Esiteks pean rõhutama, et olen selles valdkonnas rohkem kui võhik, hea kui teen klaveril ja pasunal vahet. Minu arusaamisi ei maksa tõsiselt võtta küll võib nende üle häälekalt naerda ja pilgata. Aga nagu praegusel ajal kombeks ei takista asjatundmatus kuidagimoodi arvamust avaldamast😜 Sattusin Youtubes (minu sõltuvus) videolõigu peale, kus ilmselgelt musikaalselt arenenum kodanik avaldas äärmiselt lihtsa testi määramaks kas oled kõrvupidi täiega elevandi alla jäänud või lausa musikaalne geenius. Ehkki video on kogunud üle 12 miljoni vaatamise oleks raske selle tulemust väga tõsiselt võtta kuid niisama nalja pärast otsustasin teha leidmaks põhjendust ja kinnitust minu musikaalsele puudele. Istusime kaasaga (kes flöödimängu oskusega minust kahtlemata andekam) kõrvuti ja tegime testi koos.
Oskate ette kujutada skoori ... sain 12 punkti!!!, kaasa sai 14. Seega tuleb välja, et olen kõik need aastad elanud pettekujutlusega, et minu olematu musikaalsus ja huvi puudumine igasugu muusika vastu on seotud füüsilise kuulmishäirega. Tuhkagi, toonide eristamine ja ka nende mäletamine või isegi jutt mingist rõõmsast ja kurvast muusikast (esmakordselt kuulsin et õhurõhu võnked (mis heli on) võivad olla tunnetega seotud) või et muusika võib olla küsiva tooniga????? oli lumme kustavalt lihtne ... tänu näite ette mängimisele. Ilma näidiseta poleks mul pähegi tulnud, et muusika võib olla kurb, lõbus või küsiv või vastav. Loomulikult ikka ei mõista, aga näite põhjal sarnasuse ära tabamine oli lihtne.
Samas kahe küsimuse juures meloodiast, ei saanud absoluutselt aru kas sobivad kokku või mitte ja ka viimase vastuse panin valesti. Mis järelduse saaks teha: viga pole mul mitte füüsiline, kuuldeaparatuuriga kõrvade ja kuulmekäigu ning igasugu muu anatoomilise pudi-padi näol on kõik korras. Probleem on vaimne, ma ei suuda seostada heli tunnetega, ehkki paistab, et paljud kodanikud suudavad. No ok, sõjaväe marsist saan aru, et see jõuline ja ründav või mingist ooperiloost, et määratud neiu ära moosimisele aga see on ka piir millest üle ei küüni. Võite mulle kaasa tunda ehkki eriti ei vaja, sest olen seni edukalt ja õnnelikult ilma muusikat mõistmata hakkama saanud ja saan edaspidigi. Oleks ju õudne teada saada, et olen millestki heast ilma jäänud😁
Tehke test ... ausalt (endal huvitavam), ja vaadake mis tulemuse saate, kommentaarides ei pea ausalt vastama😉
Ma sain samuti 12 punkti, aga väga läbinähtav test tõesti, eriti need küsimused, kus kaks sarnast järjest ja oli kindel, et kui esimene variant on B, siis teine tuleb raudselt A. Ma püüdsin küll ausalt vastata, viimase panin valesti ja alguses ka ühe, kus 5 sekundit tuli oodata. Mu meelest pole musikaalsusel ja muusikas tunnete äratundmisel küll mingit seost. Ma tunnen ikka ära, kas muusika on rõõmus või kurb, aga iial ei suudaks voolavat meloodiat esile kutsuda ega otsustada, mis noot millisele järgnema peaks, et muusika voolaks, mitte ei takerduks.
ReplyDeleteMa isegi ei mõelnud selle A ja B variandi vaheldumise peale (tavaliselt testides ikka segatakse ju), vastasin lihtsalt nii nagu tundus.
DeleteMul ilmselt muusika lihtsalt ei kutsu esile tundeid ehkki toonide vaheldumise mustrit suudan lihtsalt ära tabada.
muidu - olemata veel testi teinud - kahtlustan, et need rõõmsused ja kurbused ja loogilised lõpud on hästi kultuuris kinni ja lähtuvad Lääne tonaalsest muusikast ja nende äratundmine ei näita mitte head kuulmist ja looduslikku musikaalsust, vaid oma läbiimbumust Lääne muusikast, ja ütleme näiteks Araabia või India või Jaapani klassikalisest muusika pinnalt samalaadset testi koostades oleks näited hoopis teistsugused ja vastused teise loogikaga.
