Kohaliku võimu käkk

Ontario järve rand Tommy Thompson kunstistiilis, 
tema nimelises pargis vaid paar kilti südalinnast.

Ontario järve rand Torontos näitab ilmekalt, mis juhtub kui võimule saanud poliitikud hoolivad vaid näilisest tegevusest ja kõlavatest loosungitest. Kuulutati välja ranna "uuendamise" (rejuvenation) programm ning kulutati ära hirmus hunnik raha projektide peale. Paberil nägi kõik ilus välja nagu arhidektuuri firma reklaamvoldikul. Eks siis hakati peale elluviimisega. Nagu ikka kasvasid kulud planeeritust pikalt suuremateks kuni kellelgi tuli geniaalne idee lüüa kaks kärbest ühe hoobiga ja rannajoone kindlustamiseks kasutada kalli kruusa ja liiva asemel kohalikku ehitusprügi. 

Minu originaalfoto

Foto veepiirilt ei kutsu suplema

Tulemuseks postapokalüptilise ilmega rannajoon - 100 aastat peale inimkonna väljasuremist. Linnas võimulolijaid see muidugi ei häiri, sest nemad käivad oma jahtidega lõõgastumas liivarandades kuhu tavakodanikud häirima ei saa või lendavad hoopistükkis ülemere veel rikkumata loodusega paikadesse. Irooniline, et südalinnast paari kildi kaugusel asuv park on nimetatud Kanada ühe kuulsama loodusmaalide kunstniku Tommy Thompsoni auks, viimane ilmselt pööraks end hauas ringi kui sellist arengut näeks. Loodetavasti ta ei pahandaks ega käsiks maha võtta, kuna õilsal eesmärgil AI abil stiili plagieerisin😜

Otse loomulikult pole seal võimalik ujuma minna, rannal liikumine on tõsiselt ohtlik seoses klaasikildude ja igalt poolt väljaturritavate sarruse oradega. Kui seda piirkonda enam ei torgita siis järgmise saja aasta jooksul on lootust, et suur hulk betooni ja telliseid mureneb liivaks, kruusaks ja veeristeks, klaasikillud kuluvad ilusateks ümarate servadega värvilisteks poolläbipaistvateks graanuliteks ja raud roostetab vähehaaval. Vastupidavam kraam nagu roostevabast terasest detailid ja mõnda sorti plastikud võtavad kulumiseks lagunemiseks kauem aega, aga küllap suudab loodus pikapeale ka neist jagu saada.