Tomatid ja puusavalu

Tomatitaimede valik, tagaplaanile jäi enda kastmiseks kasutatud öökulli õlts.

Tomatid valitud ja istutatud. Kui eelmine aasta kasvatas kaasa ise seemnetest, siis seekord jäime kuidagi hiljaks ja pidin poodidest vaatama. Costcost võtsin kaks lihavat ja suurt "Beefsteake" ja kaks varajast võileiva tomati "Early Girl" taime. Spets aianduspoes oli valik hulka suurem ja hind muidugi kopsakam. Ostsin neli taime: kollane madala happelisusega, mitmevärviline "Vikerkaar", rohelise-kollase triibuline "Sebra" ning tumelilla "Kesköö amps". 

Shveitsi salat

Kuidagi ei suuda välja mõelda mis moodi saab sellel "Vikerkaare" taimel olla erinevaid tomateid. Insenerina näen ainsa lahendusena, et tegu taimedega, mis kasvatatud segi läinud seemnetest. Ehk siis keegi ei tea millised tomatid otsa tulevad aga keegi ärigeenius otsustas nimetada vikerkaareks, ägeda pildi juurde teha ja tootmispraagi müüki paisata. Viljapuudel saab pookida eri oksi eri sortidega samale puule aga tomatitaimel peaks mingit erilist geenitehnoloogiat kasutma, et iga tomat isesugune kasvaks.

Kui keegi teab või oskab lahendust välja pakkuda kommenteerige. Ma tean küll, et võiksin AI käest küsida aga liiga lihtsalt teada saamine võtab põnevusemomendi😜 Varasemast kogemusest meeldivad mulle kõige rohkem Sebra tomatid - hästi mahlased, mahedad ja pehme lihaga. Millised tomatid teie lemmikud ja millised Eestis populaarsemad? Ostsin ka neli taime Shveitsi salatit ja neli tavalist lehtsalatit, hea ju rohelist omast aiast toidu kõrvale noppida, kurb vaadata kui viljakandev maa niisama söötis seisaks😉

Tomatid ja salatid istutatud, ruumi veel järgi 6 taimele.
Paremal hammasratastega dekoreeritud "inseneri" peenar😎

Teine teema on seotud vasaku puusaga. Eile lippasin hommikul 7 kilti lõdvalt, ilma mingi kahtlase tundeta. Sõitsin tööle, astusin autost välja ning pääsla poole jalutades hakkasin tundma kergelt ebamugavat tunnet vasakus puusas. Tööl läks järjest valulikumaks kuni ei saanud enam korralikult liikuda, täiega lonkasin, nii kuradi valus oli. Liikuma aga pidin, ettevaatlikult eri asendeid proovides selgus, et kõige vähem valus oli astuda hästi sirge rühiga vasak jalg veidi sissepoole pööratud. Komberdasin päeva lõpuni, paremaks ei läinud. Samas trepist üles või alla minnes polnud midagi tunda. Koju jõudes oli seis hulka parem, ainult veidi tundlik.

Järgmine hommik kahtlustasin, et kogu lugu nägin unes, puus nagu uus. Otsustasin jooksma minna aga kui peaks andma tunda jätan kohe pooleli. Seitsme kildiga polnud midagi häda. Ju kõik tipp-topp, ei tea mis imelik asi. Paraku tööle jõudes kordus eelmise päeva jama, õnneks küll palju leebemalt - valulik oli aga mitte nii pahasti, et pannuks lonkama. Koju jõudes jälle läinud. Ei tea kas lihtsalt allergia töökoha vastu või töökingade viga, peame seal nimelt spets jalatseid kandma. Samas on need mul juba kaks aastat olnud. Ainus kord varem olen sama valu tundnud kui kunagi ammu suusatades paremale puusale häda tegin, kuid selle paranemine võttis ikka paar nädalat. Kokkuvõttes müstika, hea vähemalt, et nii siva lahenes ... kui lahenes - eks homme näeb.