Aastapäeva järelkaja.

SINI - MUST - VALGE ja koer lumisel väljal

Täna avastasin, et eile 24'l olin koeraga jalutamas käies puhtjuhuslikult täiesti temaatilise foto teinud, Postitan siis täna näitamaks, et AI agendid kogu tööd ära ei tee vaid veidi viitsin ikka ise ka veel kirjutada. Telekast (arvutist) vaatasin nii meie presidendi kõnet kui hiljem õhtul jupi kaupa kontserti. Presidendi kõne oli asjalik nagu enamasti kõigil presidentidel olnud. Kontserdi arvustamiseks pole ma piisavalt erudeeritud kuid see tantsuline osa jäi mühakliku mõtteviisiga inseneri jaoks väga kaugeks ja arusaamatuks. Peo nael oli muidugi 6 aastane Teodor, igavene lahe tegelane, sai kõhutäis naerda lapse otseste ütlemiste ja vahetu käitumise peale.

Kiisu peojärgsel hommikul ...
või peale Trumpi kõnet

Eilse päeva oli mingil minu jaoks varjatud (ei viitsinud uurida) põhjusel oma aastakõne "State of the Union" pidamiseks valinud ka ameeriklaste president. Kuna miskit eriti põrutavat oodata polnud, ei viitsinud ka jälgida. Peale CNN's põhipunktidele pilgu peale viskamist ei lasknud isegi AI'l kokkuvõtet teha. Mis ma ikka energiat "raiskan" dementse ennasttäis lollpea heietuste analüüsi peale, jooksutan veel andmekeskuse serverid kokku kui palun midagi asjalikku kõnest leida.

Vabariigi sünnipäev neljandal sõjaaastal

Tundub uskumatuna, et homme algab juba viies sõjaaasta kui seda 2022 24 veebruarist lugema hakata. Tegelikult algas sissetung hulka varem Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukraina venemeelsete sõjalise toetamisega. Nelja aasta eest üritas vene teise maailmasõja aegse Saksamaa eeskujul ettekuulutamata rünnakuga Ukrainat hoobilt põlvili suruda ja hävitada. Ei läinud läbi, esialgne aktiivsem rindejoone liikumine edasi-tagasi on aeglustunud sisuliselt esimese maailmasõja tüüpi positsioonisõjaks, kus meetrite jagu edasiliikumine nõuab suurt hulka ohvreid. Neljas aasta on kujutanud endast püsivat vene poole survet koos tohutute ohvritega aeglase edasiliikumisega. Esimene maailmasõda oli 1918 aasta suvel ja varasügisel samas seisus, kummalgi osapoolel polnud rünnakujõudu. Sõda oleks võinud kesta veel aastaid kui poleks toimunud vene revolutsiooni ja Saksa sisemist kokkukukkumist.

Ukraina sõjas kompromissi võimalust ma ei näe, rahu saab tulla vaid ühe sõdiva poole sisulise kapitulatsiooniga. Halb variant, et Ukraina sunnitakse vaherahule vene tingimustel ja ilma vettpidavate julgeolekugarantiideta, mille poole üritavad ameeriklased asja suunata. Sellisel juhul saab vene aega ressursse koguda, et aasta paari pärast uuesti üritada kuid palju laiemas mastaabis. Võib-olla hoopis üritada põhja poolt tiibmanöövriga sõjas kogenematut NATO't üllatada. Kremli vaatevinklist kuulusid kunagi impeeriumi alla nii Soome kui Poola, Balti riikidest rääkimata. Hea variant, et vene armee võitlusvõime laguneb sisemiste vastuolude ja mässu tõttu. Ollakse sunnitud astuma läbirääkimistesse enne kui rinne täielikult laguneb. Kreml teab ka ise seda võimalust, mis seni üldmobilisatsiooni mittetoimumise põhjuseks. Patiseisust välja murdmiseks on vene poolel vaja üldmobilisatsiooni, et lihamassiga kevad-suvel Ukraina rindest üle joosta. 

Üldmobilisatsiooni väljakuulutamine oleks aga väga riskantne mäng, panga peale minek, paraku on selline käitumine olnud kremli maniaki stiil. Kaldun arvama, et ilma USA vaikse heakskiiduta, ei julge vene pool seda ette võtta. Esimeseks ohu märgiks oleks USA avalik eemaldumine sõjast koos Ukraina süüdistamisega, sellega annaks Trump märku, et tema vahele ei sega. Ma ei välistaks, pigem eeldaks Ribbentrop-Molotovi tüüpi salakokkuleppeid USA ja vene vahel kus ühelt poolt antakse venele vabad käed Ukrainas ja miks ka mitte sõnakuulmatus Ida-Euroopas kui USA saab vastutasuks vabad käed kogu läänepoolkeral (Kuuba, Gröönimaa, Kanada Arktika saarestik, ...) ja soodsad toorainetehingud venega. Paraku võib isegi USA tasalülitamisega vene süsteem ikkagi kokku kukkuda kui mobilisatsioonijärgse suurrünnakuga tohutute kaotustega erilist edu ei saavutata.

Lõpetuseks BBC artikkel olukorrast vene sõjaväes. Kuidas sellise armeega sõditakse ja mis nad okupeeritud alade elanikega ette võivad võtta ei taha mõelda.

Siin on artikli "Russian soldiers tell BBC they saw fellow troops executed on commanders' orders" GEMINI tõlge eesti keelde:

Vene sõdurid räägivad BBC-le: nägime omade hukkamisi komandöride käsul

Neli Vene sõdurit on paljastanud õuduse ja jõhkrad tingimused oma rindepoolel Ukrainas. Kaks meest rääkisid BBC-le, et nägid pealt sõdurite hukkamist kohapeal korraldustest keeldumise eest.

Üks mees rääkis dokumentaalfilmi meeskonnale, et nägi sõduri hukkamist oma komandöri käsul, kellest tehti 2024. aastal "Venemaa kangelane". "Ma nägin seda – vaid kahe-kolme meetri kauguselt... klõps-klõps, pauk," sõnas ta.

Teine sõdur, pärit teisest üksusest, ütleb, et nägi, kuidas tema komandör laskis ise maha neli meest. "Ma tundsin neid," ütleb ta hukkunud sõdurite kohta. "Mäletan, kuidas üks neist karjus: 'Ärge laske, ma teen kõike!'"

Üks neist ütleb ka, et nägi augus lebamas 20 kaassõduri laipa, kes olid kaaslaste poolt "nullitud". Termin "nullimine" on Vene sõjaväe släng omade hukkamise kohta.

Dokumentaalfilmis "The Zero Line: Inside Russia's War" (Null-liin: Vene sõja sisevaade) annavad mehed üksikasjalikke kirjeldusi selle kohta, kuidas neid piinati keeldumise eest osaleda rünnakutes, mida nad kirjeldavad kui enesetapumissioone. Vene väed kutsuvad neid rünnakuid "lihalaineteks", kuna meeste laineid saadetakse lakkamatult üle rindejoone püüdes Ukraina vägesid kurnata.

BBC usub, et see on esimene kord, kui rindejoonel teeninud Vene sõdurid räägivad ametlikult, kuidas nad olid tunnistajaks, kui komandörid käskisid oma mehi hukata.

