Kas on elu peale surma?

Tüüpiline ameerika autovõidusõidu entusiast

Tüüp pakub kiiret ja lihtsat vastust inimkonda aegade algusest kummitanud filosoofilisele küsimusele: "Kas on elu peale surma" - "Puutu mu kastikat ja saad teada" 

Käisime eile tütrega ringrajal tema massinaga kiiremat sõitu tegemas. Korrektsuse mõttes peaks mainima, et tema oli roolis, mina kõrvalistmel. Ma oleks ka hea meelega proovinud kuid niisama rooli ei lubata, osalejad saavad vastavad käepaelad, mida rajale lastes kontrollitakse. Tülikas moment, et tavakodanikele kasutatavad ringrajad on linnast oma sada kilti eemal. Kui imestasin selle üle siis tütar arvas, et kes ikka tahaks ringraja läheduses elada ja pealegi on maa linnas kallis.

Ringraja (track racing) ja kiirendus (drag racing) üritus

Esmamulje jäi, et tüüpiline redneck üritus: rullnokkmobiilid, truckid, grillid, lärmakas seltskond, ... kes ilmse mõnuga bensuvingu ja kummikärssa täie rinnaga kopsudesse tõmbas. Lähemal vaatlusel võis üllatavalt palju aasia päritolu rahvast näha, eriti noori. Autod olid jaotatud kolme kategooriasse: eliit, advanced ja beginners, kes omavahel rajale kihutama lasti. Samas masinate võimsus, tase ja väljanägemine jaotusid suht ühtlaselt eri gruppide vahel, algajate hulgas sõitis ka Lamborghini. Mazda MX5 paistis suht populaarne olevat, õige mitu kimasid nii eliidi kui edasijõudnute grupis. Tütar alles teist korda, loomulikult algajate kambas.

Ja ma naiiv imestasin et mehed tulid juttu ajama😕

Enne rajale minekut tegi plika pool tundi oma MX5 kallal seadistust ja reguleeris kummide rõhku. Esimese sessiooni sõitis piloot rahulikumalt aga mind raputas parasjagu ja surus kurvides vasakule-paremale. Pidin tahtejõudu rakendama, et mitte kõrvalistmel juhendama hakata kuidas oleks parem sõita. Käiguvahetuste, pöörete, sõidujoone kohta oli mul muidugi hulk arvamusi. Samas annan aru, et kõrvalt on alati "parem" ja sugugi mitte objektiivne ülevaade. Kuus-seitse ringi tehtud tõmbas plika masina välja ja jahutas pidureid, kumme ning mootorit aeglaselt raja kõrval sõites.

Parkis masina, tõstis kapoti, et mootorit jahutada - vedelik muidugi kees. Pidurid olid ok, ja kummid polnudki väga kuumad. Järgmisena läks rajale eliitseltskond, need autod ja juhid tegid nii kiiremat sõitu kui rohkem müra, filmisin ja tegi pilte raja kõrval. Vahepeal sai teiste sõitjatega lobiseda, üksteise autosid vaadata ja ringi käia. Ma imestasin, et meie auto niipalju huvi pakkus kuni äkki mõistsin, et see polnud ju auto, miks juttu tuldi ajama😜 Üks võidusõidu mehhaanik vaatas ka tütre masinat põhjalikumalt ja andis tunnustava hinnangu. Enne tagasi rajale minekut tuli kummide survet vähendada.

Kummide survet reguleerimas

Nüüd ei andnud tüdruk gaasipedaalile sirgetel puhkust ja võttis kurve kummide vilinal kiiremini. Kaua ei pidanud ootama kui ühes veidi keerulisemas kohas kippus vasakkurv pikaks minema ja plika sõitis rajalt veidi välja nii et mättad ja tolm käisid üle pea. Muidu poleks probleemi kuid väljasõidukohal oli kurvi väliskülg veidi kõrgem aga masin istub nii madalalt, et põhi käis pauguga vastu ning esispoileri viskas küljest auto alla tükkideks. Masin juhitavust ei kaotanud, sõitsime ringi lõpuni ja siis pöörasime välja uurimaks kahjustuste suurust.

Esispoiler kadunud😒

Lisaks kadunud esispoilerile oli ka tagumise parem nurk lahti tulnud, vaja tagasi kruvida. Ehkki neiu hakkas ise tegelema polnud abipakkujatest puudust, isa pidi hakkajamaid eemale peletama. All paistis siiski kõik korras olevat. Peale seda sõitsime veel kaks sessiooni, siis tütar koos võidusõidu mehhaanikuga, kes roolis olles juhendeid andis. Kõrval oli kohe näha palju vahet teeb sõiduoskus, mees uhas ka Lamborghinist mööda. Lõpuks tegi tütar üksi viis ringi, mina filmisin kõrvalt. Aega oleks veelgi olnud kuid ähvardavad äikesepilved lähenesid ja spets vihmakumme meil polnud, tavalistega ei maksa märjaga rajale minna. Tagasiteel koju saime mõnusa paduka kaela, laiade kummidega sõitis tüdruk kiirteel ettevaatlikult keskmises reas.

Kokkuvõttes omaette põnev kogemus kuid ausalt öeldes mind väga ei tõmba selline ringrajal kihutamine. Ralliautos oleks ehk teine asi, kuid ei julgeks eriti suruda kui ise pead auto lõhkumise kinni maksma. Ehk siis päriselt autos kihutada on äge kuid mitte nii äge, et selleks linnast saja kildi kaugusele sõita. Kiirus küll meeldib kuid eelistan oma kihutamisevajadust suuskadel (150 kildi kaugusel😜) rahuldada, kukkumine palju odavam ja vähemohtlik kui autoga paugu panek.