Suhtumisest ja kõlakojast

AI on 😇Ingel ja Kurat😈

Kui juba varem imestasin, miks osa inimesi tehisarusse nii negatiivselt suhtuvad siis peale viimaseid postitusi kerkis teema teravalt päevakorda. Täielik üllatus, et AI suudab kired nii ägedalt lõkkele lüüa. Kahtlemata on suhtumist seinast seina nagu kõigi küsimuste juures kuid paari kodaniku pimesi oma "õiguse" eest võitlusse tormamine jahmatas. Seni olen olnud veendumusel, et enamus tänapäeva haritud inimesi toetab igasugust ühiskonna ja tehnoloogia arengut, vaid padukonservatiivid võivad selle vastu olla - sinisilmne mina. Põhjuseks suuresti asjaolu "kõlakojas" viibimisest, nimelt nii tööl kui eraelus puutun enamasti kokku nendega, kes tehnoloogiavallas suht kodus ja võtavad igatsorti uuendusi vastu ettevaatliku õhinaga. Eks mu arvamust võimendas ka tehisaru sotsmeedia kaudu, kes söödab ette selliseid uudiseid mida klient eeldatavalt rohkem lugeda tahab - ehk siis mulle pigem positiivseid kui negatiivseid.

Tekkis tõsine huvi milline on elanikkonna üldine suhtumine tehisarusse ja kuidas see jaguneb eri gruppide kaupa. Esiteks muidugi googeldasin usaldusväärsete organisatsioonide uuringuid. Hea on kohe defineerida, mida pean usaldusväärseks: ülikoolid, teadusasutused, suured rahvusvahelised organisatsioonid, ... jne ... vana kooli klassika. Youtube, Tik-tokki, suunamudijaid, ennustajaid, futurolooge või poliitikuid igast värvispektrist usaldusväärseiks ei pea. Valisin välja kolm allikat, rohkem lihtsalt ei viitsinud: Stanfordi 2026 AI Index, PEW Research Centre ja OECD uurimused sel teemal. 

Mõned tulemused on üllatavad, enamus siiski ootuspärased.

Rikkamad riigid on ettevaatlikumad kui arenguriigid??? Aasias suhtumine positiivsem kui Ameerikas või Euroopas. Seoses sellega on Hiina juba möödunud USA'st robot-tehnoloogia valdkonnas. AI taseme vahe vähenenud märgatavalt, selle aasta lõpuks või järgmisel võib oodata Hiina möödumist kui USA ei rakenda rangeid protsessorite ekspordi piiranguid.

Vanuse alusel on erinevus oodatult kõige suurem, valdav enamus nooremaid 18-34 suhtub entusiastlikult, kuid 50+ inimestest tunnevad rohkem kui pooled hirmu AI ees, sealjuures väga erinevatel põhjustel.

Soopõhiselt on ootuspäraselt mehed optimistlikumad ja naised pigem kartlikumad.

Hariduse ja varalise seisu järgi haritumad ja ühtlasi paremini tehisaru mõistvad ning rohkem kasutavad suhtuvad oluliselt optimistlikumalt, nad on ka oodatult kõrgema sissetuleku ja parema varalise seisuga.

Kokkuvõttes oleks tüüpiline AI entusiast noor, haritud ja hästi hakkama saav mees kusagilt Aasiast või mõnest arenguriigist. Tüüpiline tehisaru kolli kartev vanem madalama hariduse ja sissetulekuga naine Ameerikast või Lääne-Euroopa heaoluriigist.

Protsentuaalselt jaguneb suhtumine järgmiselt:

18-25% Positiivsed ja entusiastlikud (noored, haritud, heal järjel)

40-45% Neutraalsed (inimesed kes näevad nii positiivseid külgi kui ohtusid)

35-40% Negatiivsed ja mures (Lääneriikide vanemaealised)

Kõik eelnev on statistikal põhinev üldistus, alati leidub suuremal või vähemal määral erandeid - mina oma vanuse ja Euroopa päritoluga heaks näiteks.

Eesti kohta on samuti tehtud mitmeid uuringuid: TalTech ja OSKA, lisaks leiab andmeid Statistikaametist, CV Keskusest ja Palgainfo Agentuurist. Erinevalt Ameerikast ja Lääne-Euroopast on eestlaste suhtumine pragmaatilisem. Muretsetakse pigem piisavate oskuste puudumise, andmekaitse ja digiturvalisuse mitte niivõrd teoreetilise AI maailmalõpu või robotite mässu pärast. Üldiselt on uuele tehnoloogiale vastuvõtlikud eestlased maailma keskmise taustal positiivsema tulevikupilguga nähes AI's võimast tööriista, mis võimaldab tööd hõlbustada ja elu paremaks muuta.

Kiire ja pealiskaudne uurimine andis päris loogilise selgituse kes ja miks tehisarusse negatiivselt ja kes positiivselt suhtuvad. Kandev põhjus mitte niivõrd teoreetiline kuivõrd praktiline hirm töökoha, elektrihinna, hakkamasaamise, ... jne ... pärast, mida mugav looritada teoreetiliste nüanssidega. Võimendavaks asjaoluks kiirelt muutuvais oludes ebakindlus tuleviku ees. Hirmu põhjuseks tihtipeale kas soovimatus või võimetus endale asja olemust selgeks teha. Omast käest pakuks lambist, et ka konservatiivsus, ehk vastuseis kõigele uuele ja igasugu muutustele mängib oma osa.