Üks meestest, kelle tööks oli surnud sõdurite tuvastamine ja loendamine, esitas detailsed nimekirjad, mis näitavad, et ta on ainus ellujäänu 79-liikmelisest grupist, kellega koos ta mobiliseeriti. Kuna keeldus rindejoonele minemast, piinati teda ja tema peale urineeriti. Teised tema üksuse liikmed, kes keeldusid, said elektrilööke, neid näljutati ja saadeti seejärel relvastamata "lihalainetesse".

Neli meest, kes on praegu põgenikud, rääkisid tunnistatud õudustest avalikustamata asukohas väljaspool Venemaad.

Peaaegu kogu avalik vastuseis president Vladimir Putini invasioonile Ukrainasse on Venemaal maha surutud. Moskva ei avalda ametlikke kaotuste numbreid, kuid Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi sõnul on alates täiemahulisest sissetungist 24. veebruaril 2022 tapetud või vigastatud üle 1,2 miljoni Vene sõduri.

Vene valitsus väidab, et tema relvajõud "tegutsevad äärmise vaoshoitusega, niivõrd kui see on kõrge intensiivsusega konflikti tingimustes võimalik, koheldes oma personali maksimaalse hoolega". "Teavet väidetavate rikkumiste ja kuritegude kohta uuritakse nõuetekohaselt," lisati vastuses. "Meil ei ole võimalik teie esitatud teabe täpsust ega autentsust sõltumatult kontrollida," teatas valitsus.

Kõigi nelja mehe üksikasjalikud esmaallika tunnistused kinnitavad aga raporteid seadusetusest ja korra lagunemisest Vene rindel.

---

"Mäletan teda karjumas"

Ilya, sõdur, kes tuvastas ja loendas surnuid, on üks meestest, kes ütleb, et nägi komandöre oma kaaslasi tapmas. Enne sõda õpetas 35-aastane mees Uuralites Kunguris erivajadustega ja autismiga lapsi. Seejärel ilmus 2024. aasta mais politsei tema vanemate majja ja teatas, et ta kutsutakse teenistusse. Ta mobiliseeriti koos 78 teise mehega Permi linna värbamiskeskuses. "Peaaegu kõik olid purjus," ütleb ta. "Edasi lahingusse! Saame Zelenskõi kätte ja heiskame oma lipu!" meenutab ta meeste hüüdeid. "Ma vaatasin neid ja mõtlesin: 'Kuidas ma siia sattusin?' Mul oli hirm."

Ukrainasse jõudes saadeti Ilya sõnul enamik mehi otse eesliinile. Tema ütles, et ei soovi kedagi tulistada ega tappa, ning sattus juhtimispunkti. Tingimused olid jõhkrad ja ta väidab, et nägi, kuidas komandör laskis lähedalt maha neli inimest – ühe Panteleimonivkas ja kolm Novoazovskis (mõlemad Vene okupeeritud Donetski oblastis) –, sest nad olid rindelt põgenenud ja keeldusid naasmast.

"Kõige kurvem on see, et ma tundsin neid. Mäletan, kuidas üks neist karjus: 'Ärge laske, ma teen kõike!', aga ta [komandör] nullis nad ikkagi ära," ütleb Ilya.

"Nullimist" kasutatakse tavaliselt karistusena käskude täitmisest keeldumise eest ja see toimib hirmutusvahendina teistele, kes võiksid samamoodi mõelda, rääkisid mehed. "Sinu saatus sõltub komandörist. Komandör on raadios: 'Nulli see ära, nulli too ära,'" ütleb Ilya.

---

"Kangelane" ja "Lihunik"

Hukkamised ei piirdunud ainult Ilya üksusega. "Muidugi nad tapavad oma mehi, see on tavaline asi," ütleb Dima. Enne sõda elas 34-aastane mees koos naise ja tütrega Moskvas ning töötas nõudepesumasinate parandajana. 2022. aasta oktoobris kõndis21 tööülesannete vahel, kui politseigrupp ta peatas. "Nad lihtsalt vaatavad mu passi, teevad midagi sülearvutis ja ütlevad: 'Kui sa sõjaväkke ei lähe, lähed vanglasse,'" meenutab ta inglise keeles.

Dima ei tahtnud kedagi tappa, nii et vaatamata meditsiinilise kogemuse puudumisele liitus ta parameedikute üksusega. Hiljem viidi ta üle brigaadi, kus ta pidi haavatuid rindelt evakueerima. Just siin, 25. brigaadis, ütleb Dima, et nägi oma kaassõdurite hukkamist komandöri käsul. "Ma näen seda – vaid kahe meetri, kolme meetri kauguselt. Lihtsalt mõrvad, lihtsalt klõps-klõps-pauk. See ei ole draama, see ei ole film, see on päriselu," ütleb ta.

Dima komandör Aleksei Ksenofontov pälvis Kuldse Tähe, riigi kõrgeima auraha, ja temast tehti 2024. aastal "Venemaa kangelane". Kuid tema üksuses hukkunud meeste pered on Ksenofontovi hukka mõistnud. Ühispöördumises 2025. aasta jaanuaris palusid nad Putinil isiklikult uurida väiteid tema üksuses toimuvast jõhkrusest.

"Nad kaitsesid meie kodumaad au ja uhkusega!!! Kuid tegelikkuses sattusid nad nende komandöride kätte, kes said autasusid kümnete tuhandete surnute ja kadunute eest!" seisab kirjas. "Ja nad jätkavad meie meeste hävitamist! Tundes oma karistamatust!" Dima nimetab Ksenofontovit "lihunikuks". "Ta andis liiga palju käske sõdurite tapmiseks, tema kätel on liiga palju verd."

Dima kirjeldab ka seda, kuidas ta nägi 20 mehe laipu, kes olid eelmisel õhtul tema baasi saabunud, lebamas kraavis pärast seda, kui nad maha lasti. Ta ütleb, et rääkis mitme mehega, kellest kõik olid endised vangid, enne kui nägi nende äraviimist järgmisel hommikul. Meedikuna teatati surnutest rutiinselt Dimale ja talle öeldi, et komandör lasi need mehed maha ja võttis neilt pangakaardid. "Meile toodi 20 poissi. Nad lihtsalt võtsid nende pangakaardid ja tapsid nad," meenutab ta. "Kellegi nimekirjast maha kandmine pole probleem. Sa lihtsalt kirjutad raporti valmis."

---

"Lihatormid"

Kõik neli meest rääkisid üksikasjalikult kardetud "lihatormi" missioonidest – osana Vene sõjaväe laiemast "lihamasina" taktikast Ukraina lahinguväljadel. Need tormid on nii surmavad, et neid võrreldakse enesetapumissioonidega. "Ma nägin, kuidas nad [komandörid] saatsid laine laine järel, visates mehi ukrainlaste suunas nagu liha, et neil laskemoon ja droonid otsa saaksid ning järgmine laine saaks oma eesmärgini jõuda," ütleb teine endine sõdur Denis.

Dima selgitab, kuidas tormid praktikas töötavad. "Sa saadad kolm kutti, siis veel kolm. Kui ei õnnestunud, saadad 10. Kui 10-ga ei õnnestunud, saadad 50," ütleb ta. "Lõpuks murrate läbi. See on sõjaväe loogika. Meil oli kolme päevaga 200 surnut. Meie rügemendi esimeses lihatormis murti meid maha, meie rügement hävitati vaid kolme päevaga."

