Elust, Surmast ja Ilmast

Põnevuse hoidmiseks muidugi tagurpidi järjekorras pealkirjaga võrreldes, esiteks ilmast. Suvi ähvardab meil tagasi tulla, terve viimane nädal on õhujahutaja peal olnud ja kui ilmateadet uskuda siis ka see nädal ei anna jääkarude maal hõlpu. Nädalavahetus tuleb Torontos kuum ja niiske nagu suvekuudel. 

Viigimarjad

Tavaliselt sihuke palavus meile ei istu kuid see aasta kannatan hea meelega, sest viigipuule mõjub hästi, nimelt olen esimest korda päris korraliku saagi korjanud ja tuleb hooga veelgi. Õnneks sain septembri algul tänu AI juhatusele jaole ja lõikasin vilju kandvcate okste otsad maha, jõud läks kõik marjade kasvamisse. 

Muudest aiasaadustest on tomatid hoos, neid pugin iga päev suure kausitäie lapsepõlvest saati nauditud lihtsa salatina: hapukoor, veits majoneesi, pipart, soola ja tilli ning tükkideks lõigatud tomatid, kõrvale ampsan musta leiba. Tomatisortidest on parim kahtlemata mingi kollaserohelise triibuline, mida kaasa seemnetest kasvatas - super mahlane, pehme ja mitte liiga hapu. Kiwid lõpuks ka valmivad kuid neid pole nii palju kui tavaliselt.

Reklaam kalmistu võrkaial

Toronto panoraam keskel üle järvelahe

Tänasel rattaringil jäi silma õige kummaline reklaam. Kalmistu aia peal kuulutati uutest äsja saadavale tulnud vabaõhu kohtadest. Esimese hooga mõtlesin, et tegu mingi kõrghoone korterikuulutustega, no stiil viitas sellele. Lähemal uurimisel sain aru, ikkagi kadunukestele mõeldud majutusteenusest jutt. Mulle veidi võõrastav, et ühes viisakamas rajoonis on surnuaed ümbritsetud traatvõrkaiaga nagu kasutatud autode müügi plats, ainult okastraat aia kohal veel puudub. Seestpoolt samas näevad siinsed kalmistud viisakad välja.

Lõpuks elust. Indigoaalase postituse all mainisin oma hommikusööki, just nagu oleks ette teadnud paar päeva varem jäädvustasin moblaga pildile. Minu hommikuseks rituaaliks on tagaaias vabas õhus söömine kui vähegi ilma. Kui veab alustan märtsis ja lõpetan novembris, õltsi libistan teinekord ka talvekuudel. Ehk siis naha ja karvadega "outdoors" kodanik.

Eile vaatasin esimese hooaja esimese osa Murderbot Diaries, Morgiel oli tõesti õigus, kui nähtu põhjal otsustada siis minu arust väga hästi tehtud. Kavatseme neid ükshaaval kaasaga koos nautida mitte ühe jutiga kõike korraga vaadata. Teine seriaal rootslaste Martin Beck viimane hooaeg, kah head. Imestate, et kuidas ma äkki seriaale vaatama hakanud - lihtne, ametiühing otsustas jälle streikima hakata, vaba aega jalaga segada.