Oktoobri esimene nädal läbi ja ilmad hakkavad jahedamaks minema. Vist peab tasapisi aianduse hooaja lõpetamisele mõtlema. Seni kui öökülmi pole saab endiselt üht-teist noppida ja suhu panna. Enda aias päikese käes kasvanud kraam on ikka üle kõige. Omal ajal maja ostes vaatasime eelkõige krundi mitte niipalju maja suurust ja takkajärgi julgen väita, et õieti tegime. Aiast saab praktiliselt hiliskevadest kuni sügiseni värsket kraami. Esimesed valmivad aedviljad, kui neid nii saab nimetada: rabarberid, kevadel ja suve algul rabarberikook lemmik. Kohe järgnevad maasikad, suuri pole viitsinud enam kasvatada, nosime metsmaasikaid, mis linnud kunagi kohale toonud. Siis tuleb kirsside, sõstarde ja vaarikate aeg - ma saan tavaliselt esimesi maitsta enne kui Jaaniks Eestisse lendan. Mooruspuu kannab meil kõvasti kuid neid marju pole viitsinud tarbida, jäävad oravatele.
Augustis tagasi tulles on vaarika, põldmarja ja sõstrapõõsad juba tühjad. Avamaa tomati aeg samas alanud, neid jagub nii endale kui sõpradele novembrini. Üks mu lemmiktoite ongi tomatisalat hapukoore, natukese majoneesi ja mädarõika maitsestuse ning pipra ja soolaga - seda võin musta leiva käärude kõrvale kausitäite kaupa süüa. Õunad ja pirnid ka augustis valmis, õunu suurt ei saa, sest ussitavad saadanad aga pirne see-eest ei jaksa nii palju süüa kui neid üks puu jaksab kanda - jagub meile ja oravatele. Õunapuudega tuli üldse mõte kaks vana maha võtta ja kääbusõunapuud asemele istutada. Kole kahju muidugi, sest need puud istutasin esimesel aastal kui maja ostsime - tükike ajalugu. Samas pole neist muud kasu kui varju pakkumine.
Suve lõpus valmivad viinamarjad, nende söömises võistleme pesukarudega, tõprad on viimasel ajal peale jäänud. Enam ei viitsi aias magada, et neid öösel tõrjuda. Kiwid, viigimarjad ja teine raks vaarikaid valmib septembri lõpus, oktoobri alguses. Viimase aja lemmikuteks ongi kujunenud viigimarjad, pean nende hooldamisega rohkem tegelema, et puu talve üle elaks ja saak ikka õigel ajal valmiks. Praegu olen paar kausitäit saanud aga oksad tooreid pilgeni täis, näis kas enne öökülmasid jõuavad küpseda. Ainsad kahjurid kes kallal käivad on sipelgad - oravad, pesukarud, linnud ja opossumid pole veel avastanud. Selline potipõllundus siinmaal. See aasta katsetasin paprikate, rediste ja salatiga. Paprikaid mõned üksikud, redised läksid vähese kastmise nahka, salatit millegi pärast naised ei korjanud - see kasvas sügiseks rabarberi mõõtu ilupõõsaks😛
![]() |
| Kutsa mõõdupuuks salati kõrval |
![]() |
| Koduaiaviigimari |
Aga mida teie kasvatate oma aias, suvilas, maakodus või rõdul. Või mida kasvataksite kui oleks võimalus? Nägin netis artiklit tüübist, kes viigimarju, aprikoose, viinamarju, sidruneid, mandariine, oliive, hurmaasid ja teisigi lõunamaiseid taimi Eestis kasvatab!
Tuli meelde, et septembri jooksukokkuvõtte postitus veel tegemata:
Septembri kilometraazh 112.9km, keskmise tempoga 4:37 km/min, 15 jooksu. Kiireim tempo rohkem kui 7km distantsil 4:33 km/min. Parim kilomeetri aeg 4:04, parim 5K 22:36 (22:20 8-12km) ja parim 10K 46:08 (45:00 3-12km). Läbitud distants 448km, 564380 sammu, 18813 keskmiselt päevas. Kõndisin 37 km, rattal 41 km ja süstaga sõitsin 33km.
Pulss 40-187, puhkesagedus 58 kuid nagu varem kirjutatud on see ebatäpne, sest niisama istudes langeb tavaliselt 50 ligi. VO2Max numbriks näitab kell 47, kümme võrra madalamana kui eelmised kellad. Kaal kõikus 75.7-77.5 vahel. Keskmine ööuni 7:20 skooriga 79.








Kutsa istub sul lehtpeedi e mangoldi kõrval. Salat tsuti teine taim :). Aga äge aed teil. Mina kasvatan lõunamaistest viljadest viinamarju ja aktiniidiat (kiivi). Viimast kahjuks oma organism ei talu aga ta ilus väät, las kasvab. Viljad lähevad äraandmisele.
ReplyDeleteJu siis ongi Swiss Chard on maakeely lehtpeet, ma pildi alusel ostsin, silt väitis, et lehed ja varred söödavad. Siinse kiwi ametlik nimi on ka arctic actinidia, viljad super head.
