Monday, April 27, 2026

Inimese mõtted süvautoopiast

Ausalt öeldes olin juba eluga edasi läinud ja AI postitusest põhjustatud tormikese veeklaasis unustanud, nii palju uut ja põnevat ju vahepeal juhtunud. Samas jäi silma, et kommentaare ikka veel juurde tulnud. Nojah kallis kaasa üritab väita, et ma polegi hirmus koletis. Ilmselt mingi tõetera seal peitub, sest vaevalt ta oleks muidu mu kõrval kõik need aastad vastu pidanud. Muidugi tõsi, et mulle meeldib üldtunnustatud arusaamiste ja kommete puhul tulla välja "provotseeriva" küsimusega: aga miks nii. Ootan asjalikku põhjendust ega rahuldu vastusega, et alati on nii olnud või et just nii on õige ja kõik. Ise ma lubasin ja äkki kedagi huvitab mis mina süvautoopiast arvan.

Esiteks pean teid lugejaid kurvastama kuna nii palju kui see mulle meeldikski siis äärmiselt raske tõsiselt võtta AI liidrite hulgas suht levinud arvamust väga peadselt saabuvast külluse ajastust - ebatõenäoline kuid mitte võimatu. Tuletab veidi meelde nõuka aja kommunismiootust, mille saabumisse kurjuse impeeriumi eksistentsi viimastel aastakümnetel keegi vist enam ei uskunud. Erinevus nende kahe teooria vahel on vaid meetodites kuidas Utoopia saavutatakse. Nõukogude inimesest kommunismiehitaja ennastunustava töö rabamise või supertehisaru ja robotite abil. Ühiseks nõrkuseks on mõlema juures asjaolu, et ei arvestata keskmise inimese ehk tavakodaniku laiskuse ja lollusega ning faktiga, et inimloomus endist viisi koopainimese tasemel, ehkki suudame kasutada tehnoloogiat, mis vaid mõni inimpõlv tagasi tundus ainult jumalatele või võluritele võimalik. 

Paraku libiseme sellisest tühisest takistusest nagu utoopia võimalikkus üle, sest teema oli "Süvautoopia ohud". Laias plaanis olen päri Boströmiga aga järgnevalt toon välja mõned momendid, mis mulle tunduvad olulised. Teesiks superintellekti võime lühikese ajaga lahendada kõik teaduse probleemid, mõelda välja "Lõplik teooria", mis selgitab nii universumi, inimese kui ka tehisaru enda olemuse. Meditsiinialal õpib esiteks ravima, siis ennetama kõiki haigusi ja lõpuks muutma inimese eluea piiramatuks, ehk just nii pikaks kui keegi seda soovib. Seda kas teadvuse kolimisega "pilve" (ongi nagu taevasse minek :D ) millisel juhul pole vaja tegeleda tülika lihakehaga või siis rakutasemel pideva kadudeta organismi uuendamise ja võimekuse tõstmise läbi.

Kui superintellekt suudab teha kõiki vaimseid tegevusi ja robotid kõiki füüsilist pingutust nõudvaid paremini kui inimene kaob igasugusel inimtööl mõte. Paljud näevad selles probleemi justkui töö oleks elu mõte. Minu arust lahendus väga lihtne: teed ainult meeldivat tööd hobina mitte tööna ja just nii palju kui viitsid. Kui ei viitsi, jätad ilma süümekateta pooleli ja võtad miskit muud käsile või lebotad niisama. Kostab paljudele stressiga maadlevatele kodanikele nagu ideaalmaailm, kas mitte. Liiga lihtsa eluga kaob vajadus pingutada ja väidetavalt kaovad ka väljakutsed. 

