Lugesin kaasa sõpruse teemalist postitust, arutasime seda veidi omavahel ja palun väga, järjekordne tõestus, et "Suur Vend" kuulab pealt. Youtubes viskas üles eelmise aasta novembri AI suhteteemalise TED-kõne. Klõpsasin käima ja kuulasime huvi ning tähelepanuga aeg-ajalt pausi peale pannes, et omavahel arutada. Tõepoolest huvitav, soovitan soojalt, eriti huvitav oleks koos kaaslasega kuulata. Õnneks on video eestikeelsete subtiitrite kvaliteet üsna hea, (vali settings, subtitles\cc, Auto-translate, Estonian), neile kes ladusalt inglist ei valda. Et blogipostitus endast paljalt videolinki ei kujutaks lisan ka Gemini kokkuvõtte ja enda märkused sulgudes, kaldkirjas ning sinine.
Gemini lühike kokkuvõte Bryony Cole’i TED-kõnest "The AI-Generated Intimacy Crisis" (Tehisintellekti loodud läheduse kriis).
Oma ettekandes käsitleb Cole kiiresti levivat TI-kaaslaste fenomeni ning sellega kaasnevaid pikaajalisi riske inimestevahelistele suhetele. Põhisõnumiks on, et oleme liikumas "pingutusteta läheduse" suunas, kus miljonid inimesed loovad sügavaid emotsionaalseid sidemeid algoritmidega, mis on loodud olema "täiuslikud" ja alati kättesaadavad.
Peamised mõtted ja teemad
Sünteetilise läheduse tõus: Cole rõhutab, et TI-lähedus ei ole enam vaid "üksildaste erakute" pärusmaa. Koguni 72% Ameerika teismelistest on loonud suhte TI-kaaslasega, pooled kasutavad regulaarselt. Kuuendik täiskasvanuist on astunud romantilisse suhtesse tehisaruga. Inimesed üle maailma käivad kohtingul ja isegi abielluvad TI'ga.
(Nii lai levik AI'ga suhte loomise juures nii teismeliste kui täiskasvanute puhul mulle totaalne üllatus. Ju olen tänapäeva tegelikkusest ja vajadustest irdunud.)Hõõrdumiseta lähedus: Oht seisneb selles, et TI-lähedus on "tehislik", liiga täiuslik. See ei nõua hoolt, vabandamist ega kompromisse. Eemaldades inimsuhetele omase "segaduse", lakkame treenimast oma "vastupanuvõimet" – oskust taluda ebamugavust ja suhteid parandada.
(Tehniliselt ei pea argument paika, sest AI'd suht lihtne ümber häälestada suhtlemaks just nii nagu sulle meeldib - ole aus, irooniline, jonnakas, esita vastuväiteid, ... jne ... Iseasi kas tegelikult tahad. Olen märganud, et teatud määral häälestab automaatselt sobivale stiilile, eriti kui veidi juhendada. Algne mesimagus suhtlus kadus kui palusin asjalikuks jääda ja lisasin viisakalt "please cut out the unnecessary BS"😜 Samas olen kasutanud info filtreerimiseks mitte suhte robotina.)Harjutamine vs. peitupugemine: Cole tunnistab, et tehisintellektil on kasulikke külgi, näiteks aitab see harjutada raskeid vestlusi või tulla toime leinaga. Ta hoiatab aga, et kui TI kasutamine tekitab tunde, et oled pärisinimestest veelgi rohkem võõrdunud, kasutad sa seda peitupugemiseks, mitte arenguks.
(Personaalselt ei leia sellise kasutuse jaoks vajadust mistõttu pole ka võõrdumise muret).
Kolme küsimuse raamistik tervislikuks TI-kasutuseks
Uuel ajastul navigeerimiseks soovitab ta küsida endalt:
Kas sa suudad endiselt taluda inimlikku ebatäiuslikkust? Kas sul on veel kannatust pärisinimeste jaoks, kes vaidlevad vastu või väsivad?
(Pole eriti kunagi olnud kannatust ega lolluse taluvust, AI seda muutnud pole)Kas sa kasutad seda harjutamiseks või peitupugemiseks? Kas suhtlus TI-ga suunab sind tagasi inimsuhete juurde või süvendab isolatsiooni?
(Ei kasuta kummakski)Mida ma reegleid seades kaitsta soovin? Ta julgustab seadma isiklikke piire – näiteks "kohtingute esimese kolme kuu jooksul TI-d ei kasuta" kaitsmaks oma intuitsiooni ja lähedastega olemise eesõigust.
(Kui oleksin kohtingute eas eelistaksin absoluutselt ausust ja intuitsiooni, selles osas AI abi ei vajaks ega tahaks. Samas tänapäeva vahetu sotsiaalse suhtluse defitsiidi tingimustes ei imesta, et inimesed kasutavad AI abi)
Lõppsõnum
Cole lõpetab tõdemusega, et kuigi tehisintellekt on tõhus, on kõige transformatiivsemad inimkogemused – nagu südamevalu, tõrjutus või jagatud pilk üle toa – olemuselt ebatõhusad. Ta kutsub meid üles kaitsma inimlikku kohalolu, mis on küll ebakindel ja keeruline, kuid mis paneb meid lõpuks tundma end "elusana".