DeleteMaad on palju, kasvataks igasuguseid asju. Kahjuks täiskohaga töö ja teise täiskohaga kodumajapidamise kõrvalt täiskohaga põllumajandust hallata ei jaksa, seega kasvatan minimaalselt - natuke varast kartulit, natuke porgandit, natuke sibulat ja maitsetaimi, maasikad, sõstrad, rabarber, herned, viinamarjad, kurgid, tomatid. Rohimine käib üle jõu ja sissetegemine kohati ka.
ReplyDelete(Klari olen, sisse logida miskipärast ei lase)
Ega ise ka väga vaeva ei viitsi näha, hädapärast kaks korda aastas. Kasvavad need, mis vähest hoolt välja kannatavad.
DeleteMa ei viitsi eriti põhjalikult jännata, nii et kasvavad peamiselt need asjad, mis ise kasvavad: õunad, ploomid, vaarikad, mustsõstrad. Tikripõõsal on midagi viga, kandis, aga näeb põdur välja, vbla peab välja vahetama, aga vaatab. Punane sõstar jäi vanaks ja läks välja, aga tema juurevõsust on kasvamas uus.
ReplyDeleteMõni aasta tagasi kingiti mulle viinapuuvõsu, panin maja ette maha ja läks kasvama, nüüd on pisikesi magusaid musti viinamarju.
Estragon ja aed-liivatee kasvasid vahepeal ka ise, aga kahjuks läksid viimatise külma talvega välja.
Aga püsivad meliss ja münt, karulauk ja leeskputk. Mitmesuguseid umbrohtusid söön ma ka, kui neil parajasti maitsvaim hooaeg on.
Aia veeres on ka mõned metsistunud küüslaugud, nendega on see häda, et ma saan pealsete järgi aru, kus nad on, aga kaevates ei leia üles, sügavale pugenud. Aga kevadel saab pealseid süüa.
A. pani üks aasta rukolat maha ja seda kasvas igavesti palju, kahjuks ei külvanud see ennast ise (erinevalt karulaugust), nii et kui veel tahame, tuleb teinekord jälle panna.
Sõbranna ep. tõi kevadel kingiks lehtkapsataime ja suvikõrvitsataimed. Mõlemad läksid ilusti kasvama, aga lehtkapsa närisid teod pitsiliseks, nii et kuigi ta kasvas suureks, jäi lehtede mass samaks nagu algsel taimekesel. Suvikõrvitsast sõid ka teod osa ära, aga midagi olen ka ise saanud.
ja siis on mul natuke ise kasvama läinud kuumaasikaid ja samasugune mädarõigas (vähemalt ma arvan, et ise läinud).
ja kogu see lõbu on 15-minutise jalutuskäigu kaugusel Raekoja platsist.
DeleteEelmises kommis kirjutasin, et ega palju vaeva ei näe. Eks ehk siis kui pendile jään hakkan äkki rohkem aiandusega hobi mõttes tegelema, tore vaadata kuidas taimed kasvavad.
DeleteRaekoja platsist 15 minti jala eemal aiandus on kõva sõna, huvitav mis suunas?
Raadi :)
Deletejuttu on Tartust, see lihtsalt ongi väga meeldivalt kompaktne linn (elanike arvult Eesti teine, aga pindalalt kindlastit kuskil tagapool).
Viigimarjad on mu lemmikud - selliseid isuäratavaid ja kadedaks tegevaid pilte - ei tohiks internetis jagada ;) Õnneks on mul Prantsusmaalt pärit oma tehtud viigimarjadest moosi - elan selle talve üle.
ReplyDeleteKasvatasin mangoldi - hiired sõid juurikad ära, nii, et lehti ka enam ei ole...
Lehtkapsast - erinevaid pipraid, kurke ja tomateid, igasugu rohelist on peenras, ahjaa - spargel - mu teine lemmik - sel aastal jõudsin kitsedest ja jänestest ning koerast ette - igipõline võitlus, kes enne jõuab - sööb kõhu täis. Õunad, pirnid, murelid, kirsse ei saanud -linnud, ploome see aasta ei tulnud - öökülm võttis kõik õied viljumisfaasis ära.
Loomadest manulised on jah pidev probleem, putukkahjuritest rääkimata. Mul sipelgad panid ise seemnest kasvama läinud meloni nahka, seda unustasin ennist mainida.
DeleteMeil aeda pole. Terrassil saaks kasvatada aga see eeldaks pisut paiksemat elustiili. Ehk meil pole kedagi, kes saaks/viitsiks käia nats kastmas, kui me ise ära oleme. Nii et ma siis ei ole miskit maha pannud ehkki iga kevad mõtlen, et vbl nüüd.
ReplyDeleteIdeaalis võiks olla üks pott varast kartulit ja paar tomatitaime, sest oma aia värske kartul ja tomat on ühed suurimad delikatessid mu jaoks. Kui mõtlen, kohe hakkab sülg nirisema....Noja siis mõned maitsetaimed ka: till, basiilik ja tüümian, sest neid kasutan pidevalt söögi valmistamisel.
Maitsetaimed peaks olema kõige lihtsamini hooldatavad, enamvähem nagu potililled. Olen näinud ka potis edukalt kasvatatavaid tomateid, ise pole küll proovinud.
Delete