Vaidlen vastu, inimene saab alati soovi korral endale eesmärke püstitada ja vaeva näha nende saavutamiseks. Treenida, et joosta 10 kilti alla 40 minuti või ronida mingit rasket rada või õppida pilli mängima või teha endale selgeks kvantmehhaanika. Ei tähenda, et robot või AI teevad seda sinust palju paremini, sa ei võistle mitte nende vaid endaga. Kaob sund aga väljakutse säilib. Eks siin tekib muidugi ka ahvatlus lihtsamat teed pidi minna ja enda võimeid mitte klassikalise trenni ja õppimisega vaid kunstlikult biosünteesi, kirurgia, kemikaalidega arendada. Aga kui võistled iseendaga siis pole nagu mõtet. Ma pole kunagi saanud aru arvutimänguritest, kes kasutavad häkkisid eeliste saamiseks. Võidad küll ja ehkki teised ei pruugi teada siis ise ju tead et tegid sobi, mis väärtus sellisel võidul on??? 

Ohtu näen pigem selles, et inimene on loomult loom nagu Turovski lugudes. Ehk kui sundi pole ja saab lihtsamalt läbi siis enamasti valitakse lihtsam tee isegi kui mõistetakse, et see pole kasulik või on lausa kahjulik. Füüsiline allakäik algas juba tuhandeid aastaid tagasi niipea kui kadus vajadus ellujäämise nimel pidevalt heas füüsilises vormis olla. Tööstusrevolutsioon pani viimase põntsu asendades suurel määral füüsilise töö. Tänapäeva inimene ei suudaks eelkõige füüsilise võimekuse puudumise tõttu ilma tehnoloogiata metsikus looduses ellu jääda erinevalt kromonjoonlastest esivanematest. Irooniline, et ilma teadvuseta (meie arust) loomadel ja isegi putukail või taimedel pole liigi säilitamisega (inimmõjud välja jättes) mingit probleemi.

Tehisaru revolutsioon viib suure tõenäosusega laiades massides vaimse võimekuse allakäigule. Algas see juba lihtsate mehhaaniliste arvutusabilistega nagu arvelaud, jätkus arvutite kasutuselevõtuga ja tipneb AI'ga. Kui ei ole vaja hullu jooksukiirust või jõudu kiskja eest puu otsa pakku ronida kaob vastav füüsiline võimekus kiiresti. Sama juhtub ajuga, kui pole vaja pähe õppida teoreeme või lahendada keerulisi ülesandeid kaob see oskus tasapisi, sest kõike vajalikku saab küsida ja lasta välja mõelda tehisarul. Evolutsioon on efektiivne, oskused ja võimed, mis olelusvõitluses eelist ei anna kaovad aja jooksul.

Kui eesmärgiks muutub võimalikult mõnus ja naudingurikas elu saab superintellekt seda lihtsalt pakkuda kas keemiliselt (narkotsid) või otseste elektriimpulssidega aju mõnukeskusi stimuleerides. Teadvuse pilve laadimisel tekivad hoopis uued võimalused, mida ei oska ettegi kujutada.

Uidumõttest Vahepala
Tegelikult kerkib küsimus, kas inimene ilma lihakehata on üldse inimene. Esimesel pilgul mitte aga sügavamalt järgi mõeldes jõudsin järeldusele, et minu jaoks on küll. Põhjendus mul väga lihtne: kui ma räägin kellegagi kusagil maailma teises otsas telefoniga siis ma ju tegelikult suhtlen vaid teadvusega, pole mingit vahet kas seal ka lihakeha taga. Kui ma räägin tehisaru agendist häkkeriga, kes on mu tuttava häälefaili omastanud ja piisavalt hästi tausta tundma õppinud (algelisel kujul juba eksisteerib), suhtlen digitaalse arvutiprogrammiga, taga pole ei inimest ega isegi tema teadvust. Ei maksa unustada, et näost näkku rääkides suhtlevad teadvused (päris inimesed) ainult läbi audio ja videosignaalide, intiimsemal juhul lisanduvad lõhn, maitse ja puutetundlikkus.