Dima näitab videot, mis laaditi sotsiaalmeediasse 2023. aasta oktoobris, kus tema üksuses hukkunud meeste emad ja naised räägivad tohututest kaotustest. Üks naine ütleb: "Meie meestel kästi rünnata, relvastatuna vaid kuulipildujate ja labidatega." Teine lisab: "Kaotused on kohutavad. Meie mehi tapetakse nagu loomi."

---

Piinamine ja alandamine

Need, keda tormist keeldumise eest ei tapeta, seisavad sageli silmitsi kohutavate ja dehumaniseerivate tagajärgedega, ütleb Ilya. Ta näitab Telegrami videot oma üksuse meestest Panteleimonivkas. "Söödame loomi," ütleb üks mees, enne kui tõstab kaane ja näitab kolme meest, kes kükitavad augus. "Ohoo, olete näljased? Tahate süüa?" küsib filmiv mees. Üks aukus olevatest meestest tõstab pea ja noogutab, sirutades käed välja, kui auku kallatakse kuivi terasid.

Mõnda meest näljutati päevi ja piinati elektriga, ütleb Ilya, enne kui nad saadeti relvastamata lihatormidesse. Teda ennast piinati pärast ühes tormis osalemisest keeldumist. "Nad sidusid mu puu külge, lõid mind paar korda nuiaga ja panid relva pea juurde. Ma ei tea, kuidas seda öelda, nad käisid minu peal tualetis. Komandör ütles kõigile: 'Meil on uus peldik'. Olin pool päeva kinni seotud." Pärast lahtisidumist üritas Ilya endalt elu võtta.

Denis, 27, näitab fotot, mis on tehtud vahetult pärast seda, kui üks tema ülemustest lõi tal kaks eesmist hammast välja, sest ta oli öelnud, et ei soovi kadunud drooni otsima minna. "See on kohutav, ma pidin lihtsalt edasi teenima."

Dima edutati lõpuks ohvitseriks, kuigi ta oli öelnud, et ei soovi seda. Pärast edutamist keeldus ta oma mehi lihatormi saatmast. "Ma keeldusin seda tegemast. Ma ei oleks pidanud ise ette minna, aga ma ei saanud neile seda käsku anda." See viis tema vahistamiseni sõjaväepolitsei poolt ja viimiseni Zaitsevosse, ajutisse vanglasse. "Seal piinasid nad mind elektrišokiga," meenutab ta. Teda piinati iga päev 72 päeva jooksul.

Kõik mehed, kellega me rääkisime, on nüüdseks Venemaalt lahkunud, kuid neil on Ukraina rindelt sügavad psüühilised armid. "Ma näen unes metsa täis laipu, lihtsalt purustatud inimesi... see lõhn... see ei lõhna, see maitseb," ütleb Dima. "Ma olen kurjategija ja kedagi ei huvita – mu kuritegu on lihtsalt see, et ma ei taha tappa."

Ilya ütleb, et armastab oma riiki, "kuid mitte seda, mida Putin on sellega teinud". "Nad võivad seal igaühe murda, pole vahet, kas oled tugev või mitte. Nad peaaegu murdsid mu, aga mitte täielikult."

Mis on ja kuidas töötab?

Google New Albany Andmekeskus Ohios

On üldtuntud faktiks, et mida vähem inimesed mingist valdkonnast teavad seda kindlamaid ja "ilmeksimatumaid" veendumusi nad kipuvad selle kohta omama. Sealjuures äärmuslikud: kas on kuradist või toob inimkonnale lunastuse, mis muidugi kumbki pole korrektne. Seetõttu tekkis mõte kirjutada lühike ja loodetavasti ka tehnilise taustata tavakodanikule arusaadav hästi lihtsustatud kokkuvõte teemal: mis asi on LLM AI (suur keelemudel) tüüpi tehisintellekt TI. Siinkohal tahaks rõhutada, et LLM pole sugugi ainus tehisaru mudeli põhimõte ja personaalselt kaldun arvama, et tehisliku superintellekti aluseks saab olema mõni teine (näiteks EBM (Energy based model), World Model (based on Physical World, laws of Nature) või kombinatsioon mitmest, ...). 

Tuntud võimsaid LLM mudeleid on õige mitmeid, enamus neist USA või Hiina firmade loodud, paar tükki ka Euroopas. Tipus vähem kui kümme, kelle mitu korda kuus välja tulevad uued versioonid järjest üksteist igasugu testide skooridega üle trumpavad. Mugavuse mõttes näidiseks Gemini AI kuna enamuse ajast kasutan ka ise seda. Tegelikult sisulist vahet pole, Open-AI, Grok, Meta, Antrophic, CoPilot, jne ... kõik sarnased tavakasutajale.

Mis on Gemini 3 füüsiliselt ja tarkvaraliselt?

Gemini 3 on globaalne hüperarvuti.

• Füüsiliselt (KEHA): Asub hiiglaslikes omavahel võrku ühendatud andmekeskustes üle maailma (USA-s, Soomes, Singapuris jne). Andmekeskustes on TPU Pods (Tensor Processing Unit - spets AI jaoks ehitatud protsessor) kogumid milles tuhanded omavahel ühendatud sünkroonselt töötavad protsessorid. Pods on omavahel ühendatud fiiberoptiliste kaablitega mis võimaldavad valguskiirusel tohutute andmekoguste transportimist. 

• Tarkvaraliselt (MÕISTUS): Arhitektuurilt on AI "Ekspertide segu" (Mixture-of-Experts). See pole mitte üks suur programm, vaid kogum spetsialiseerunud alamprogramme "mini-ajusid". Üks on hea programmeerimises, teine luules, kolmas füüsikas, neljas malemängus, ... jne ... Kui küsid küsimuse otsustab "Routing Layer" millisele alamprogrammile selle saadab. "Interference Engine" on tarkvara mis võimaldab mudeli tööd paralleelselt tuhandetel protsessoritel.

• Jaotus: Hübriid globaalsest ja lokaalsest. Igas piirkonnas on AI mudeli kohalik koopia, et vastus jõuaks sinuni kiiresti, kuid kõik need keskused on omavahel sünkroniseeritud üheks suureks süsteemiks. Tänu lokaalsetele koopitele ja omavahelisele võrguühenduses sünkroniseeritusele ei lülita lokaalsed häired AI'd maha. Kuni kas või üks mudel on töös töötab põhimõtteliselt kogu süsteem, lihtsalt hulka aeglasemalt. Täieliku katastroofi vältimiseks on mudelite koopiad salvestatud andmepankades, kust saab need kiiresti andmekeskustesse uuesti üles laadida.

Kuidas AI vastuse genereerib? (Näide: "Mitu osariiki on USA-s?")

AI ei ole otsingumootor, vaid mustrite ennustamise masin.

1. Tokeniseerimine: Küsimus tükeldatakse väikesteks osadeks ehk "tokeniteks". Arvuti ei loe sõnu, vaid numbreid.

2. Konteksti kaardistamine: AI paigutab need numbrid matemaatilisse mitme(miljoni)mõõtmelisse ruumi. Ta "teab", et sõnad "USA" ja "osariigid" asuvad geograafiliselt ja loogiliselt numbri "50" lähedal.

