| Minu rabarberikoogitükk kohviga aialaual |
Nüüd olen olnud sunnitud juba terve nädala seoses erinevate asjaolude kokkulengemisega kokkamisega tegelema. Teataval määral välja aidanud varud külmikus ja sügavkülmas, kuhu kaasa üht-teist ettenägelikult valmis tegi. Kohe pean tunnistama, et ei kujutanud ette kui aeganõudev söögitegemine on, eriti algajale kobakäpale. Osavad toiduvalmistajad on ikka kuldaväärt inimesed. Nüüd mõistan selgesti, miks paljud kodanikud rahulduvad poest ostetud valmistoitude või äärmisel juhul poolfabrikaatidega. Kui kokkamine pole hobi siis lihtsalt maitsvuse pärast mina küll ei viitsiks endale ise süüa teha. Eestis üksi olles toitun alati igasugu valmistoitudest, äärmisel juhul praen muna. Algainetest hea söögi tegemisele kulub amatööril ebaproportsionaalselt palju aega ja vaeva.
Aga momendil pole üksi ja eks ma siis proovisin iseseisvalt natukenegi midagi teha. Mainimisväärsetest roogadest sain esiteks hakkama kalatoiduga, millest pilti küll pole. Ostsin tilapia (ei tea mis eesti keeles on) fileesid, praadisin võiga induktsioonpliidil panni peal, küpsetasin mikrokas väikseid värskeid kartuleid ja segasin hapukoore, majoneesi, mädarõika kaste tilliga. Salatiks kõrvale värsket kurki. Täitsa hea tuli välja, isegi kaasa sõi kõik ära, mis talle ette panin.
Uhke olen aga tolle Nami-Nami hõrgu rabarberikoogi üle, mille retsepti ja kaasa juhendamise abil kokku keerasin. Omal käel oleks üsna kindlalt läbi kukkunud, sest ei kujutanud ette kui täpselt peab järgima retsepti koostisainete koguseid ja valmistamisprotseduuri. Nagu mis mõttes peab või suhkruga vahtu hõõruma, sihuke mass ei saa ju füüsikaseaduste alusel kuidagi vahtu minna. Omal algatusel oleks kahe muna asemel vähemalt neli kasutanud, kuid kaasa hoiatas, et sellisel juhul tuleb magus omlett. Koogi alustaina paljaste kätega pannil laiaks surumise peale tulid mul õudusvärinad - tainast kätega katsuda ... õõõõ, oleks siis veel mootoriõli või isegi kompostimuld, aga rasvane kollane mass, hullem kui päevituskreem, kuidas ma pärast käed puhtaks saan???
| Ahjust väljas, ei näe välja kõige atraktiivsem kuid äärmiselt maitsev! |
Võtsin end kokku ja sain tehtud, siis hapukoore suhkru ja muna segust vedelam kiht peale ning kõige lõpuks pool kilo hakitud rabarberivarsi. Retseptis soovitati ilu mõttes punane koor peale jätta aga ma ikka igaks juhuks eemaldasin selle. Ahjus istus lõpuks viis minutit kauem kui ette nähtud, rabarberid tõmbusid pealt veidi tumedaks. Lõhn ja välimus olid ahvatlevad, pettumus suur kui kaasa sunnil pidin tund aega ootama, et kook jahtuks enne kui maitsta sai. Lõpuks saabus suur hetk, istusime koos diivanile ja serveerisin koogi ning joogi. Maitse oivaline😋 ... minu arust, kaasalt küll pidin kiitust välja norima nii, et objektiivset hinnangut ei julge anda, mulle igatahes meeldis. Lõpuks kujunes nii välja nagu ühes vanas laulus: Mamma mamma, see poiss on jälle siin, kes mulle suhkrusaia tõi ja ise ära sõi😜
P.S. Retseptis on üks jäme viga, mida ei tohi märkamata jätta. Kirjeldatud kogusest jagub hädapärast kahele täiskasvanud inimesele mitte kaheksale nagu ekslikult kirjas. Tõsimeeli mainisin kooki ahju pannes kaasale: Hea, et tütar Ameerikas, muidu peaks kahekordse portsu tegema, et kõigile jätkuks.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!