Natukene üllatunud, et Elon Muski hiljutine intervjuu Dwarkesh Pateliga ja Stripe'i kaasasutaja John Collisoniga (avaldatud 5. veebruaril 2026) rohkem vastukaja pole saanud. Ilmselt üheks põhjuseks, et neid futuristide ennustusi tuleb pidevalt mitu korda päevas nagu saelaudu Vändrast. Muski siiski üritan aeg-ajalt kuulata kuna ta üks vähestest, kes ka tegelikult osad täiesti ulmelistena tundunud projektid ellu viinud. Ei maksa muidugi unustada, et veel rohkem neid, mis küll välja kuulutatud kuid peagi unustusse vajunud.
Eloni puhul peab jutu tõsiseltvõetavusele hinnangu andmiseks võtma arvesse, et see pole suunatud niipalju tavakodanikule kuivõrd investoritele, et need oleks nõus pappi välja käima. Ei saa ju üle ega ümber faktist, et isegi Muski sugune rikkur vajab tohutuid summasid väljastpoolt oma projektide elluviimiseks. Kogu selle tehnoloogilise jutu taustal jäi mulle hoopiski silma vihje vajadusest kogu maakera poliitiline süsteem ümber teha.
Podcasti kuulates tekkis tunne nagu elaks mingis Asimovi ulmekas, noh kui kõike seda juttu tõsiselt võtta. Aga mis ma siin pikalt jahun, avaldan parem Gemini lühikokkuvõtte, sest vaevalt viitsib keegi kogu pea kolmetunnist inglisekeelset jutuajamist kuulata. Podcast keskendus Muski "suurele plaanile", mis ühendab tehisintellekti, energeetika ja kosmosetööstuse.
1. AI kosmoses: "36 kuu tees"
Muski kõige kõmulisem väide oli, et 30–36 kuu jooksul muutub kosmos kõige kuluefektiivsemaks kohaks AI-töökoormuste käitamiseks.
- Riistvaraline piirang: Ta väitis, et Maal on tekkinud pudelikael elektrienergia tootmises ja andmekeskuste jahutamises.
- Orbitaalsed andmekeskused: GPU-de (graafikaprotsessorite) orbiidile viimine tagab ööpäevaringse päikeseenergia (puudub atmosfäär, pilved ja öö) ning vaakum lihtsustab teatud jahutusprotsesse.
- Starshipi roll: Ta rõhutas, et SpaceX-i Starship muudab massi orbiidile toimetamise nii odavaks, et see muutub majanduslikult tasuvamaks kui maapealne ehitus.
2. Robootika ja "lõpmatu raha trikk"
Vestluses arutati Tesla Optimuse arengut. Musk kirjeldas humanoidroboteid kui globaalse majanduse "lõpmatu raha trikki" (infinite money glitch).
- Riigivõlg: Ta hoiatas teravalt, et USA läheb "1000% pankrotti", kui AI ja robootika ei loo massiivset produktiivsuse kasvu, mis aitaks lahendada enam kui 38 triljoni dollari suurust riigivõlga.
- Digitaalne emuleerimine: Musk prognoosis, et digitaalsed inimemulatsioonid (ülirealistlikud AI-agendid) võivad muutuda reaalsuseks juba 2026. aasta lõpuks.
3. Äri- ja juhtimisfilosoofia
- SpaceX ja xAI liitumine: Puudutati SpaceX-i ja xAI ametlikku liitumist, mille eesmärk on vertikaalselt integreerida kanderakettide võimekus ja tehisintellekti arendus.
- "TeraFab": Musk rääkis "TeraFab-idest" – massiivsetest tootmiskompleksidest, mille eesmärk on toota riistvara (nagu päikesepaneelid ja robotid) seninägematus mahus.
- Juhtimisstiil: Ta kordas oma "esmaste põhimõtete" (first principles) lähenemisviisi, märkides, et ainult tarkvaraga tegelevaid inimesi ootab ees "valus õppetund riistvara vallas", kuna füüsilised piirangud muutuvad peamiseks takistuseks kasvule.
4. Poliitika ja väärtused
- DOGE: Musk rääkis oma tööst valitsuse tõhususe osakonnas (DOGE), keskendudes regulatiivse "prahi" eemaldamisele, mis takistab Ameerika innovatsiooni.