3. Tähelepanu (Attention): AI keskendub lause kõige olulisematele osadele (osariigid + USA) ja ignoreerib täitesõnu.

4. Ennustamine: AI ennustab vastust üks token korraga: "Seal" -> "on" -> "50" -> "osariiki". See põhineb tõenäosusel, mida ta on õppinud treeningu käigus läbitöötatud miljarditest tekstidest.

---

Andmevoog: Küsimuse ja vastuse liikumine

1. Sinu seade → Pilv: Sinu brauser pakendab klaviatuuril toksitud (või suulise) küsimuse digitaalsesse ümbrikusse (API request) ja saadab selle valguskaablite kaudu Google’i andmekeskusesse.

2. Värav: Google’i server kontrollib, kes sa oled ja milline arvuti on parajasti vaba.

3. Töötlus: Küsimus jõuab spetsiaalsetele TPU protsessoritele kus toimub "mõtlemine" ehk ülalpool kirjeldatud vastuse genereerimine.

4. Vastus → Sinu ekraan: Vastus saadetakse tihti "striimina" ehk üks sõna korraga tagasi sinu seadmesse, et sa ei peaks ootama terve lõigu valmimist.

Kuna LLM AI on mustrite ennustamise masin siis otse loomulikult pole ta ilmeksimatu. Mida suuremaks mudel ehitatakse, seda täpsemalt suudab ta ennustada vastuseid. Ma võrdleks lainetaval merel kindlas punktis vee taseme ennustamisega. Andmekoguse suurenemise ja funktsioonide keerukuse kasvuga suudab süsteem võtta arvesse järjest rohkem muutujaid ja vastasmõjusid alustades ookeanilainete amplituudiga ja jõudes läbi tuule põhjustatud pinnavirvenduse molekulide vahelise koosmõju arvestamiseni. Absoluutset täpsust pole seoses kvantmehhaanilise määramatusega kunagi võimalik saavutada.

Kas LLM AI saab aru või lihtsalt ennustab vastuseid küsimustele. Eelneva põhjal võiks öelda, et tegu äärmiselt keeruka ja asjaolusid arvesse võttes uskumatult täpse ennustamisega, mis on jõudnud sisulise mõistmise jäljendamiseni. Kas LLM veel suuremaks ja keerulisemaks muutmine viib teadvuse ja seeläbi sisulise mõistmise tekkimiseni? Spetsid on siin eriarvamusel, üheks väiteks, et kvantiteedi kasv toob kaasa kvaliteedi kasvu ja võimaliku murrangu ehk faasinihke, mis loodusest tuttav fenomen. Minu personaalne arvamus (mis siia-sinna kõikunud ja midagi ei maksa), et AGI taseme võib ehk saavutada LLM'ga kuid ASI vajab uut füüsilisel maailmal (mitte keelel) põhinevat mudelit.

Inimese (ja loomade) aju on tegelikult samuti mustrite äratundmise ja ennustamise masin, sealjuures suht ebatäiuslik ja viletsa mäluga. Mustrite põhjal üritab tulevikku ette ennustada ja vastavalt käituda. Samas suudab pidevalt muutuvas ja kohati etteennustamatus füüsilises maailmas vaid 20 vatise energiatarbe juures suht hästi hakkama saada!

AI-d saab igaüks jooksutada enda arvutis!

Mitte küll täismõõdus Gemini 3 (see vajaks tervet andmekeskust), kuid on olemas väiksemad mudelid.

• Gemma 3: Google'i avatud mudel, mis on mõeldud koduarvutitele.

• Vajalik riistvara: Tavaliselt vähemalt 16GB muutmälu (RAM) ja korralik graafikakaart (või Apple M2/M3/M4 kiip).

• Tarkvara: Rakendused nagu LM Studio, Ollama või Jan.ai võimaldavad AI alla laadida ja seda täiesti offline (ilma internetita) ja privaatselt kasutada.

Loodetavasti andis see postitus veidi selgema üldise arusaamise, mis asi on LLM AI.

Uus Klassiühiskond

Jäi üks artikkel silma. Ei tasu ehk väga tõsiselt võtta aga huvitav arutluskäik sellegipoolest:

 

Kümne aasta pärast on maailmas kahte tüüpi inimesed.

​Majandusteadlased kutsuvad graafikul kujutatut "K-kujuliseks majanduseks" – järgmised 2–3 aastat otsustavad, kummal joonel sina asud.

• ​Ülemkiht (Creators), kes kasutab tehisintellekti (AI) oskuste ja teadmiste võimendajana, kasvatamaks varandust, automatiseerimaks sissetulekuid ja võtmaks vastu otsuseid kiirusel, millega ükski ilma AI'ta inimene võistelda ei suuda.
• ​Alamkiht (Coach-potatoes), keda see süsteem haldama hakkab.

​See ei ole lihtsalt "tulekul". See toimub juba praegu.

Mõne aasta jooksul toimuvad kardinaalsed ja pöördumatud muutused ühiskonnas. Tänu AI järjest laiemale kasutuselevõtule hakkab ettevõtete efektiivsus kiirelt kasvama, mis toob kaasa tööjõu nõudluse vähenemise. Firmade kasumid kasvavad oluliselt kiiremini kui töötajate palk. Tööjõu osa kuludes väheneb kiiresti, inimesi on järjest vähem vaja. Kõigepealt tabab eriti tugevalt madalama tasemega intellektuaalse töö tegijaid (intellekt muutub odavaks) hiljem robotite arenguga ka kõrgema taseme valgekraesid ja manuaalsete tööde tegijaid. Palgatöötajad asenduvad väiksearvulise rikaste loojate-ettevõtjate klassi ja suure jõude elava alamklassiga, kelle põhivajadused on tagatud.

Lõpptulemuseks külluse ühiskond aga enne sinna jõudmist on karta suuri sotsiaalseid segadusi ja rahutusi kuna regulatsioonid, valitsused ja riigid ei suuda nende ennetamiseks piisavalt kiiresti reageerida. Ehk siis lisaks geopoliitiliste pingete kasvule on oodata ka sotsiaalsete pingete kasvu. Kui neid ei suudeta maandada ootavad ees väga ettearvamatud ja potensiaalselt ohtlikud arengud, mitte ainult üksikisikule vaid kogu ühiskonnakorraldusele. Senine maailmakord on lõppenud, järgmise mõne aasta jooksul pannakse alus uuele, praegu toimuvad sündmused ja arengud määravad milline see saab olema.

AI võidukäiku pole võimalik peatada ega isegi märgataval määral aeglustada. Põhjuseks asjaolu, et tegu tuumavõidurelvastumisele sarnase võidujooksugal. AI aga määratult ohtlikum, sest selle abil on võimalik valitseda kõigi elualade üle sõjandusest rääkimata. Kõik tahavad esimesena saavutada AGI ja ASI läbimurret. Võimalikud põhimõtteliselt 3 arengusuunda: AI saab olema suurfirmade omaduses ja kontrolli all, riikide kontrolli all või siis arendatakse seda rahvusvahelise koostöö vormis nagu CERN, ITER või rahvusvaheline kosmosejaam.  Viimane tundub kahjuks momendil kõige vähemtõenäolisem.

