Mõrtsukbotid

Juttu ei tule Martha Wellsi raamatuseriaalist, hoopiski 5 aastat tagasi tehtud lühiulmekast. Olen mõnda aega tagasi jupi samast videost postitanud aga siis polnud tehnoloogia nii kaugele arenenud kui praegu. Ükski kriitilistest komponentidest (AI, andmeside kiirus, autonoomsed droonid, patarei võimekus, miniaturiseerimine, koostöö parves, ... ) polnud tasemel, mis võimaldanuks filmis demonstreeritud botiparve tegevust. 

Praeguseks on toimunud kiire areng nende probleemide lahendamiseks: 

1. Vajaliku võimsusega eriotsrabeline (näo või objekti tuvastus, maastikul orienteerumine, ... ) AI miniaturiseerirud suure drooni tasemele.

2. Parve andmeside koordineeritus ja kiirus piisavad, vaadake kasvõi hiinlaste demonstratsioone droonidega kujundite taevasse "maalimisel".

3. Patareide võimekus oluliselt kasvanud, puhtalt elektrimootoritega lühimaa operatsioonid. Suurematel distantsidel siiski vaja lendamiseks muid mootoreid.

Sõda kiirendab alati tehnoloogia arengut palju rohkem kui valitsuste programmid või erafirmade kasumisoov. Hirm on võimsam motivaator kui ahnus.

Ukraina sõjas pole küll kuulda olnud omavahel koordineeritud drooniparvede kasutamisest aga olen veendunud, et seda ei tule kaua oodata. Kui üks pool saavutab sellise võimekuse saab ta mõneks ajaks lahinguväljal suure eelise. Tavaliselt ei kesta eelis kunagi eriti kaua, sest teine pool tõmbab järgi või leiutab mingi vastumeetme. AI protsessoritega varustatud droonide puhul võib teisiti minna.

AI'ga varustatud massilise hulga minidroonide kasutuselevõtmisel oleks Ukrainal eelis kui suudetaks USA tehnoloogia levikut piirata. USA käes on jäme ots riistvara koha pealt ja mõningate AI protsessorite füüsiline kaotamine vastaspoolele ei annaks suurt midagi, sest kellelgi teisel pole tootmistehnoloogiat. Isegi Hiinal venest rääkimata, kelle enamus moodsaid relvasüsteeme sisaldab hulgaliselt lääne komponente.

AI võidujooksu kõrval toimub tegelikult palju olulisem robotitehnika võidujooks. Robokoerad ja droonid on juba praegu hämmastava võimekusega. Kokkuvõttes hakkab tasapisi järjekordne vene eelis inimmass tähtsust kaotama. Minidroone on võimalik palju odavamalt ja kiiremini toota kui sõdureid.

Mis oleks efektiivsed vastumeetmed droonidele? Esmajärjekorras side katkestamine ja andurite "pimestamine". Esimesega on tegeletud algusest peale, niinimetatud elektroonilised vastumeetmed ehk sidekanalite segamine, nii operaatorside kui GPS signaali. Kirvelahendus oli optiliste kaablite kasutamine. Elegantne ja efektiivne oleks droonide varustamine piisavalt võimeka AI'ga, muutes nad autonoomseteks tapjadroonideks. Selliste vastu aitaks ainult andurite halvamine, mis on aga võrdlemisi keeruline seoses äärmiselt laia võimaliku diapasooniga. Kõne alla tuleb ka droonide kasutamine droonikaitseks, paraku on kaitsmine alati hulka keerulisem kui ründamine nõudes nii rohkem kui kalleimaid droone kui just mingit tehnoloogilist läbimurret ei saavutata.

Kokkuvõttes ootan lähema aasta paari jooksul uudist autonoomsete tapjadroonide kasutamisest ja kohe peale seda ka sünkroniseeritud parvedest. Lõpuks muutub konflikt droonide vaheliseks sõjaks, lääs ei saa lubada endale selles kaotajaks jäämist. Seoses AI'ga on tegu palju olulisema ja võimekama tehnoloogiaga kui kunagi tuumarelvad. Aga nagu tuumarelvade korral ehitatakse see tehnoloogia valmis, võetakse kasutusele, ja avastades kui hävitav on, üritatakse keelustada või vähemalt kontrolli alla võtta. Ebaõnnestumine üsna kindel, sest erinevalt tuumapommist, saab olema vajalike komponentide olemasolul tapjadrooni konstrueerimine jõukohane suht keskpäraste tehniliste teadmistega.

P.S. Tähelepanu investorid: järgmise Nvidia'ga sarnase aktsiakapitali tähelennu teevad paar robootikatootjat😉 Muski väitel pöörab Tesla edaspidi põhitähelepanu robotitele. Kas just tema üheks osutub raske ennustada, eelkõige Muski isiksuse tõttu. Pigem ehk mõni momendil heas positsioonis asuv väiksem tegija. Väiksem on muidugi suhteline mõiste.

Tehisaru poolt antud ülevaade drooniparvedest: 

Alljärgnev kokkuvõte mis drooniparved on, kuidas sõjaväed nende kasutamist näevad, reaalsed näited, tugevused ja piirangud, õiguslikud/eesrtilised küsimused ning ülevaatlikud vastumeetmed ja lisamaterjalid.