- Groki suunamine: Ta selgitas xAI lähenemist "tõde otsivale" AI-le, väites, et praegused mudelid on liialt piiratud poliitkorrektsusega, mis muudab need keeruliste inseneriprobleemide lahendamisel vähem kasulikuks.
Mina muidugi ei jäänud paljate deklaratsioonidega rahule ja hakkasin küsimusi esitama:
(minu kommentaarid T: - ga tähistatud sulguds ja kaldkirjas)
T: Kuidas on andmekeskused orbiidil odavamad? Kuidas kiirguskaitse ja hoolduseprobleemid kavas lahendada?
Gemini: Muski nägemus kosmoses asuvatest andmekeskustest põhineb ideel, et Maa peal on AI skaleerimine jõudnud "riistvaralise seinani" – meil on puudu elektrist, maapinnast ja jahutusvõimekusest. (T: Sellega olen suures plaanis nõus, lisaks regulatiivsed ja poliitilised takistused.)
Järgneb üksikasjalik selgitus kuidas kõik majanduslikult ja tehniliselt toimima peaks:
1. Miks on kosmos odavam?
Kuigi orbiidile saatmine on kallis, väidab Musk, et tegevuskulud (OPEX) on seal murdosa maapealsetest:
Päikeseenergia efektiivsus: Kosmoses puudub atmosfäär, mis neelab energiat, ning seal pole pilvi ega ööd (kui valida õige orbiit). See tähendab, et üks päikesepaneel toodab kosmoses u 5 korda rohkem energiat kui Maal. (T: Efektiivsem kindlasti aga kas just 5X)
Akude puudumine: Kuna päike paistab 24/7, ei ole vaja hiiglaslikke akuparke energia salvestamiseks ööseks, mis säästab miljardeid dollareid infrastruktuurilt.
Tasuta jahutus: Maal kulub u 40% andmekeskuse energiast jahutamisele. Kosmoses saab soojust hajutada vaakumisse passiivsete radiaatorite kaudu, kasutades universumi loomulikku külmust.
(T: Kasutada saab vaid kiirgusel põhinevat jahutust, mille efektiivsus suhteliselt madal. Maa orbiidil on temperatuur suhteline, külm vaid päikese eest varjus)Kergem ehitus: Kuna kosmoses pole tuult, vihma ega struktuure mõjutavat gravitatsiooni, saavad päikesepaneelid ja raamid olla ülikerged ja ilma kaitseklaasideta, mis vähendab seadmete massi. (T: kosmoses jah aga kanderaketiga üles viies peavad taluma võimast vibratsiooni ja õige mitu G'd ülekoormust, mis eeldab suht keerulist ja kallist kaitset)
2. Kuidas lahendatakse kiirguskaitse?
Kiirgus on elektroonika suurim vaenlane kosmoses. Musk plaanib seda lahendada kahel viisil:
Redundancy ehk küllastatus: Selle asemel, et ehitada üks kallis ja "pommikindel" superarvuti, saadetakse üles tuhandeid väiksemaid sõlmi. Kui kiirgus mõne kiibi rikub, võtab järgmine selle töö üle. See on sarnane Starlinki võrgule.
Tarkvaraline veaparandus: xAI arendab tarkvara, mis suudab tuvastada kiirgusest tingitud bitivigu reaalajas ja need parandada ilma riistvara vahetamata.
(T: Teoreetiliselt võimalik, näis kas praktikas töötab)
3. Hooldus ja remont
Erinevalt maapealsest andmekeskusest, kuhu saab saata tehniku emaplaati vahetama, on kosmoses hooldus teistsugune:
Robotiseeritud hooldus: Plaanis on kasutada spetsiaalseid hooldussatelliite (tuginedes SpaceX-i kogemusele kosmoselaevade põkkumisel), mis suudavad kütust lisada või mooduleid vahetada.
Kiire asendustsükkel: Tänu Starshipile muutub orbiidile saatmine nii odavaks, et rikkis satelliiti ei pruugitagi parandada. See lastakse atmosfääris ära põleda ja asendatakse uue, moodsama versiooniga. Musk usub, et AI riistvara vananeb niikuinii 2–3 aastaga, seega on orbiidi "asendustsükkel" sünkroonis tehnoloogia arenguga.
Huvitav fakt: Musk on märkinud, et Starshipi täisvõimsusel töötades suudaks SpaceX viia orbiidile sadu gigavatte energiatootmist aastas, mis ületab kaugelt selle, mida on võimalik Maal lubade ja võrguühenduste tõttu samas tempos ehitada. (T: See tuleb kõigepealt maal toota)
T: Millisele orbiidile, kui kaugele maast plaanitakse andmekeskused paigutada?
