Nagu rusikas silmaauku sobib viimase aja AI draama juurde Delfi 23 aprilli Algorütm podcast.
Algorütm: Kuidas tehisaru agentide seltsis sotsiaalmeedias navigeerida
Terve tund juttu mitme erineva nurga alt ala spetsi Maria Murumaa-Mengeli, Taru Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute kaasprofessoriga, kellega arutavad tehisaru mõju sotsiaalmeedias toimuvale saate vedajad Priit Liivak ja Erik Jõgi.
Kuulata tasub nii AI toetajatel, oponentidel kui neutraalsetel, tõesti väga informatiivne. Avab vähemalt minule teema palju laiemalt kui oskasin oodata. See ei tähenda, et kõigega seal nõus oleksin aga hea on kuulata rahulikku emotsioonideta arutelu, kus lahatakse nii poolt kui vastuargumente ja hulka puudutavaid teemasid mille peale ei osanud mõeldagi.
Soovitan veelkord, tõesti hea!
P.S. Alles täna tööl kuulasin, seega pole eelnevad postitused sellest mõjutatud.
Aitäh, informatiivne ja meeldivas õhkkonnas. Et ka nii saab ... )
ReplyDeleteMa ei olnud kaua Kristallkuuli blogisse sattunud, aga eile lugesin AI-teemalist postitust, kus sinult selline konmmentaar "Mis mu blogisse puutub siis mina ise ei viitsiks kuidagi nii palju info otsimise ja süstematiseerimisega vaeva näha, et sama ilusti ja loogiliselt esitada kui Gemini seda suudab – hea näide viimane Artemise programm. Tegelt kirjutan paljusid teemasid pigem enda jaoks nagu päevikusse ja sellises vormis on need endale palju mugavamalt kokku võetud ja arusaadavamad. Tabeli kujul esitatud konkreetne ilma liiglihata tekst oluliselt infomahukam. Diskussioon, kui seda tuleb, on boonuseks."
Sinu inseneritausta juures on sedasorti blogimine loogiline lähenemine,
see on sinu nišš. Ja see on minu jaoks väga tervitatav vaheldus.
+1 nagu blogistajatel kombeks saanud kommentaari toetada :D
DeleteAga nii on ja erinevalt podcastis mainitust ma ei karda avaldada seda mida mõtlen ega muretse vormi pärast - äkki keegi arvab seda või teist. Ei teeni siit sentiga seega suva, kas ja kui palju lugejaid. Kiusupunne ärritab eriti, sest pole ju põnev kui teine pool ei hooli :P
Loomingu headus on kunsti puhul teadupärast ses mõttes subjektiivne, et see on suhtlusakt, milles on mängus vaataja subjektiivne taju. Aga selle taju kohta saab teha katseid, mille tulemused on suhteliselt objektiivsed.
ReplyDeleteMulle jäi kunagi ette üks katse, kus visati ette kümneid ja kümneid pildipaare ning küsiti, milline pilt on inimese, milline masina tehtud. Ma ei viitsinud ise kontrollida, kui hea mu tabamistäpsus oli: seda vastust ei antud numbriliselt, vaid visati jälle ette sama pildihunnik koos autori-infoga, ja kuna neid oli kümneid ja kümneid, ei viitsinud ma neid kõiki uuesti läbi skrollida - rongis läbi leviaukude sõites ja pisikese ekraaniga pealegi - ja jätsin selle koha peal katki, mõeldes, et olgu peale, vähemalt olen andnud uurimusse oma andmepanuse.
Aga pärast lugesin jätkuartiklist, et 1) vastajad ei tabanud küll juhuvalikuga võrreldes paremini ära, mis pildi oli teinud päriselt inimene, aga 2) seal tuli veel teine küsimus (mille mina nähtavasti oma viitsimatuse ja halva netiühenduse otsas maha magasin), kus vastajatelt küsiti ka lihtsalt, mis pilt rohkem meeldib, ja selle käigus said inimeste tehtud pildid rohkem laike.