​Mõned jahmatavad faktid:

• ​AI-oskustega töötajad teenivad 56% rohkem kui sama töö tegijad ilma nende oskusteta. See palgalisa kahekordistus vaid ühe aastaga.
• ​Tehisintellekti juurutavad tööstusharud näevad kolmekordset tulu kasvu töötaja kohta.
• ​Samal ajal ei ole 90% töötajatest läbinud ainsatki tundi AI-koolitust.
• ​Goldman Sachs prognoosib, et aastaks 2028 mõjutab AI 300 miljonit töökohta.

​Kui sa loed seda praegu ja sa pole veel AI-ga süsteeme üles ehitanud – pole automatiseerinud ühtegi töövoogu ega kasutanud seda millegi loomiseks, mis tooks sulle raha või muudaks sind asendamatuks ... siis oled sa hetkel valel joonel.

​Sul on võimalus oma trajektoori kohe praegu muuta ... kui tahad, ja viitsid. Kuid kuue kuu pärast on see lõhe juba poole laiem. Ja aasta pärast võib olla juba ületamatu. Mina peadse "noore penskarina" õnneks ei pea suurt muretsema, võtan koha areeni äärde ja vaatan põnevusega kõrvalt pealt kuidas asjad arenevad ega leia miskit kohutavat alamklassi kuuluva rantjee rollis😜 ... kui arengud peaks eelmainitud ennustuse järgi minema. Mida sa hing veel tahta oskad, ühiskond tagab peavarju ja täiskõhu ning isegi meelelahutuse, et alamklass vaid mässama ei hakkaks. Juba vanas Roomas oli ütlemine "panem et circenses" - rahvale on vaja vaid leiba ja tsirkust rahulolematuse summutamiseks😉

Intiimsuhe ja tehisaru - armastus vaeva nägemata

Lugesin kaasa sõpruse teemalist postitust, arutasime seda veidi omavahel ja palun väga, järjekordne tõestus, et "Suur Vend" kuulab pealt. Youtubes viskas üles eelmise aasta novembri AI suhteteemalise TED-kõne. Klõpsasin käima ja kuulasime huvi ning tähelepanuga aeg-ajalt pausi peale pannes, et omavahel arutada. Tõepoolest huvitav, soovitan soojalt, eriti huvitav oleks koos kaaslasega kuulata. Õnneks on video eestikeelsete subtiitrite kvaliteet üsna hea, (vali settings, subtitles\cc, Auto-translate, Estonian), neile kes ladusalt inglist ei valda. Et blogipostitus endast paljalt videolinki ei kujutaks lisan ka Gemini kokkuvõtte ja enda märkused sulgudes, kaldkirjas ning sinine.

Gemini lühike kokkuvõte Bryony Cole’i TED-kõnest "The AI-Generated Intimacy Crisis" (Tehisintellekti loodud läheduse kriis).

Oma ettekandes käsitleb Cole kiiresti levivat TI-kaaslaste fenomeni ning sellega kaasnevaid pikaajalisi riske inimestevahelistele suhetele. Põhisõnumiks on, et oleme liikumas "pingutusteta läheduse" suunas, kus miljonid inimesed loovad sügavaid emotsionaalseid sidemeid algoritmidega, mis on loodud olema "täiuslikud" ja alati kättesaadavad.

Peamised mõtted ja teemad

• Sünteetilise läheduse tõus: Cole rõhutab, et TI-lähedus ei ole enam vaid "üksildaste erakute" pärusmaa. Koguni 72% Ameerika teismelistest on loonud suhte TI-kaaslasega, pooled kasutavad regulaarselt. Kuuendik täiskasvanuist on astunud romantilisse suhtesse tehisaruga. Inimesed üle maailma käivad kohtingul ja isegi abielluvad TI'ga.
  (Nii lai levik AI'ga suhte loomise juures nii teismeliste kui täiskasvanute puhul mulle totaalne üllatus. Ju olen tänapäeva tegelikkusest ja vajadustest irdunud.)

• Hõõrdumiseta lähedus: Oht seisneb selles, et TI-lähedus on "tehislik", liiga täiuslik. See ei nõua hoolt, vabandamist ega kompromisse. Eemaldades inimsuhetele omase "segaduse", lakkame treenimast oma "vastupanuvõimet" – oskust taluda ebamugavust ja suhteid parandada.
  (Tehniliselt ei pea argument paika, sest AI'd suht lihtne ümber häälestada suhtlemaks just nii nagu sulle meeldib - ole aus, irooniline, jonnakas, esita vastuväiteid, ... jne ... Iseasi kas tegelikult tahad. Olen märganud, et teatud määral häälestab automaatselt sobivale stiilile, eriti kui veidi juhendada. Algne mesimagus suhtlus kadus kui palusin asjalikuks jääda ja lisasin viisakalt "please cut out the unnecessary BS"😜 Samas olen kasutanud info filtreerimiseks mitte suhte robotina.)

• Harjutamine vs. peitupugemine: Cole tunnistab, et tehisintellektil on kasulikke külgi, näiteks aitab see harjutada raskeid vestlusi või tulla toime leinaga. Ta hoiatab aga, et kui TI kasutamine tekitab tunde, et oled pärisinimestest veelgi rohkem võõrdunud, kasutad sa seda peitupugemiseks, mitte arenguks.
  (Personaalselt ei leia sellise kasutuse jaoks vajadust mistõttu pole ka võõrdumise muret).

Kolme küsimuse raamistik tervislikuks TI-kasutuseks

Uuel ajastul navigeerimiseks soovitab ta küsida endalt:

1. Kas sa suudad endiselt taluda inimlikku ebatäiuslikkust? Kas sul on veel kannatust pärisinimeste jaoks, kes vaidlevad vastu või väsivad?
   (Pole eriti kunagi olnud kannatust ega lolluse taluvust, AI seda muutnud pole)

2. Kas sa kasutad seda harjutamiseks või peitupugemiseks? Kas suhtlus TI-ga suunab sind tagasi inimsuhete juurde või süvendab isolatsiooni?
   (Ei kasuta kummakski)

3. Mida ma reegleid seades kaitsta soovin? Ta julgustab seadma isiklikke piire – näiteks "kohtingute esimese kolme kuu jooksul TI-d ei kasuta" kaitsmaks oma intuitsiooni ja lähedastega olemise eesõigust.
   (Kui oleksin kohtingute eas eelistaksin absoluutselt ausust ja intuitsiooni, selles osas AI abi ei vajaks ega tahaks. Samas tänapäeva vahetu sotsiaalse suhtluse defitsiidi tingimustes ei imesta, et inimesed kasutavad AI abi)

Lõppsõnum

Cole lõpetab tõdemusega, et kuigi tehisintellekt on tõhus, on kõige transformatiivsemad inimkogemused – nagu südamevalu, tõrjutus või jagatud pilk üle toa – olemuselt ebatõhusad. Ta kutsub meid üles kaitsma inimlikku kohalolu, mis on küll ebakindel ja keeruline, kuid mis paneb meid lõpuks tundma end "elusana".
(No ma ei tea, võib-olla tõepoolest on ka negatiivsed suhtekogemused olulised inimeseks olemisel)

Teie arvamused?