Elon Muski ja SpaceX-i hiljutise plaani kohaselt (tuginedes 2026. aasta veebruari FCC taotlustele ja Dwarkeshi intervjuule) ei piirduta vaid ühe kindla kõrgusega, vaid kavandatakse massiivset võrgustikku erinevatel orbiitidel.
Peamine fookus on siiski madalal Maa orbiidil (LEO - Low Earth Orbit):
1. Planeeritud orbiidid ja kõrgused
SpaceX esitas taotluse kuni miljoni satelliidi lennutamiseks, mis paikneksid järgmistel orbiitidel:
Kõrgus: Peamiselt 500 km kuni 2000 km maapinnast.
Tüüp: Kasutatakse nii ekvatoriaalseid kui ka päikesesünkroonseid (SSO) orbiite.
Päikesesünkroonne orbiit (SSO): See on kriitilise tähtsusega, kuna see võimaldab satelliidil püsida "koidiku-eha" joonel, kus päike paistab satelliidile peaaegu 24/7. See elimineerib vajaduse suurte akude järele, mida oleks vaja Maa varjus olles.
2. Miks just see kaugus?
Musk selgitas valikut mitme teguriga:
Latentsus (viivitus): 500–2000 km on piisavalt lähedal, et andmeside kiirus Maa ja orbiidi vahel oleks võrreldav või isegi kiirem kui maapealne valguskaabel (valgus liigub vaakumis u 30% kiiremini kui klaaskiudkaablis).
Andmete edastus: Need andmekeskused hakkavad suhtlema omavahel laserlinkide kaudu, luues kosmosesse tohutu võrgu, mis sarnaneb Starlinkile, kuid on optimeeritud andmetöötluseks, mitte ainult edastuseks.
Turvalisus: Madal orbiit võimaldab rikkis satelliitidel atmosfääri siseneda ja ära põleda, vältides kosmoseprügi teket pikas perspektiivis.
3. Tulevikuvaade: Kuu ja süvakosmos
Intervjuus mainis Musk ka, et LEO on vaid esimene samm. Pikemas plaanis (pärast SpaceX-i ja xAI liitumist) on kavas viia andmekeskusi ka:
Kuu orbiidile ja pinnale: Kus saab kasutada kohalikke materjale (regoliiti) kaitsekilpide ehitamiseks.
L-punktid (Lagrange'i punktid): Kohad kosmoses, kus Maa ja Päikese gravitatsioon on tasakaalus, võimaldades hiiglaslikel andmekeskuste "parvedel" püsida stabiilselt ühes kohas ilma kütust kulutamata.
Muski peamine argument ongi: "Space is called space for a reason" (kosmos (ruum tõlkes) on nime saanud põhjusega) – seal on piiramatult ruumi laienemiseks, ilma et peaksime muretsema maakasutuse või kohalike elanike pahameele pärast elektrivõrgu koormamise tõttu.
T: Kui suurt energiatootmise mahtu läheb vaja ja millise pindalaga peaks olema päikesepatareid selle rahuldamiseks?
1. Energiatootmise maht
Musk on pakkunud välja, et järgmise 3–5 aasta jooksul on plaanis orbiidile saata võimekust, mis ulatub sadadesse gigavattidesse (GW).
Võrdlus: Kogu USA keskmine elektritarbimine on umbes 500 GW (0,5 teravatti).
Eesmärk: Pikemas perspektiivis (10+ aastat) näeb ta ette süsteemi, mis suudab genereerida 1 teravati (1000 GW) või rohkem. See tähendaks sisuliselt kahe "USA" elektritootmise lisamist orbiidile puhtalt tehisintellekti jaoks.
Efektiivsus: Kuna kosmoses on päikesepaneelid umbes 5 korda efektiivsemad (puudub atmosfäär, öö ja pilved), siis sama energiakoguse saamiseks on vaja oluliselt vähem paneele kui Maal.
2. Päikesepatareide pindala
Kuigi täpset kogupindala ruutkilomeetrites pole Musk välja toonud, saab seda arvutada standardse päikesekiirguse järgi:
Kosmosepäike: Orbiidil on päikesekiirguse intensiivsus umbes 1360W/m2.