---

Mis on „drooniparv“ (üldjoontes)

• Parv = palju droone, mis tegutsevad koos koordineeritud juhtimisskeemi alusel, nii et need käituvad kollektiivina (jagavad andmeid, jaotavad ülesandeid, kohanevad olukorraga). Parved võivad olla kõigest mitmekümnest väikestest quadkopterist kuni segakomponentidest koosnevate üksusteni (loitering-ülesanded jt).

---

Sõjalised kasutusvõimalused ja ülesanded

• Massiivne rünnak/küllastamine: õhutõrje ülekoormamine hulga ja dubleerimisega.

• Laialdane sensor/-tuvastus (ISR): ala skaneerimine, pidev jälgimine ja andmete jagamine platvormide vahel.

• Kombineeritud efektid: elektroonilised efektid, häirurid, eksitajad või kamikaze-laadsed (loitering munitions) sihitud löökide jaoks.

• Mehitatud-ja-mehitamata koostöö: parved toetavad mehitud platvorme (nt luure, kaitse).
  Need on rollid, mida analüütikud ja arendusprogrammid kõige rohkem rõhutavad.

---

Reaalsed näited & kes selle kallal töötab

• Ukraina: lahinguväljal on nähtud taktikalist kasutust paljude väikeste droonide koordineeritud rünnakutest ja õhu- ning merelahingute uuendustest; praktikud on välja töötanud odavaid parvkasutus ­taktikaid.

• USA: pikaajalised uurimisprogrammid (nt DARPA LOCUST/OFFSET) parvetaktika ja tarkvara arendamiseks jalaväele ja linnakeskkonnas.

• Hiina / PLA: doktriin ja kontseptsioonid näitavad tugevat huvi parvete kasutamise ja massiliste UAS-kontseptsioonide vastu tulevastes konfliktides.

---

Peamised eelised

• Skaleeritavus ja vastupidavus — osa kaotamine ei pruugi missiooni nurjata.

• Kulude asümmeetria — odavad droonid võivad sundida vastast raiskama kalleid tõrjeressursse.

• Paindlikkus — parved saavad ümberkonfigureerida, luurata, katta või koondada jõude.
  Analüütikud hoiavad siiski, et need eelised sõltuvad kontekstist.

---

Peamised tehnilised ja operatsioonilised piirangud

• Side-haavatavus — parved vajavad robustset sidekanalit; segamine ja pettesignaalid (jamming/spoofing) võib jõudlust vähendada.

• Andurite ja autonoomia piirid — usaldusväärne sihtmärgi eristamine ja kokkupõrgete vältimine kompleksses keskkonnas on endiselt keeruline.

• Logistika ja hooldus — paljude üksuste start, laadimine, taastamine ja asendamine on keeruline.

• Kasutusreeglid ja tsiviilriski hindamine — väikeste ja odavate platvormide kasutamine raskendab positiivset sihtmärgi tuvastamist ja proportsionaalsuse hindamist.

---

Õiguslikud ja eetilised küsimused (üldiselt)

• Sihtimine ja vastutuse määramine: kes vastutab, kui autonoomsete rühmade otsus põhjustab ebaseaduslikku kahju?

• Tsiviilrisk: tihedates linnakeskkondades on kõrge tsiviilkaotuse ja infrastruktuuri kahjustamise oht.

• Leviku-probleem: madal hind ja ligipääsetavad komponendid muudavad parvetaktika kättesaadavaks nii riikidele kui ka riigivälistele gruppidele.
  Need küsimused on aktiivse poliitilise ja õigusliku arutelu keskmes.

---

Ülevaatlikud vastumeetmed (mitte tehniline detail)

• Avastamine ja integreerimine: mitmeanduriline tuvastus (radar, EO/IR, akustika) ja andmete ühildamine varajaseks hoiatussüsteemiks.

• Elektrooniline võitlus: raadiosageduse häirimine, GNSS-spoofing, et katkestada suhtlus või navigatsioon.

• Suunaenergia relvad: laserid ja kõrgepinge-mikrolained droonide välja lülitamiseks (tehnoloogia veel arenev).

• Kineetilised tõrjevahendid: kahurid, raketid, tõrjedroonid — kallid ühiku kohta, seega kulukas odavate parvede vastu.

• Rünnak logistika vastu: parve stardipaikade ja tarneahela ründamine.
  Analüütikud rõhutavad kihilist, integreeritud kaitset — ei ole üht ainsat lahendust.

---

Kus edasi lugeda

• DARPA programmi kirjeldused (OFFSET / LOCUST) kui US-uuringute näited.

• Mõttekodade analüüsid Ukraina drooniinnovatsioonist ja PLA-kontseptsioonidest.

• Poliitika- ja kaitseanalüüsid vastupidamisest parvadele (CNAS, CSIS, NDU jpt).

---

Lõpumärkus ja hoiatus

Avalikud allikad annavad kõrgetasemelisi kirjeldusi, doktriine ja juhtumeid — ma ei saa ega tohi anda operatiivseid ega tehnilisi juhiseid (nt kuidas parve ehitada, koordineerida või kaitsemehhanisme vältida). Kui soovid, võin koostada lugemisnimekirja (artiklid, aruanded, ülevaated) mõne täpsema nurga alt — näiteks doktriin/research, Ukraina juhtumiuuring või vastupidamisstrateegiad.