Kas armastus ja intiimsuhe vaeva nägemata on liiga täiuslik? 

Ehk annab vastuse suhteteemaline Turingi test - kui inimene ei suuda suhtes vahet teha on tegu ideaalsest hingesugulasest inimpartneri või tehisaru botiga siis polegi vahet. Kaugsuhte puhul juba praegu võimalik, areng piisavalt heade kaaslasrobotiteni võtab veel aega. Aga kas inimesed tahavadki enam seda tüli, vaeva ja võimalikku pettumust, mis lihast ja verest inimpartner pakub???

Robotid hooldekodudes

AI-põhised robotid tervishoius ja eakate hoolduses

2026. aastaks on tehisintellektiga varustatud robotid liikunud eksperimentaalsetest projektidest aktiivsesse kasutusse. Need ei ole enam lihtsalt masinad, vaid tarkade agentidena võimelised mõistma emotsioone, prognoosima tervisemuresid ja liikuma keerulises ümbruses.

1. Millised funktsioonid võtavad robotid üle kõigepealt?

Robotid sisenevad tööjõuturule, tegeledes esmalt nn "3D" ülesannetega (Dull, Dirty, Dangerous – igavad, mustad ja ohtlikud tööd):

• Logistika ja ravimid: Autonoomsed robotid (nt TUG või Moxi) transpordivad ravimeid, proove ja pesu, vähendades inimeste jalavaeva ja vigu.

• Hügieen: UV-desinfitseerimisrobotid on muutunud haiglates standardiks, tagades steriilsuse ilma personali ohtu seadmata.

• Monitooring ja triaaž: "Robotõed" (nt Cruzr) suudavad mõõta temperatuuri, küsida diagnoosimise jaoks küsimusi ning tuvastada kukkumisi või tervise halvenemise märke.

• Suhtlus ja kaaslus: Eakate hoolduses kasutatakse roboteid (nt ElliQ või Hyodol), mis tuletavad meelde ravimite võtmist, korraldavad videokõnesid ja pakuvad seltsi, et leevendada üksildust.

2. Eelised ja puudused

Eelised	Puudused
Täpsus ja järjepidevus: Robotid ei väsi ega eksi rutiinsetes ülesannetes.	Kõrge hind: Arenenud süsteemid on kallid ja väikesemad asutused ei pruugi suuta nende kasutamist finantseerida.
Personali läbipõlemise vähendamine: Hooldajad saavad keskenduda emotsionaalsele toele, mitte raskele füüsilisele tööle.	Dehumaniseerimise oht: Hirm, et tehnoloogia asendab inimlikku puudutust, suhtlust ja lähedust.
Varajane sekkumine: AI suudab andmete põhjal ennustada terviseprobleeme (nt infektsioonid) päevi ette.	Andmeturve: Robotid koguvad tundlikke terviseandmeid, mis on küberrünnakute sihtmärgiks.

3. Millal muutuvad robotid igapäevaseks?

• Praegu (2026-2027): Robotid on juba kasutusel haiglate logistikas ja kirurgias. Spetsialiseeritud hooldekodudes on sotsiaalrobotid (nagu Hyodol, mida on Koreas jaotatud üle 12 000 üksuse) saamas tavaliseks.

• Laialdane kasutuselevõtt (2028–2030): Ennustatakse, et üldotstarbelised humanoidrobotid (mis suudavad aidata inimest voodist välja või riietuda) muutuvad lääneriikide hooldekodudes tavapäraseks kümnendi lõpuks, kui seadmete hind langeb. Eriotstarbelised kirurgrobotid võtavad üle enamuse operatsioonidest, esialgu inimkirurgi jälgimise all. Taastusravi roboteid rakendatakse haiglates laialdaselt. Koduabilise, suhtluse ja õendusoskusi ühendavad humanoidrobotid võimaldavad eakatel palju pikemalt kodus viibida.

4. Peamised arendajad ja nende seis (2026)

Ettevõte	Roboti nimi	Arendusjärk
Intuitive Surgical	da Vinci 5	Kommertskasutus: Ülemaailmne liider AI-toega kirurgias.
Intuition Robotics	ElliQ	Kommertskasutus: Kasutusel kodudes ja hooldusasutustes USA-s.
Hyodol	Hyodol	Laienemine: Kasutusel Lõuna-Koreas, sel aastal tuuakse sisse USA-s.
Fourier Intelligence	GR-3	Pilootprojektid: Täismõõdus humanoid taastusraviks ja hoolduseks.
Rollo Robotics (Eesti/Tallinn)	Turvarobot	Pilootprojektid: Arendab autonoomseid süsteeme monitooringuks (sh haiglates).
1X Technologies	NEO	Edasijõudnud testid: Humanoid, mis on disainitud eakate abistamiseks kodudes.

Allolevas videos väidab Elon Musk, et paari aastaga muutuvad AI'ga varustatud humanoidrobotid tervishoius inimestest palju võimekamaks, efektiivsemaks ja täpsemaks. Praegu pole enam mõtet minna õppima meditsiini eriala, sest selleks ajaks kui lõpetate kooli pole inimestele meditsiinis enam tööd pakkuda. Loogiliselt võttes võib seda laiendada igasuguse intellektuaalse tegevusala peale. Mõnevõrra ootamatult suudab AI üle võtta esmajärjekorras just intellektuaalse töö, enne kui robotid asuvad lihtsamate füüsilise, suht odava ja keerulist käsitsi manipuleerimist nõudva töö kallale. Põhjuseks AI arengu kiirus võrreldes vajaliku logistika ja tootmisvõimsuste loomisega, mida eeldab robotite masstootmine.  

Personaalselt ei suuda uskuda ei AI ega robotitehnika arengu sellist kiirust, aga kui see tegelikkuses osutub isegi kaks-kolm korda aeglasemaks, pole minul ega mu eakaaslastel vaja muretseda vanaduspõlve pärast. Isegi kui teadvuse pilve laadimiseni ei jõuta kümne aasta jooksul nagu ennustatakse siis vähemalt viisakas robothooldus peaks olema garanteeritud ja mitte ainult rikastele vaid arenenud maailmas kõigile, kes seda soovivad. Ainsa suure ja võimalikult ületamatu komistuskivina selle utoopia realiseerumise juures näen asjaolu, et meie aju ja instinktid on ikka veel koopainimese tasemel samas kui tänu üksikutele supernutikatele haldame "jumaliku" võimsusega tehnoloogiat. Kardetavasti ei tõota miskit head inimahvile kaika asemel tuumaraketi väljalaskmise puldi ulatamine.

Kuidas teie suhtuksite robotist hooldusõe, arsti, kirurgi, nõustaja või ka muidu kaaslase kasutamisse. Kas oleksite täiesti vastu, neutraane hoolimata sellest kas tegu inimese või robotiga või pigem eelistaksite robotit? Eelduseks muidugi, et nii ohutus kui oskused nii inimeste kui robotite puhul autoriteetsete organisatsioonide poolt sertifitseeritud. Ühes vestlusringis väideti, et patsientide kõhklev suhtumine robotitesse on sarnane nende soovimatusega teise nahavärvi või kultuuritaustaga arsti poole pöördumisel. Mõlemal puhul tegu eelarvamusega, esimesel liigipõhise, teisel rassilisega. 

Programmeerimise lõpp?