Paneelide suurus: Arvestades tänapäevast paneelide efektiivsust (u 20–25%), toodab paneeli ruutmeeter kosmoses umbes 300W.
1 Gigavati (1 GW) jaoks: On vaja umbes 3 miljonit ruutmeetrit paneele.
100 Gigavati jaoks: See tähendaks umbes 300 miljonit ruutmeetrit päikesepaneele laiali puistatuna miljoni satelliidi peale. See on võrreldav umbes poole Hiiumaa pindalaga, kuid jaotatud tohutu orbiidi peale.
Kokkuvõte tehnilisest lahendusest:
Musk plaanib kasutada Starshipi, et viia orbiidile umbes 1 miljon tonni riistvara aastas. Iga tonn riistvara peaks genereerima umbes 100 kW arvutusvõimsust. See vertikaalne integratsioon – kus SpaceX toodab raketid, Tesla toodab päikesepaneelid ja xAI toodab kiibid/tarkvara – ongi see "master plan", mis peaks muutma kosmose-AI odavamaks kui maapealse.
T: Miljon tonni kõrgtehnoloogilist riistvara tuleb maa peal toota enne orbiidile lennutamist. Selleks on vaja tootmisvõimsusi, suures koguses defitsiitseid tooraineid ja eelkõige finantseerimist. Kuidas on plaanis neid probleeme lahendada?
See ongi Muski "Master Plan 4" kõige ambitsioonikam osa. Miljoni tonni kõrgtehnoloogilise riistvara tootmine ja lennutamine eeldab tööstuslikku hüpet, mida maailm pole varem näinud. Intervjuus kirjeldasid Musk ja Collison selle lahendamiseks kolme sammast:
1. "TeraFab" ja tootmise automatiseerimine
Musk väidab, et praegused tehased on liiga aeglased. Lahendus on TeraFab – tehas, mis on ise nagu toode või masin.
Optimus (Tesla Bot): Musk usub, et 2026. aastaks on Tesla Optimus piisavalt võimekas, et asendada inimesi tehase koosteliinidel. See võimaldab tehastel töötada 24/7 ilma pausideta, drastiliselt vähendades tööjõukulu ja tõstes tootmiskiirust.
Disain orbiidi jaoks: Riistvara ei ehitata nagu tavalisi servereid. Need on minimalistlikud "plaadid", kus puuduvad korpused, ventilaatorid ja üleliigsed komponendid, mis muudab nende masintootmise kordades kiiremaks.
2. Toorained ja vertikaalne integratsioon
Defitsiitsete materjalide (nt vask, neodüüm, liitium ja pooljuhid) probleemi lahendatakse "allikani minemisega":
Oma kaevandused ja rafineerimine: Tesla on juba liikunud liitiumi rafineerimisse. Musk vihjas, et xAI ja SpaceX-i ühisüksus võib hakata otse investeerima haruldaste muldmetallide kaevandamisse, et vältida vahendajaid ja tarneahela tõrkeid.
Materjalide asendamine: SpaceX-i metallurgiameeskond töötab uute sulamite kallal, mis kasutaksid vähem defitsiitseid materjale, asendades need levinumate elementidega (nt teras on kosmoselaevade puhul asendanud süsinikkiudu).
3. Finantseerimine: "Infinite Money Glitch"
Kust võetakse triljonid dollarid? See on koht, kus Musk muutub eriti optimistlikuks:
Starlinki rahavood: Starlink on muutunud SpaceX-i jaoks tohutuks sularahamasinaks, mis rahastab Starshipi arendust.
xAI väärtus: Musk usub, et tehisintellekt ise hakkab raha genereerima. Kui xAI mudelid (Grok) suudavad lahendada inseneriprobleeme või pakkuda tasulisi teenuseid, suunatakse see tulu otse riistvara tootmisse.
Valitsuse efektiivsus (DOGE): Musk loodab, et USA valitsuse kulutuste kärpimine (DOGE kaudu) vabastab kapitali ja vähendab regulatiivset koormust, mis omakorda stimuleerib erasektori investeeringuid sellistesse megaprojektidesse.
4. Starship kui "majanduslik mängumuutja"
Kõige kriitilisem finantsargument on orbiidile toimetamise hind:
Kui Falcon 9 puhul maksab 1 kg orbiidile saatmine u 2500–3000 dollarit, siis täielikult korduvkasutatava Starshipiga on Muski siht alla 10 dollari kilogrammi kohta.