Ühesõnaga, selge enamus vaatajaid hindab inimese tehtud pilte kõrgemalt puhtalt pildi enda põhjal, _hoolimata sellest,_ et nad ei tea, millise pildi on inimene teinud. Nt digitaalkunsti peeti väga kergesti masina tehtuks, sest ta näeb selline sile välja, ometi meeldis vaatajatele inimese digikunst rohkem.
Kahest tulemusest kokku võiks ka järeldada, et inimesed ei usalda oma maitset. Nad teeks inim- ja robopiltidel palju kergemini vahet, kui taandaks selle lihtsalt küsimuseks, kas meeldib või ei meeldi. Selle asemel takerdusid nad maalitehnilistesse võtetesse, millest neil enamikul nagunii korralikku teadmist ei ole.
Meeldimine on suuresti maitse asi ja maitse üle pole mõtet vaielda, eriti mitte enda oma teistele peale suruda. Juba "hea" ja aksepteeritava maitse õpetamine kostab kummaline, maitse kujuneb iseenesest. Samas muidugi kunsti koha pealt olen võhik nagu ka mu maitse ;)
Deleteasjasse rohkem süvenedes maitse mingil määral muutub, sest siis paneb rohkem asju tähele. nt kui ise amatöörina pilte plätserdada, siis õpetab see hindama teiste pintslitööd, mis siis, et endal välja ei tule.
DeleteOsalt on "hea maitse" muidugi prestiiži küsimus ja ühiskonna hierahiates kinni. Siis käib sinna juurde tavaliselt see, et see ei tohi olla liiga lihtne, muidu ei saa selle põhjal enam prestiižipunkte skoorida.
Riietuses on analoogiline hea näide ülikond, mis vanasti tähendas poliitiku seljas "olen rahvaga üks" (vastandina saterkuuele ja frakile), aga nüüd on sellel tekkinud pigem peene rõivastuse aura.
Ühesõnaga, staatusesignaal ei tohi olla kõigile liiga kergesti kättesaadav.
aga siiski on selles vallas üht-teist üllatavalt mõõdetavat ja objektiivset. Mu viidatud uurimus on sellest üks näide. Lotman tegi kunagi tudengitega katset, kus ta lasi neil subjektiivselt luuletusi hinnata, puhtalt meeldimise skaalal, ja ka tookord said kõige rohkem laike need luuletused, mis olid põhjaliku analüüsi käigus osutunud kõige tähendustiinemaks.
Deleteja kuldlõige on suht universaalselt meeldiv jne.
Ilmselt on üheks oluliseks faktoriks hindamise (nii objektiivse kui subjektiivse) juures see kui hästi hinnatavat ala tunned. Endal näide karate näol: enne ise tegelema hakkamist ei pakkunud igatsugu võitlussportide vaatamine huvi - tundus lihtsalt labane lõuga andmine ja kõik. Paar aastat karated ja äkki hakkasin nägema matshides taktikalisi ja strateegilisi nüansse, liikumist, kombinatsioone, asendeid, keharaskuse paigutust, ... jne ... - väga põnev.
DeleteNii kunsti kui muusikat ei mõista süvitsi ega oska hinnata ilmselt just sel põhjusel, et ei harrasta kumbagi. Midagi võib meeldida aga tavapärastest hoopis erinevail põhjustel. Raamatukoi olen kogu elu olnud, paraku kirjaoskusele positiivset mõju pole eriti märgata :P
Kui sa pead kuldlõike all silmas fii=1.618... siis reaalkallakuga inimestele on see tuttav suurus aga universaalselt meeldiv? Kahtlustan, et pole vahet teise tuntud konstandiga pii=3.14 või 25 fundamentaalse füüsika konstandiga. Ehk ei mõista mis mõttes konstant saab meeldida.
kuldlõikelised suhted piltide kompositsioonis.
Deletepakuks, et bioloogiline või siis lihtsalt harjumuspärasena meeldiv, sest seda esineb eluvormidel ka palju. Teokarp näiteks.