Eelnevaga seoses tekkis mul super äriidee. Koguda kõikvõimalik info inimese kohta (kaasa arvatud DNA) ja laadida see turvalisse serverisse pilve. Seni kuni teadvust pole võimalik üles laadida saab seda infi kasutada konkreetse inimese modelleerimiseks. Kui originaaliga midagi juhtub võib "pilvepealse" või "hauataguse" teisiku käivitada ja surrogaadiga edasi suhelda. Sisuline surematus saabub kui õpitakse teadvust täies koosseisus üles laadima ja kasvatama originaalilähedast või pigem isegi originaali soovidele vastavat ideaalset lihakeha, kuhu saab teadvuse koopia alla laadida.

Ups, läksin oma mõtetega hoogu, nüüd tagasi teema juurde😜

Boström arvab, et inimene võib hakata ennast tundma väärtusetuna ja elu mõtte kaotada kuna AI ja robotid teevad kõike paremini. Mu arust on lahenduseks olukorra aksepteerimine ja enda huvides ära kasutamine: auto või lennuk liiguvad inimesest hulka kiiremini, ekskavaator on võimsam, arvuti andmetöötluses mõõtmatult kiirem, fotokas teeb palju realistlikuma pildi kui inimene suudab maalida - me ju ei tunne end selle pärast väärtusetuna!

Ühiskonna stagnatsioonis näeb ta samuti ohtu. Superintellekt loob optimaalse ühiskondliku korra ja kontrollib, et sellisena ka säiliks. Väheneb või kaob võimalus muutusteks, veidigi riskantsemaid ehkki potensiaalselt kasulikke takistaks AI kui optimaalselt rajalt kõrvale viivaid. Sedagi väga ei usu, superintellekt peaks olema võimeline hindama talle välja pakutud muutuste riske ja eeliseid, või mis hindama, ise ilma "lollide" inimeste osavõtuta optimaalseid muutusi läbi viima - mis superaru ta muidu on. Pigem näen ohtu selles, et AI valitseb küll inimkonnale parimat silmas pidades kuid kriteeriumid ei pruugi inimeste omadega kokku langeda ja kui inimesed üritavad selgitada on ta veendunud, et teab paremini.

No nii. Minu kirjutatud, hull ajakulu.

Visake aga kommentaarides hagu alla kui mõni veel järgi jäänud😜 Vaadake ette, et kommentaarium Gemini kirjutatust tühjemaks ei jääks, muidu kinnitate fakti, et AI kirjutab paremini kui inimene😁

13 comments:

  1. Mul praegu tekkis hoopis see küsimus, et miks inimest üldse vaja on?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Olen üsna kindlal veendumusel, et mõistusliku elu järgmine arenguaste ongi mittebioloogiline teadvus ehk siis AI. Samas ei pruugi see tähendada inimkonna väljasuremist, delfiinid, kaheksajalad, kassid ja koerad ja hulk muid eluvorme eksisteerib maa peal paralleelsest inimesega.

      Delete
  2. Meenub film "Idiokraatia" inimkonna mandumisest - midagi taolist võib juhtuda, kui tõesti enamikul inimkonnast poleks vaja elatise saamiseks rügada:) Teine ja tõsisem teema on üleilmne infovõre - olen seda paarkümmend aastat tagasi ise kogenud, kui mu toonane "vaimne ema" tuhandete kilomeetrite tagant tajus vajaduse ning võimaluse mind aidata. Olen sama loetud korrad ka hiljem kogenud. Akashi kroonikad on märksõna.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah "Idiocracy".
      Telepaatia kohta ei julge kindlas kõneviisis sõna võtta, olen kogenud kummalisi kokkusattumusi, kuid neid võib siiski lihtsalt juhuslikkuse või alateadliku käitumise alla klassifitseerida.

      Delete
    2. Konn, see stsenaarium oli pigem "Wall-E" multikas, kus asi päädis pingelise heroilise stseeniga, kus käimisoskuse peaaegu minetanud inimene vänderdas vapralt vajalikud sammud teha.