Hiljuti xAI päeval rääkis Elon veelkord xAI ja SpaceX "Suurest plaanist". Oli nii kordamist kui uusi nüansse (SpaceX keskendub Kuu koloniseerimisele Marsi asemel, ehkki ka see eesmärk jääb alles) aga ei hakka teid pikemalt kogu sisuga tüütama. Keskenduks tarkvara ja eriti programmeerimist puudutavale, kuna tegu alaga mis seni andnud tööd ja leiba tervele põlvkonnale edasipüüdlikele noortele, paljudele idufirmadele rääkimata Microsofti ja Google sugustest hiiglastest. Mis neist saab kui Muski jutul tõetera sees??? 

Ei tea kas olen liiga konservatiivne aga kokkuvõtet üle lugedes meenutab see tõepoolest ulmekat. Osa kardinaalsete väidete vastu ei vaidle, kuid teised ei tundu realistlikud, eriti ajakava. Põhimõtteliselt muidugi võiks mõtted otse projetseerida tehisaru kandvasse arvutisse. Olen isegi mõelnud, et miks ulmekates pole eriti kohanud mõtte või telepaatilist kommunikatsiooni - ju lihtsalt oleks tülikas kirjapildis kirjeldada. Paraku ajakava (selle aasta detsembriks) kuulates kerkib küsimus, mida tüüp enne esinemist suitsetas. Või on AI arengu kaelamurdev kiirus põhjuseks, miks mitmed juhtivad tehisaruga tegelevad teadlased on lahkunud ja üritanud täielikult pildilt kaduda katkestades kõik sidemed välismaailmaga. Või on nad korjanud üles mõni salajane riiklik või eralabor - konspiratsiooniteoreetikutele magus pala😛 Aga anname sõna Elonile:

Elon Musk: Programmeerimise lõpp

Elon Musk usub, et kodeerimine sureb sel aastal. Mitte ei arene edasi. Vaid sureb.

Detsembriks ei vaja tehisintellekt enam programmeerimiskeeli. Ta genereerib masinkoodi otse. Binaarkoodi, mis on optimeeritud kõrgemale tasemele, kui see mida inimese loogika suudaks luua või mõista. Ei mingit tõlkimist. Ei mingit kompileerimist. Ainult puhas täideviimine.

Kood ei olnud kunagi eesmärk omaette. See oli takistus, hõõrdumine, ülearune lisasamm. Maks, mida me maksime, sest masinad ei rääkinud inimkeelt. Tehisintellekt õppis sorava inimkeele selgeks. See maks on kadunud.

Nüüd ühenduge AI'ga läbi Neuralinki. Ei mingit süntaksit, klaviatuuri ega ekraani.

Musk: "Kujutlusvõimest tarkvaraks."

Mõte muutub täidesaatvaks koodiks. Sa kujutad ette tulemust ning süsteem projekteerib ja kompileerib selle hetkega reaalsuseks.

Me ei automatiseeri programmeerimist. Me lihtsalt kustutame selle ära. Terve elukutse koondub üheksainsaks mõtteks. Kümnendid väljaõpet muutuvad tähtsusetuks. Lõhe idee ja teostuse vahel kaob.

Sa ei ehita enam. Sa kujutad ette ja see materialiseerub.

See pole järkjärguline areng. See on täielik faasinihe. Viis, kuidas inimesed on kümme tuhat aastat asju loonud, muutus just iganenuks.

Tere tulemast maailma, kus piiravaks teguriks pole oskused, ressursid ega aeg. Vaid see, kas sa suudad piisavalt selgelt ette kujutada, mida sa soovid, et masin saaks selle ilmale tuua.

---

Selle peale vanad eestlased võtsid ühe napsi, vahel ka kaks ... või kolm🍸🍹🍷

PÕNEV AEG - Moonshots ja sõralised

Peter Steinbergeri nädalalõpu projekt

Hommikul ärgates kui teadvus alles selgineb olen vahel segaduses, toimuvad kõik viimase aja sündmused tegelikkuses või on see unenäo jätk. Seda nii maailmapoliitilise olukorra kui tehnoloogia arengu koha pealt. Peale Ukraina sõja algust kadus huvi sõjalispoliitiliste põnevike vastu, sest pärismaailmas toimuv oli palju raskekaalulisem kui ükski vähegi realistlik raamat oskas välja mõelda. Netist ja telekast võisid soovi korral lausa reaalajas jälgida sündmusi nii sõjalisel kui diplomaatilisel rindel. Nüüd oleme jõudnud teadustehnoloogilise arenguga samale tasemele, minu senised lemmikud hard-scifi ehk "realistlikud" ulmekad ei paku enam huvi. Praegune tehisaruga seonduv tegelikkus on põnevam kui ükski ulmekas. Teadus ja tehnoloogiauudiseid ning neist rääkivaid saateid vaatan kui seriaale omal ajal.

Õnneks suudan nii sõjalispoliitilist kui teadustehnoloogilist sündmuste jada jälgida kõrvaltvaataja pilguga, muidu võiks veel muretsema hakata - kuhu see kõik välja viib. Lülitan teadlikult välja asjaolu, et tegu pole mitte filmi vaid reaalsusega, kus ka ise osaline olen ja mille potensiaalselt negatiivsete globaalsete mõjude eest oleks väga keeruline kui mitte võimatu end kaitsta. Teadvustage endale inimesed: 

Elame hullult põneval ajal, minu arust põnevaimal võimalikul. Oleks patt selle nautimist tagajärgede pärast muretsemisega solkida!!!

Kui juba jutt seriaalide peale läks siis üks põnevamaid on Peter Diamandise "Moonshots" mis räägib teaduse ja tehnoloogia arengu viimastest sammudest vaid päeva-paarise hilinemisega. Tegu pole tavapärase youtube sensatsioonilise klikimagnetiga, osalisteks teadus, tehnoloogia ja majandusmaailmas tunnustatud spetsialistid, kes ainuüksi oma reputatsiooni nimel ei saa jampsi suust välja ajada. See muidugi ei tähenda, et nad ei võiks eksida või, et neil poleks omi ärilisi huvisid väljaütlemiste taga. Tasakaalustatuse mõttes tasub jälgida ka eriarvamustel olevate asjatundjate nagu Gary Marcuse kriitikat ja vaateid. Tavakodanikul on raske otsustada, kellel õigus, aeg on ainsaks kohtumõistjaks - vaadake, mida keegi alles aasta eest rääkis ja ette ennustas ning võrrelge - kes osutus täpsemaks. Samas ei maksa unustada investeerimisfondide infovoldikute tagakaanel peenkirjas olevat hoiatust: eelnev tootlus (ennustuste täpsus) ei taga järgnevat😉 Parandamatu skeptik nagu ma olen😜

Ja muidugi oleme me kõik subjektiivsed ning meile meeldib jälgida neid asjatundjaid, saateid, ennustusi, mis meile meeldivad vaatamata sellele kui tõepärased need objektiivselt (kuidas üldse objektiivset defineerida) võiks olla.