Deletenäiteid (osa teoseid teadlikult niiviisi konstrueeritud, osa võib-olla kunstnikul vaistlikult sellisena välja kukkunud):
Deletehttps://en.wikipedia.org/wiki/Mathematics_and_art#Golden_ratio
Mu kunstialane võhiklikkus avaldub asjaolus, et kuldlõige seostub vaid paberi formaadiga A1,A2,A3,A4, ... kompositsioonilisest seosest pole aimugi. Omaette huvitav fenomen, et ruumiline taju ja "joonestamisoskus" väga hea, samas "joonistamisoskus" nullilähedane.
DeleteTom, ma ikka ei saa küsimata jätta, kuidas nii sai juhtuda, et sul muusikaga suhe kaugeks jäi.
DeleteKunstist ma veel saan kuidagi aru, aga muusikast ju ei pääse noor inimene ei üle ega ümber.
Ma ei pea siin klassikalist muusikat isegi silmas, aga… diskodel ju käisid? Led Zeppelini juhtusid kuulama? Ei? :)
Vaatan EFTA ülekannet, Ivo Linna laulab just sangarist seiklusfilmis, minul pisarad voolavad, ja äkki on eluilu korraks tagasi.
Ühest küljes huvi puudus kuna pole musikaalne. Mingi teises klassis lubas lauluõpetaja nelja panna kui ma koos lauldes häält ei tee😁 Mul hea meel, mõnel võinuks trauma tekitada.
DeleteDiskodel ja pidudel käisin palju jõudsin, tüdrukute pärast, muusika tuli head nägu tehes välja kannatada. Noh tegelt olin lihtsalt ükskõikne, ei lülita emotsiooni nupule.
Samas kuulmise probleemi pole, mõne aja eest tegin mingit neti testi, blogisin sellest ka, pigem hea kuulmine.
Ja olemegi taas selle vana tõdemuse juures, et inimesed on ikka väga erinevad. Ime siis, et üksteisemõistmine kohati keeruliseks osutub.
DeleteSirbis on muuseas viimastel kuudel ilmunud päris häid artikleid AI teemadel, jätan siia ühe lingikese https://www.sirp.ee/tehisarul-pole-kasiraamatut/
"ei lülita emotsiooni nupule" - puhtsüdamlik ülestunnistus
DeleteHyvää Vappua!
Absoluutselt, või noh kui lülitabki siis mitte "heas seltskonnas" aksepteeritav muusika, mu maitse on lihtsalt selline, et parem ei avalda :P
DeleteHuvitav, et Ameerika mandril pole 1. mai üldse märkimisväärne päev, ehkki siit vist alguse sai.
Minu jaoks on hästi kummaline see lause objektiivsuse ja pingutuse osas, sest ma absoluutselt ei hinda pingutust, aga ma ei ole ka nõus, et loomingu osas saaks miski olla "objektiivselt parem". Mingi väga vale loogika on selle taga.
ReplyDeleteInimlik pingutus on tihti seotud käsitööga, paraku on ilmselgelt masinate hulgi valmistatud tooted oluliselt kvaliteetsemad ja odavamad ehk suurema tarbimisväärtusega.
DeleteKui ma õieti aru sain siis podcastis peeti "objektiivselt parem" all silmas vormilist perfektsust ja selgust. Loomingu hindamisel tuleb minu arust jällegi maitse mängu no ja maitsel pole objektiivsusega suurt pistmist.
AI'l oleks kindlasti palju parema kokuvõtte teinud, minul kui puuduliku mäluga inimesel lihtsalt jäid teatavad momendid meelde ja suure tõenäosusega needki mitte kõige täpsemalt.
nagu ma Lendava juures ütlesin, sellesse väljendisse ei tasu üldse liiga kinni jääda. Ütleja on esiteks sotsioloog, mitte kunstiteadlane - mitte et kunstiteadlane peaks olema ainus, kes tohib sel teemal noka lahti teha, aga me ei tea, kas kõneleja on üldse kunsti üldse kunagi põhjalikumalt süvenenud. Pealegi oli see suulises jutus, suhtkoht seltskondliku lobisemise vormis, kus kõike ei sõnastata täpselt. See võis vabalt olla hoopis hüpoteetiline näide, põhimõttel "isegi kui oleks objektiivselt parem, võetaks ikkagi halvemini vastu".