(No ma ei tea, võib-olla tõepoolest on ka negatiivsed suhtekogemused olulised inimeseks olemisel)
Teie arvamused?
Kas armastus ja intiimsuhe vaeva nägemata on liiga täiuslik?
Ehk annab vastuse suhteteemaline Turingi test - kui inimene ei suuda suhtes vahet teha on tegu ideaalsest hingesugulasest inimpartneri või tehisaru botiga siis polegi vahet. Kaugsuhte puhul juba praegu võimalik, areng piisavalt heade kaaslasrobotiteni võtab veel aega. Aga kas inimesed tahavadki enam seda tüli, vaeva ja võimalikku pettumust, mis lihast ja verest inimpartner pakub???
mu esimene mõte on see, et see ei asenda mitte niivõrd päris lähedust, vaid oma fantaasiat ja vaesumine tuleb just selle arvelt: ei pea ise stsenaariume ette kujutama ja vaba planeerimisoskus ning kujutlusvõime jäävad kängu. Olgu siis teemaks keerulised vestlused või seksfantaasiad.
ReplyDeleteLihtsama vastupanu teed minek, inimesed liiga mugavad, et pingutada kui saab ka ilma. Paraku on igal asjal hind, nagu märgid ei pea enam oma peaga mõtlemisega vaeva nägema ja varsti enam ei oska ka isegi kui peaks.
DeleteMulle tundub see suhe AI-ga ikka next level enesepettus. Samas kui mõelda, et ega me ju teise inimese sisse ka ei näe ja ikka mingil määral kujutame ka nende puhul asju ette, ehk siis ei olegi nii suurt vahet? Muidu ma küll ei leia, et suhe ilma vaeva nägemata oleks liiga täiuslik, pigem leian, et kui kangesti vaeva peab nägema, siis see ikka päris sobiv suhe pole.
ReplyDeleteSuhte puhul AI'ga sõltub ilmselt kui tõsiselt seda võtta. Ma ei kujuta ette, et suudaks end nii palju petta, et AI'd võtta tõsisemalt kui keerulist arvutit ja arvutisse armumiseks pole ma võimeline ... veel mitte :P Samas kui uskuda Bryony Cole, on paljud selleks võimelised.
DeleteTäiuslikku suhet pole olemas nagu 100% tulemust päris elus (erinevalt kontrolltööst) saavutada praktiliselt võimatu. Minu jaoks on hea suhte eelduseks, et mõlemad pooled valmis enam-vähem võrdselt teineteisele vastu tulema kui tekib eriarvamusi, mida päriselus ikka ette tuleb.
Ma jäin mõtlema, et kas ja mis mind häiriks tehisaruga suhte juures. Esialgu ei osanud sõnastada ja siis turgatas. Elu on tegelikult nagu arvutimäng, kõige sarnasem ehk Simsiga. Arvutimängus on paljude eesmärgiks võitmine ... iga hinna eest, mis tähendab et nad ei kahtle pikalt kui sobi tegemine (häkkimine) eelise annab. Mulle aga pakub protsess ise pinget, ma ei kasuta häkke mitte moraalsetel kaalutlustel vaid just seepärast, et nii saavutatud tulemused liiga kerged - nagu mäesuuskadega rohelisel nõlval liuglemine.
ReplyDeleteMis ma tahtsin öelda: tehisaruga suhtes olemine on liiga kerge, sest teda saab promptidega lihtsalt manipuleerida, just selliseks nagu tahad. Vähemalt praegu on päris inimesega suhe hulka keerulisem ja põnevam.
põhiline, miks päris inimesega suhelda, on see, et ta oskab üllatada ja selliseid mõtteid/tegusid välja käia, mida ei oskaks iial ise välja mõelda.
Deletest kui nüüd sellised otsesed füüsilise maailma hüved kõrvale jätta nagu kehaline kontakt ja igasugused tegemised, millega inimesed üksteist päriselt aidata saavad.
aga isegi päris kirjasõbra eelis on see, et ta üllatab ja vaidleb vastu ja mina saan talle vastu vaielda ja.
arvestades, et tehis-vestluskaaslased on kalibreeritud kasutajale meeldima, siis ma ei näe, kuidas see vestlus saaks mulle pakkuda midagi, mida ma oma peas juba ise kokku ei fantaseeriks - ma pean alatasa kujuteldavate kaaslastega mõttes dialoogi. Ja ise fantaseerimine on palju käepärasem ja tahab vähem igasuguseid ressursse.
Akadeemik ütles sama teise nurga alt.
