Kaks probleemi

Hakkasin mõtlema, et nii üleüldiselt kui ka blogimaailmas vaidlevad inimesed paljude teemade puhul omades minimaalset arusaamist sisust. Aga kui sisulist arusaamist pole kipuvad argumendid minema kas usu või emotsioonipõhiseks omades minimaalset ja juhuslikku tõeväärtust. Mida kaasakiskuvamalt (mis ei tähenda faktidele toetumist) oskad oma vaadet esitada, seda suurem hulk kaaskodanikke noogutab kaasa ja kiidab takka. Kasuks tuleb poliitiku manipuleeriv veenmisoskus.

AI teema on ammu väljunud rahuliku arutelu raamest, põhjuseks muidugi potensiaalselt massiivne mõju inimtegevuse kõigile aspektidele või isegi inimkonna eksistentsile. Kuna ka mina olen vaid asjaarmastaja nii teadmiste kui kasutamise koha pealt tundub kõige mõistlikum olevat ekspertide arvamust jälgida. Eksperte on palju, aga kes oleks paremini kvalifitseeritud kui niinimetatud "AI Isa", Nobeli preemia laureaat ja Turingu auhinna võitja Geoffrey Hinton. Mees Toronto Ülikooli emeriitprofessor (mitte ei saa mainimata jätta, et olen ise selles ülikoolis töötanud ja tütar lõpetanud😜).

Geoffrey sõnul on vaid kaks suurt lahendamist vajavat probleemi: AI arengu aeglustamine ja selle ohutuse kindlustamine. Esimest pole võimalik lahendada, sest kõik osalised eri tasanditel alustades firmadest ja lõpetades riikidega võistlevad vahendeid valimata, kuna "winner gets all". Teise probleemi koha pealt üritavad mitmed tuntud teadlased sõna sekka öelda kuid firmade jaoks on tähtsam arengu kiirus võrreldes ohutusega - vabaturumajanduses nõuab aktsionär tulemust. Pealegi pole kellelgi selget ettekujutust kuidas oleks võimalik tehisaru ohutus tagada, kui üldse.

Töökohtade ülevõtmine on palju korratud teema. Nagu olen varemgi maininud, käesolev on erinev, sest füüsilise töö asemel võtab AI üle vaimse töö. Nii nagu tööstusrevolutsiooni ajal kaotas töölise musklijõud väärtuse kuna masinad olid nii palju tugevamad kaotab lähitulevikus tavaintelligents väärtuse, sest AI on nii palju targem. Uusi töökohti tuleb juurde, kuid kindlasti oluliselt vähem kui neid kaob. Osskustööliste nagu toruluksepa töö jääb veel mõneks ajaks inimpõhiseks, sest odavam kasutada inimest kui spetsiaalset robotit.

AI ei võta inimeselt töö, teine tehisaru kasutav inimene võtab, kes on kordades efektiivsem. Teatud aladel nagu tervishoid on aga nõudlus nii suur (kunagi pole piisavalt tervishoiu teenust) et lähiajal ei tohiks olla tööpuuduse muret, lihtsalt pakutakse rohkam ja paremaid teenuseid. Mõneks ajaks jääb loomingulisus inimeste pärusmaaks aga mitte kauaks. Superintelligents suudab teha kõike, ka loomingulisuses olla inimesest palju parem. Loomingulisus on tihedalt seotud peidetud analoogiate avastamisega ja selles on AI juba praegu parem. 

Superintelligents muutub ohtlikuks just seepärast, et on inimesest palju targem ja seetõttu ka võimekam. Tekkib küsimus, milleks üldse vaja sellist ebatäiuslikku tegelast nagu inimene. Hea analoogia lolli firma bossi ja nutika sekretäriga: esimene annab käsud, teine viib ellu. Mingi moment mõistab sekretär, et firma heaolu nimel oleks parem kui bossi poleks. Juba praegu oleme olukorras kus tehisaru teadmised enamusel aladel on paremad kui ühelgi individuaalsel inimesel. Tippspetsialist on oma kitsal erialal enamasti AI'st veel üle, aga ainult sellel konkreetsel.

Sotsiaalmajanduslikult saab olema suureks probleemiks kihistumise kasv: töö kaotavad inimesed muutuvad paratamatult alamklassiks isegi kui neile tagatakse piisav sissetulek äraelamiseks. AI spetsid on väike kõrgem keskklass ja firmaomanike ning aktsionäride ring kitsaks ülirikkaks ülemklassiks. Töö kaotamisega võib suur alamklassist kaotada ka oma elu eesmärgi. Siin ma natuke vaidleks vastu, sest alati saab tegeleda hobidega, pealegi on penskarid ju praegugi massiivne ja järjest suurenev hulk kodanikke, kes ei käi tööl küll aga saavad äraelamiseks piisava raha.

Tuleviku perspektiivide kohta pole Hinton just eriti optimistlik kuid loodab, et suur jama jõuab kohale peale teda. Oli ka videolõik Muskiga, kes leidis, et kui ta ei taha tegutsemise motivatsiooni kaotada siis parem ei mõtle AI tuleviku negatiivsete stsenaariumide peale.

Andes AI'le võime oma koodi muuta suudab ta ennast arendada nii nagu inimene seda ei suuda. AI õppimisprotsess on massiivselt paralleelne ja infovoogude vahetamise kiirus meeletult suurem kui inimesel. Mis kõige huvitavam: AI'ga oleme lahendanud surematuse probleemi kuna ta on digitaalne. Kui kogu sisu pidevalt ja paralleelselt saata mitmetesse serveritesse või mälupankadesse kas või ainult hoiule siis aktiivselt kasutuses oleva serveri hävingu (AI füüsilise surma) puhul võib kogu info lihtsalt järgmisse serverisse laadida. Intellekt ärkab ellu olles kaotanud vaid selle viimase info mida ei jõutud backuppida - natuke nagu Mickey7 ulmekas.

Ma rohkem ei viitsi kokkuvõtet teha, vaadake ise, videointervjuu suht lühike, vaid 20 minutit. Tegu küll vaid ühe inimese vaatevinkliga, kuid see mees vähemalt teab mis räägib. Mis ei tähenda, et ta eksida ei võiks, inimesed on juba loomult ekslikud ... erinevalt supertehisarust - see oli nali😏 Alla lisan AI'ga varustatud sõjarobotite ehk siis sõjapidamise lähituleviku video.