DeleteSelle pahna põhjal, mis praegu neti peal ringi laiutab, on mul küll tunne, et see ei levi mitte seepärast, et parem, vaid seepärast, et nõuab ülespanijalt vähem pingutust. Ei ole vaja isegi photoshopiga vaeva näha. Ja ilmselt just samal põhjusel on nad reeglina jõleda väljanägemisega.
See kipub kunstiajaloos olema üldine seaduspära: kui tööriistad muutuvad nii lihtsalt käsitsetavaks, et nendega saab iga mats kohe asja kallale asuda, siis käib selle kunstiliigi tase alla. Praegu näen seda näiteks pildiliste meemide puhul, otsapidi tungib kehvus raamatuillustratsioonidesse.
A. rääkis, kuidas ta õppis kunstiajaloos, et kui ürgajal tulid metallist tööriistad, siis käis pisiplastika kvaliteet alla.
Ja ma arvan, et paradoksi ei ole: raskemini käsitsetavad tööriistad tekitavad barjääri, millest üle viitsib ronida väga motiveeritud inimene - st tal on midagi väljendada, mida saab ainult selles kunstiliigis väljendada! selleks ajaks, kui ta ronitud saab, on see, mida ta üldse väljendada tahtis, rohkem selitunud ja materjaliga vaeva nägemine õpetab materjali kui sellist paremini tundma ja nii tuleb veel hoopis uusi ideid.
Mu arust üks päris oluline argument on see, et lihtsad tööriistad demokratiseerivad võimeid ja võimalusi. Inimesed, kes muidu ei suudaks pilti joonistada, maalida, muusikapala luua või novelli kirjutada saavad seda nüüd soovi korral väga lihtsalt teha - piisab heast ideest. Tulemuse kvaliteedi üheks näitajaks on selle populaarsus. Keskmise inimese hinnangu peale võib ja peabki asjatundja nina kirtsutama aga loomingut müüb populaarsus.
DeleteTraditsioonilised autorid ilmselt veidi murelikud kuna näevad AI abil loodud kunstis turu solkimist. Mureks poleks põhjust kui AI toodetu nii vilets, et kedagi ei huvita😉
Kodanikke, kel pole loomingulisi võimeid võib vaadata kui invaliide. Lombakat pole viisakas hukka mõista selle eest, et ta joosta ei suuda. Me ei keela talle ratastooli või elektrikäru, empaatilised inimesed pigem toetavad. Sama võiks kehtida loomingulise händikäpi kohta🤔
Mina näiteks ka ei oska joonistada, aga ma ei suudaks iialgi AI tehtud pilti enda tehtuks pidada, seega ma ei ole nõus su ülaloleva väitega, et nüüd suudab igaüks kunstnik olla. Ei suuda. See teeb täpselt sama välja, kui ma istuks elus kunstniku kõrval ja ütleks talle täpselt ette, mida teha ja ta joonistaks mu täpsete juhtnööride järgi pildi valmis. See poleks ju samamoodi minu tehtud.
DeleteNeist "invaliidipiltidest" on hästi näha, et kui pooltoore idee saab lasta masinal teoks teha, siis ta jääbki pooltooreks. Nii et su nimetatud "loominguline händikäp" pole ainult tehniline, vaid neil inimestel pole õieti kunstilist ideed, mida väljendada, ja mitte piisavalt enesekriitikat. Oma jõul tehniliselt käkerdades jõuaks ka idee ise paraneda.
DeleteKirjutamises on see muidugi eriti selge, "kirjutamisblokk" tuleb sellest, et häid mõtteid ei ole või et mõte on poolik, pole detailideni välja töötatud, autor ei tea piisavalt hästi, mida ta väljendada tahab, või tal pole üldse, mida väljendada, tahaks ainult tühja koha pealt kirjanik olla. Minu poolest võiks Salomon Vesipruulile siis kohe anda kaalikast auraha kirjaga "Kirjanik", siis ei vedele lugejatel vähemalt pahnahunnik jalus.