Selle hinnalanguse korral muutub orbiidil asuv riistvara odavamaks kui Maal asuv kinnisvara koos kõige juurdekuuluvaga (maksud, load, jahutus, elekter).
Kriitiline väljakutse: Aeg
Suurim takistus ei ole Muski sõnul mitte raha või tooraine, vaid aeg. Ta rõhutas, et "bioloogiline aeglane otsustusprotsess" on peamine pidur. Seetõttu survestab ta oma meeskondi liikuma tempos, mis tundub väljastpoolt vaadates võimatu – eesmärgiga saavutada see "miljon tonni" võimekus veel selle kümnendi lõpuks.
T: Milliseid vastuargumente (miks plaan pole realistlik) esitatakse Muski plaanile?
Kuigi Muski visioon on tehnoloogiliselt kütkestav, on mitmeid skeptikuid ja eksperte (nii astrofüüsikuid, majandusteadlasi kui ka kogenud insenere), kes toovad välja tõsiseid takistusi.
Siin on peamised kriitilised argumendid, miks see plaan võib ebaõnnestuda:
1. Kessleri sündroom ja orbiidi prügi
Miljoni satelliidi orbiidile saatmine suurendab eksponentsiaalselt kokkupõrgete ohtu.
Ahelreaktsioon: Kui kaks satelliiti kokku põrkavad, tekib tuhandeid kilde, mis liiguvad kiirusel 7-8(km/s). Need killud võivad hävitada järgmised satelliidid, tekitades ahelreaktsiooni (Kessleri sündroom), mis võib muuta madala Maa orbiidi aastakümneteks kasutuskõlbmatuks.
Kriitika: Skeptikud usuvad, et isegi parima tehisintellektiga juhitud manööverdamise juures on nii tihe liiklus statistiliselt liiga ohtlik.
2. Soojuse hajutamise probleem vaakumis
Ehkki kosmos on "külm", on soojuse äraandmine vaakumis füüsikaliselt väga keeruline.
Konvektsiooni puudumine: Maal jahutavad servereid ventilaatorid (õhk juhib soojust). Vaakumis õhku pole, seega saab soojusest vabaneda ainult kiirguse kaudu.
Suurus: Et jahutada gigavatte tarbivat andmekeskust, oleks vaja massiivseid, kilomeetrite pikkuseid radiaatorpaneele. See muudab satelliidid palju suuremaks ja raskemaks, kui Musk prognoosib, tühistades osa Starshipi pakutavast kokkuhoiust.
3. Atmosfääri saastamine ja osoonikiht
Starshipi lendude tihedus, mis on vajalik miljoni tonni ülesviimiseks, on enneolematu.
Põlemisjäägid: Iga kord, kui rakett väljub või satelliit atmosfääris ära põleb (Muski pakutud "asendustsükkel"), paiskub ülemistesse atmosfäärikihtidesse tahma ja metallioksiide.
Mõju kliimale: Teadlased hoiatavad, et selline tegevus võib kahjustada osoonikihti või muuta Maa albeedot (peegeldusvõimet), millel on ettenägematud tagajärjed globaalsele soojenemisele.
4. Majanduslik "pudelikael" ja toorme defitsiit
Isegi kui Starship on odav, on riistvara ise kallis.
Tootmisvõimekus: Maailma kiibitootmine (TSMC jt) on juba praegu viimse piirini koormatud. Miljoni tonni kõrgtehnoloogiliste kiipide ja trükkplaatide tootmine nõuaks tervete uute tööstusharude loomist, mis võtab aega aastakümneid, mitte 36 kuud.
Kapitalimahukus: Muski "lõpmatu raha trikk" eeldab, et AI hakkab kohe tohutut kasumit tootma. Kui AI buum peaks jahtuma või mull lõhkema, kaob ka finantseerimine nendeks kosmosereisideks.
5. Poliitiline ja geopoliitiline vastuseis
Suveräänsus: Teised riigid (Hiina, Venemaa, EL) ei pruugi pealt vaadata, kuidas üks USA eraettevõte "okupeerib" madala Maa orbiidi miljoni satelliidiga.
Regulatsioonid: Isegi kui DOGE kärbib USA siseriiklikke reegleid, allub kosmos rahvusvahelistele lepingutele. Võitlus orbiidi sageduste ja "parkimiskohtade" pärast võib viia juriidiliste sõdadeni, mis kestavad kauem kui Muski prognoositud 36 kuud.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!