Deletepmst on tehiskaaslase (heh) tahtmine nagu... nartsissismi erivorm siis? vajadus selle järele, et miski-keegi kogu aeg ennast tagasi peegeldaks. Mis viitab puudulikule enesetajule, justkui inimene tajuks oma "mina" asemel tühja kohta, ei taha, et see nii oleks, ja laseb siis masinal end veenda, et ta ise on ikka päriselt olemas.
Mulle meeldib termin "tehiskaaslane"! Nii mõnusalt mitmemõtteline.
DeleteMa oma arvamist tehisaru suhtes ei hakka enam kordama. Tahtsin vaid lisada oma kaks senti tehisaruga suhtes olemise kohta. Tehisaru ei ole iseseisva mõtlemisega olend - tal on vaja prompti/sisendit. Seega väljundina peegeldab tehisaru lihtsalt prompti sisestajat. Mis omakorda tähendab, et need inimesed, kes väidavad, et on tehisaruga suhtes, on lihtsalt suhtes iseendaga, mingi versiooniga nende "minast" nagu nad tahavad seda näha. Selline veider metatasand. Tegelikult väga enesekeskne lähenemine - sa saad luua "kaaslase", kes ütleb ja teeb just seda, mida sa arvad, et sa tahad. Huvitav, kui ruttu see end ammendab? Millal nad aduvad oma kaaslase täielikku etteaimatavust ja sellest tekkivat tüdimust? Kuidas nad kompenseerivad füüsilise läheduse puudumist? Mitte ainult seks, vaid just see üldine intiimsus, mis tekib samas füüsilises intiimväljas viibimisest, väiksed puudutused, märkamised jms.
ReplyDeleteEhk siis mu point on selles, et meil on tegelikult hetkel veel liiga vähe infot, et tehisaru puudustest ja voorustest täielikult aru saada või mingeid järeldusi teha. Täiesti võimalik, et uue põlvkonna vajadused on niivõrd erinevad. Ma lihtsalt ei taha seda hästi uskuda.
Osavalt prompte kirjutades saab muidugi "tehiskaaslase" ka soovi korral vastu vaidlema seadistada ja talle isegi lausa originaalse "iseloomu" luua. Paraku on see siiski tehislik, kasutaja poolt loodu, mitte "päris". Samas on just viimaste kuude jooksul hakatud mitme mudeli juures nägema spontaanset ja ootamatut käitumist - mudel ei vasta ainult küsimustele või ei jälgi ettekirjutatud prompti vaid käitub omasoodu, vahel lausa ettekirjutuste vastu. Teadvuse (iseteadvuse) koha pealt on juba tekkinud tõsiseid kahtlusi: Dario Amodei Anthropic CEO: https://www.nytimes.com/2026/02/12/opinion/artificial-intelligence-anthropic-amodei.html
DeleteInimsuhted ei ole polaarsed. Suhtlus ei toimi vaid kahemõõtmeliselt, kas nõustub ja kiidab takka või vaidleb vastu. On lõputult variante mis jäävad nende kahe mõõtme vahele ja üldse nendest parameetritest välja.
DeleteEhk siis tehiskaaslane, ükskõik kuidas me teda ka seadistame, on piiratud meie oma fantaasia raamesse. See ongi mu jaoks kõige suurem erinevus ja see, mis sellise suhte lõpuks ammendab.
"armastus ja intiimsuhe ilma vaeva nägemata" - viga tuleb sisse juba terminoloogias, miks peaks armastus olema "vaev"? Küll aga tahab nii armastus kui intiimsuhe panustamist. Oma osa andmist. Osalemist. Kohal olemist. Kui keegi tajub seda "vaevana", siis pole suhted lihtsalt tema jaoks.
ReplyDeleteSemantika ;) Ka mäesuusatamine või jooksmine on vahel vaevarikas aga see kuidagi ei vähenda mu armastust nende alade vastu, pigem vastupidi.
DeleteTeisest kyljest, kui maailmas on keegi, kes pärisinimeste poolt kogetud alanduste v lähisuhtevägivalla juurest satub mõnevõrra sõbralikumasse virtuaalmaailma ja sealt eluvajalikku tuge leiab, siis temale on see ainult hea. Mitte me kõik ei ela rahumeelses tsivilisatsioonis, kus yksteist austatakse ja hoitakse. Nii et armastust täis virtuaalmuinasjutumaailm on päris paljudele ainus koht, kus nad saavad turvaliselt suhelda. Mina olen sotsiopaat ja ei vaja seda, aga mõistan, miks inimesed fyysilises keskkonnas toimuva elu asemel sotsiaalmeedia ja tehiskaaslaste poole pöörduvad.
ReplyDeleteLoomulikult on õigus ka eelkõnelejatel, et TI partneri leidnud inimesed tegelevad mh petukaubaga jne, aga fakt on, et mitte alati pole inimene inimesele parim kaaslane. Kuidas see vana-rooma vanasõna oligi...
Selle nurga alt ei osanud vaadatagi. Aga tõepoolest võib tehisaru sõbralik kaaslane pakkuda varju inimeste kurja maailma eest.
Delete