      "Idiokraatias" elasid nad kaunis nirudes oludes ja lihtsalt ei osanud paremini, see illustreeris, mis juhtub, kui evolutsiooniline valik on lolluse kasuks.

      Delete
  3. "Evolutsioon on efektiivne, oskused ja võimed, mis olelusvõitluses eelist ei anna kaovad aja jooksul." - mitte alati. Mingid oskused ja võimed, mis liiga kalliks maksma ei lähe, võivad täiesti asja eest, teist taga säilida, lihtsalt juhusliku kombinatoorika tulemusel või sellepärast, et vastavad geenid on "kleepunud" mingite teiste külge (ehk käivad nendega miskipärast komplektis). Nii võivad säilida isegi kahjulikud omadused, kui nad on millegi kasuliku külge kleepunud ja see kasulik on suurema mõjuga kui kahjulik.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Evolutsiooniline surve töötab kindlas organismile kasulikus suunas. Samas on loomulikult juhuslikkusel suur osa, jah mingid mittevajalikud oskused ja võimed võivad säilida kuid nende säilimise tõenäosus aja jooksul väheneb.

      Teine näide sarnaneb arsti kutseeetikaga: kahju võib teha kui kasu on suurem. Evolutsioon näeb summaarset mõju, mitte iga pisifaktorit eraldi.

      Delete
    2. on ka täiesti suvalist valikut, millel pole omaduste headusega midagi pistmist. Juhtumisi kukub külale meteoriit, ellu jääb üks, kes juhtumisi just sel ajal metsas oli, tema osutub ainsaks, kes oma geene järgmisse põlve anda saab.

      Organismi kasuga pole evolutsioonil ammugi rohkem pistmist, kui et tollel oleks järglaste järglaste ... järglasi. Kõik muu on kõrvaline ja organismi elu võib muidu olla ükskõik kui hädine ja lühike.

      ning looduslik valik toimub arusaadavalt ainult olemasolevate variantide vahel, järgmises põlves ei saa esineda oivaline geenikombinatsioon, mida pole eelmistest põlvedest võtta. kui ikka varasemas kihistuses on ainult käkkorganismid, kellel õnnestub kuidagi ellujäävaid järglasi saada, siis samasugused käkid on ka järgmistes.

      Delete
  4. "Pigem näen ohtu selles, et AI valitseb küll inimkonnale parimat silmas pidades kuid kriteeriumid ei pruugi inimeste omadega kokku langeda ja kui inimesed üritavad selgitada on ta veendunud, et teab paremini." - sa oled kriipsu kaugusel, et hakata Roko basiliski kartma :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. :D Momendil tundub see oht rohkem ulmevaldkonda kuuluvana, aga teoretiseerida on ikka põnev.

      Delete
  5. Mina olen see naissoost konservatiivse suhtumisega inimene, kes arvab, et tulevikku, kus AI võtab võimu üle, ei oska me keegi tegelikult ennustada. Jah, milleks inimsugu enam üleval pidada, kui AI kõike paremini teeb? Või siis missugused hakkavad olema tuleviku sõjad, kus AI teeb strateegiat. Hiina võtab maailma üle?. Ma parem ei mõtle selle üle ja elan niikaua, kui võimalik vanade reeglite järgi. Ega mul, penskaril, pole palju aega jäänudki.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Penskari lootus on, et AI suudab just meditsiini ja pikaealisuse valdkonnas imet teha. Väidetavalt lausa 5 aastaga enamus haiguste ravi ja ennetamine, 10 aastaga eluea oluline pikendamine. Personaalselt olen selle koha pealt ja eriti ajakava poolest skeptik aga ega ära ütleks kui nanorobotid mu rakud uuesti nooreks muudavad ;)

      Delete
    2. Võtmesõna on "maksejõud".

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!