Muide, ka joonistus- ja maalimisoskused on õpitavad, mitte esoteerilised oskused, mille teispoolsed jõud annavad. Piisab, kui on piisav käe ja silma koordinatsioon, et kingapaelu siduda, edasi on õppimise küsimus. Mõnel läheb see kergemini, mõnel raskemini ja kauem, aga see ei ole tulemuse mõttes tingimata tähtis.
Üks pallaslaste perioodist huvituv tuttav rääkis ühest Eesti maalikunstnikust, kes oli justkui andetu, aga õudselt tahtis maalida ja muudkui õppis ja harjutas ja lõpptulemusena pidi tema piltides olema parem tunnetus kui andekamatel kaaslastel, keda tehnilised raskused ei sundinud nii palju süvenema.
Mis aga turusolkimisse puutub, siis siin on miskipärast hetkeseisuga masinaga tegemisel ebaõiglane eelis. Kui keegi inimkäega teise kunstniku stiili kopeeriks, siis läheks ta plagieerimise või võltsimise eest kohtu alla (ei tohi ise uusi Vermeere maalida, isegi kui Vermeer on ammu surnud ega saa kahju kannatada!). Turul on lihtne odavusega lüüa, kui võib materjali võtta ilma selle eest maksmata, samal ajal kui teised peavad sama asja eest maksma.
Teine nüanss on see, et hetkeseisuga on need masintööriistad puhtalt reklaami pärast tasuta või väga odavalt kättesaadavad. Näis, mis saab siis, kui investorid tahavad lõpuks nende pealt ka kasumit teenida.
Kolmas külg on see, et kui ma räägin näiteks meeminduse allakäigust, siis mida sa üldse turu all silmas pead? Meemide eest ei maksta kellelegi. Minu kui vaataja seisukohalt tähendab solkimine seda, et ma pean vaatama kümmet nüri meemi, enne kui üks hea tuleb. Pahnauputus.
Võrdleva näitena sellena, kuidas koheldakse inimesi, kui nad midagi ilma loata kopeerivad - mul viskas just ette 2009. aasta kohtuotsuse, mille järgi ei tohi odavparfüümi L'Oréaliga sarnastes pudelites müüa, isegi kui pole mingit ohtu, et tarbija nad segi ajaks.
Deletehttps://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:62007CJ0487
aga kui "turu" all mõista tähelepanumajandust - kui palju miski klikke või laike saab - siis siin saab turgu moonutada, pannes primitiivsed botid klikke ja laike tootma. Mingi pildiroboti tootja saab panna teised botid oma robotiga tehtud pilte laikima. Selle kohta ei saa öelda, et "inimestele lihtsalt meeldib see sisu rohkem".
DeleteKokkuvõtvalt pole põhjust kurta kui AI niikuinii lihtsalt äratuntav. Kellele meeldib vaadaku, kellele mitte ärgu vaadaku. Internet tõepoolest täis pahna - kaks võimalust: kas teha filter (AI agent) mis sordib huvitava välja või loobuda meelelahutusliku neti kasutamisest, mis meemide vaatamine on. Tik-tok ja Youtube lühivideod on puhas ajaraisk ehkki aeg-ajalt sisaldavad vaimukaid kilde. Inimene peab ise kontrollima somet mitte laskma somel end kontrollida.
DeleteAutoriõigus on parasjagu keeruline kindlaks määrata, igaüks on enne maalima, muusikat looma, lugu kirjutama hakkamist tutvunud teiste varasema loominguga ja teadlikult või alateadlikult lasknud end mõjutada - puht tehniliselt on tegu autoriõiguse rikkumisega.
Millisest protsendist, stiili nüansist, ... jne ... saab kohtu poole pöörduda, ma ei tea. AI on vaid tööriist, käsu annab ikka inimene (vähemalt praegu ei tunne AI tungi ise maalima, kirjutama hakata), ja puhtakujulise plagiaadi korral saab inimest kohtusse kaevata. Samas on hakatud rääkima AI agentidele teatud õiguste ja vastutuse andmisest.
