neid aineid kehas kiiremini või aeglasemalt, seega mõjutab loodusliku "laksu" all olemise tugevust ja kestust.

Droonidest sai sõja taustal mõtteid mõlgutatud. Tahtsin pikema arutelu kirja panna kuid ei viitsi vist. Põhiliseks ideeks oli lähitulevikus droonidele rudimentaalse AI võimekuse andmine kuna vastavad mikroskeemid ja tarkvara on nii odavaks muutunud. Muudab tapjadroonid autonoomseteks, inimoperaatorit pole enam vaja, oluliselt tõuseb töökindlus ja efektiivsus nullides segajate kasutamise. Droon lastakse vaenlase poole lahti, uitab seal omapäi tasapisi ringi kuni leiab piisavalt väärtusliku sihtmärgi. Pole vaja ei GPS'i ega sidet operaatoriga. Militaartehnika või sõduri äratundmine pole mingi küsimus tänapäeval, no ja kui eksibki siis tühja kah kui vaenlase territooriumi kohal. Omaette teemad droonide parved ja mikrodrooni kasutamine atendaadiks.

Toitumisest rääkides pean teile teada andma uuest kuninglikust magusroast, mille välja nuputasin. Ülimalt lihtne retsept aga keele viib alla. Ostsin nimelt jälle kolm kasti Mehhiko mangosid, mingi eriline sooduskampaania - kilo maksab alla euro, sealtkandist pärit töökaaslane väitis, et sel hooajal olevat super saak. Igatahes võtke üks suur küps mango, koorige ja lõigake parajateks paari kuupsentimeetri suurusteks tükikesteks. Lisage paarsada grammi ehtsa vanilliga tehtud kvaliteetset koorejäätist ja kallake kõik see konjakiga üle ... pea liitrisest maiuseportsust võiks jaguda mitmele inimesele kuid ma panen lõdvalt kõik nahka. Ah jaa, kõrvale võib ka musta kanget kohvi (cappucino) lonksata.

Lõpuks jooksmisest nii palju, et õhtupoolikul jooksmine mulle ei sobi, eriti kui enne olen söönud. Täitsa jube oli lipata toit kõhus üles alla hüplemas - pidin hoidma mõõdukat tempot, et kummastki otsast "ühepajatoit" välja ei purskaks. Vajaduse sellisel kellaajal rajale minna tingis hommikusel ajal toimuvatel täienduskursustel viibimine. Jube inimõiguste rikkumine on enne kümmet sunnitud ärkamine. Õhtul lisaks veel liiga soe, ainus positiivne moment tee peal "kaaskannatajate" kohtamine, kelle hulgas ilusad vormis neiukesed silmarõõmu pakuvad :D

Mai kujunes jooksu ja sammukuuks. Kunagi pole nii palju kilomeetreid - 192 ühe kuuga jooksnud. Sammude hulk 578630 (18665 päevas) on kõigi aegade kolmandal kohal. Jooksmas käisin 25 korda, kolm kümne kildi otsad, ülejäänud 7K. Keskmine tempo 4:40 min/km. Kiireim 5K 22:43 (ühe kümpsi viimased 5 kilti). Kiireim 10K 46:32, kõigi aegade neljas tulemus ja kilomeeter 3:56 - rekordi kordamine. Parim keskmine tempo 4:31 min/km. Ratta veeretasin välja, 18 kilti sõitsin algatuseks, käimist vaid 52 km.