Deletetegin ära, 14.
DeleteEriti see "rõõmsa-kurva" ja "lahendatud-lahendamata" lõikude osa oli ikka väga Lääne-keskne, st ütleme alates uusajast. Isegi Lääne keskaja gregoriaanikas oli võimalusi, kuidas meloodia saab lõpetatuna tunduda, palju-palju rohkem ja nad ei jaganud meloodiaid ka nii vähestesse rubriikidesse nagu kurb ja rõõmus, vaid neil oli 8 helilaadi.
nii et ses mõttes tegin ma vastates sohki, et isegi kui meloodia mulle kurb ei tundunud, siis teadsin, et ta peab tegelikult silmas meie koolisolfedžo minoori ja ma pean selle ära tundma, mitte midagi sisulisemat.
Ei viitsi seda testi teha, pealegi on mul vasakus kõrvas tugev kuulmislangus ja kasutan kuuldeaparaati, aga helikõrguse tajumine pole musikaalsuse seisukohast kaugeltki mitte kogu tõde. Lisaks veel üks asi - helikõrguse TAJUMINE ja sama noodi JÄRGI LAULMINE on kah kaks eri asja. Kehva toonitajuga inimest on täiesti võimalik õpetada viisi pidama, kui tal vaid on piisavalt motivatsiooni.
ReplyDelete(miks nad nii kohutavalt palju LOBISEMA peavad sellistes videotes?)
DeleteMa isegi ei tea mis asi on viisipidamine, peaks tehisaru käest küsima :)
DeleteMida iganes need tüübid videotes teevad, peale läheb hästi vaatamiste numbri põhjal otsustades. Mina poleks ilma selgituseta üldse asjale pihta saanud, nüüdki pidi kaasa aitama paarist küsimusest aru saamisel.
Viisipidamine on oskus laulda õigetel helikõrgustel ja õige rütmiga, nii et välja tuleb laul umbes nii, nagu laulu loojad on seda mõelnud. Viisipidamatus tähendab seda, et laul käib mööda aiateibaid ja koorijuht palub sul teise klassi puutööd tegema minna.
DeletePaluks mitte kasutada tehisaru selliste teadmiste jaoks, mis enamikel inimestel on tavateadmise kategoorias täiesti olemas. Niigi on puhta joogivee kriis.
ja see oskus on juhul, kui kõrvad eri kõrgusi kuulevad, peamiselt peenmotoorika. Oskus vajalikke lihaseid ehk häälepaelu piisavalt täpselt juhtida. Ja lihased on üldiselt treenitavad.
DeleteKuigi mõni väidab, et mida hiljem alustada, seda raskem on oma närvisüsteemile selliste pisikeste lihaste juhtimist selgeks õpetada, omad rajad on juba kõvemini välja kujunenud ja oma närvirakke on raskem teistmoodi tööle veenda. Päris võimatu ei tohiks ometi olla, arvan, et see on umbes samalaadi raskus nagu siis, kui kurt inimene saab täiskasvanult kuuldeaparaadi ja tema närvisüsteem peab ümber kohanema seda uut infot töötlema, mille peale tal kasvamise ajal treenitust ei saanud välja kujuneda.
kuigi üks raskus võib olla omaenda hääle kuulmisega. Et oma hääl ei jõua küllalt hästi kõrva, et pisilihaste arendamiseks tagasisidet saada. Ja see on põhjus, miks osa laulmist harjutades käe vastu kõrva panevad (et oma hääl peas paremini kumiseks) või käe suu ligi tõstavad, et häält oma väliskõrva tagasi peegeldada. Ma hakkasin nüüd mõtlema, et kogenum laulja suudab vist oma resonaatoritega ka iseendale hääle paremini kuuldavaks teha.
Deleteaa ja nooti nähes mingist meloodiast ettekujutuse saamine on veel hoopis kolmas asi. See pmst lihtsalt üks omaette kirjaoskus ega eelda, et inimene oskaks oma viisipidamise lihaseid juhtida. Just nagu inimene võib olla kogeleja vms hädaga, mis tal teksti lugeda ei lase, aga lugedes jutust arusaamist see ei sega.
Delete