Turu puhul pean silmas ikka seda, et kunstnikel, muusikutel, kirjanikel, näitlejail võib AI konkurents leiva laualt vähemaks võtta, sest miks nad muidu peaks sellest teemast pöördesse minema?
jah, autoriõigus on keeruline teema. Ma rõhun selles just selle peale, et inimestele lubatakse vähem kui bottidele. Tegelikult on probbleem muidugi varajasem: inimestele lubatakse vähem kui suurfirmadele, aga botid võimendavad seda.
DeleteMeemid jäävad mul ette twitteris, kus ma ei käi peaasjalikult meelelahutuse pärast, vaid Ukrainat toetamas (aga sealt saab parematelt kontodelt ka operatiivsemalt välisuudiseid kui Eesti meediast). Siis jagaks ma heameelega Ukraina toetuseks häid meeme, aga neid häid on raskem leida kui kasvõi aasta tagasi, 2022. aastast rääkimata.
Ja odav robopahn risustab ka nende uudiste jagajate kommentaariume, kust muidu leiaks samuti asjalikku diskussiooni. Pmst on suhtluskeskkonda tulnud väga palju müra. Olen kuulnud, et Facebookist, mis tehti samuti puhtalt suhtluskeskkonnaks, on inimesed hakanud selle pärast ära kolima, et nad ei saa enam oma sõprade infovoogu, vaid ridamisi botipahna.
Vene bottidest rääkimata. Või üldse väärinfo levitajatest. Bottidega saab seda teha enneolematus mastaabis.
võimalik muidugi, et see tingib mingi vanema veebisuhtluse vormi tagasituleku. Ma olen küllalt vana, et mäletada, kuidas Unixi-põhiselt suheldi ja surfati ja....!
DeleteIntellektuaalomandist rääkides on nt youtube'i "juurarobotid" hoopis ise probleem. Ja ega ma lahendust praeguse õigustikuga väga ei näe ka, sest nii suure mahuga platvorm ei jaksa kõike üleslaetavat käsitsi selle pilguga üle vaadata. Selles mõttes pooldaks ma pigem intellektuaalomandi kaitse lõdvendamist, niiviisi, et kui õigusi rikutakse, vastutaks üleslaadija, mitte platvorm. Sest muidu paneb suur platvorm raudselt robotid kontrollima ja me oleme juba näinud, et robotjuristid oskavad kõigest ära tunda teise teosega sarnase teose, kuid ei oska lubatud ja keelatud kasutusviisil vahet teha ega teha ka vahet sellel, kas omavahel sarnanevad kaks sama (ja võib-olla juba ammu autoriõiguse alt väljunud) teose eri esitust või eri teostena presenteeritud asjad.
DeleteEi ole normaalne, et udune koduvideo lapsest, kes jalgpalli vaadates värava üle rõõmutantsu teeb, võetakse maha, sest lapse tagant on natuke uduselt telepilti näha.
sa paistad ka unustavat, et interneti täituvus pahnaga takistab autoritel nähtavale jääda. Publik ei jaksa lihtsalt nii kaua skrollida, et pahna hulgast selle hea asja üles leiaks, enne väsib ära.
Deleteja see ei pea tähendama, et nad valiks lõpuks kõige vähem tüütu pahna! see võib tähendada ka, et neil tuleb enne soovitud asja leidmist tülgastus peale ja nad jätavad üldse katki.
DeleteTäna oli Anthropicust taas mitmel pool juttu ja tänu sinule asjast üldse esimest korda kuulnuna teritasin niisiis kõrvu, küsisin küsimusi ja sain endast targemate kodanike käest teada, et Anthropicuga on seotud ka Jaan Tallinn. Ole siis lahke ... https://blackwood.vc/insights/jaan-tallinn%E2%80%99s-case-for-certifying-frontier-ai
ReplyDelete