Allpool nädala eest eetrisse lastud "Moonshots" 227's osa (juba on kaks uut ülipõnevat välja tulnud!), mis räägib erakordselt võimekast OpenClaw agendist, AI'de sotsmeedia platvormist, inimtöö tulevikust, suurte AI platvormide uudistest, SpaceX ja xAI ühinemisest, tehisaru isiksustamisest ja neile õiguste andmisest, ... jne ... Kes vähegi viitsib, huvi tunneb, aega on ja inglise keelt piisavalt valdab - soovitan vaadata. Teine võimalus on ise lasta AI-l kokkuvõte teha, laisemad peavad rahulduma minu kallutatud vaatenurgaga😉

Et allolevast podcastist või selle kokkuvõttest paremini aru saada lisan ka info, mis asi üldse on debati algatanud OpenClaw:

OpenClaw on avatud lähtekoodiga isiklik tehisintellekti assistent ja autonoomne agentide raamistik, mis töötab sinu enda seadmes, mitte pilves. Viimasel ajal kiiresti populaarsust kogunud, mistõttu mainitakse sageli uudistes ja tehnoloogiaringkondades.

OpenClaw

• Kohalik, kohandatav AI-agent, mis suudab automatiseerida ülesandeid nagu e-kirjade sorteerimine, sõnumite saatmine, kalendri haldamine, lennule registreerimine ja erinevate rakenduste töövoogude juhtimine.

• Töötab Macis, Windowsis ja Linuxis, kasutades mudeleid nagu Anthropic, OpenAI või kohalikke LLM-e.

• Ühilduv platvormidega nagu WhatsApp, Telegram, Discord, Slack, Signal, iMessage ja paljud teised.

• Privaatsus on vaikimisi tagatud: andmed jäävad sinu seadmesse.

• Arendajasõbralik, võimaldades luua pluginaid (“oskusi”) ja kohandatud automaatikat.

Turvaprobleemid

• Üle 135 000 OpenClaw juhtumi kus personaalne info internetis avalikult kättesaadav valede seadistuste tõttu, mis tekitab ülevõtmise ohu.

• Ründajad on juba laadinud üles üle 300 pahatahtliku agendi, muutes platvormi pahavara levitamise kanaliks.

• Projekt teeb koostööd VirusTotaliga, et oskusi üle vaadata, kuid mõned haavatavused – näiteks prompt injection – on endiselt lahendamata.

Ökosüsteem ja konkurendid

• Arendajad loovad alternatiive, näiteks IronClaw, mis on Rustis kirjutatud turvalisem ümberteostus, püüdes vältida võtmete lekkimist ja piirata tööriistade õigusi.

• Riistvaratootjad nagu SwitchBot integreerivad OpenClaw’d koduautomaatika seadmetesse, nimetades seda esimeseks “kohalikuks koduseks AI‑agendiks”.

OpenClaw on võimas avatud lähtekoodiga AI-agent, mis “päriselt teeb asju”, kuid kiire levik on toonud kaasa ka märkimisväärseid turvariske. Tegu ühtaegu läbimurdega isikliku AI autonoomia vallas ja näitega sellest, kuidas avatud ökosüsteemid võivad kiiresti haavatavaks muutuda.

 

Gemini3Pro:

Moonshotsi podcasti kokkuvõte: OpenClaw debatt

Moonshotsi podcasti 227. osas juhib saatejuht Peter Diamandis süvitsi minevat arutelu pealkirjaga: "OpenClaw, Tehisintellekti isikulisus, AGI tõestus ja 'õiguste' raamistik". Episoodis uuritakse tehisintellekti (AGI) eetilisi, juriidilisi ja tehnilisi verstaposte, arutledes konkreetselt selle üle, kas autonoomsetele süsteemidele tuleks lõpuks anda "isiku staatus" ja millised õigusraamistikud on vajalikud selle ülemineku haldamiseks.

Peamised järeldused

• OpenClaw raamistik: Debatt keskendub "OpenClaw'le", kontseptuaalsele või kavandatavale raamistikule tehisintellekti õiguste ja kohustuste reguleerimiseks, kui süsteemid lähenevad inimtasandi intellektile.
• Tehisintellekti isikulisus (AI Personhood): Osalejad arutavad "juriidilise isiku" (nagu korporatsioonid) pretsedenti kui võimalikku mudelit tehisintellekti jaoks, kaaludes vastutuse eeliseid versus mittebioloogilistele üksustele õiguste andmise riske.
• AGI "tõestuse" defineerimine: Episoodis rõhutatakse, et Turingi testist enam ei piisa; spetsiifiliste juriidiliste või õigustel põhinevate verstapostide käivitamiseks on vaja uusi, rangemaid "AGI tõestusi".
• Eksperdi vaatenurk: Teadlane ja ettevõtja Alex Wissner-Gross annab kriitilise ülevaate nende raamistike ohtudest ja tehisintellekti autonoomia filosoofilistest alustest.
• Ajaskaala kiirenemine: Arutelu raamistikuks on mudelite (nagu Claude 4.5) ja "Genesis Missioni" kiire areng, mis viitab sellele, et aken nende õiguste kehtestamiseks sulgub oodatust kiiremini.

Üksikasjad

Taust ja kontekst

Kuna tehisintellekti võimekus liigub spetsialiseeritud ülesannetelt üldise arutluskäigu suunas, muutub "teovõime" (agency) küsimus juriidiliseks vajaduseks. Peter Diamandis uurib ideed, et kui tehisintellekt suudab kannatada, luua või vastutada oma tegude eest, ei pruugi tarkvara praegune "omandi" staatus olla enam jätkusuutlik. See viib "OpenClaw" debatini – nimi viitab tõenäoliselt vajadusele avatud lähtekoodiga, kuid "kinnitatud" või struktureeritud juriidilise haarde järele tehisintellekti evolutsiooni üle.

Õiguste raamistik

Podcast vastandab kahte peamist teed tehisintellekti õiguste osas:

1. Instrumentaalsed õigused: Õigused, mis antakse ainult selleks, et tagada tehisintellekti ohutu ja etteaimatav toimimine inimühiskonnas.
2. Sisemised õigused: Õigused, mis antakse seetõttu, et tehisintellekti tunnustatakse tundliku või mõistusliku "isikuna".

AGI tõestus (Proof of AGI)

Debati osa "AGI tõestus" keskendub kontrollitavatele kriteeriumidele. Subjektiivse vestluse asemel arutavad külalised "arvutuslikke tõestusi" – matemaatilisi või käitumuslikke künniseid, mille ületamine muudaks juriidiliselt kohustuslikuks tehisintellekti staatuse muutmise OpenClaw raamistiku all.

Praktiline kokkuvõte

• Valmistuge juriidilisteks muutusteks: Ettevõtted ja arendajad peaksid end kursis hoidma tekkivate "tehisintellekti isikulisuse" debattidega, kuna need võivad lõpuks mõjutada intellektuaalomandi ja vastutuse seadusi.
• Vaadake Turingi testist kaugemale: Hinnates "AGI-d" (üldtehisintellekti), otsige süsteeme, mis demonstreerivad valdkondadeülest arutluskäiku ja autonoomset eesmärkide seadmist, mitte ainult vestluse sujuvust.
• Jälgige "OpenClaw" arenguid: Kuigi praegu on see debatiteema, mõjutavad OpenClaw põhimõtted (läbipaistvus ja struktureeritud õigused) tõenäoliselt tulevasi globaalseid tehisintellekti regulatsioone.