Suvelõpumatk

Awenda rannarahnul Sushiga 

Augusti teises pooles aga viimasel ajal pigem septembris on mul olnud kombeks mingi veidi pikem mõnepäevane matk ette võtta. Ajastus selline kuna siis olen juba suviselt Eesti puhkuselt tagasi ja ilmastik siinkandis parim võimalik - mitte enam liiga palav ja enamus hammustavaid putukaid tänu eelnenud kuumalainetega hinge heitnud. See aasta paistis, et jääb seoses perekondlike põhjustega vahele - kes teab, see teab aga nii augustis kui septembris oli vaja kodutandril toeks olla. Paraku kosus toevajaja üllatavalt kiirelt nii, et söendasin viimasel minutil hakata kaaluma mõtet kutsikuga päevaks paariks loodusesse minna. Nädalavahetus kujunes meil samuti soodsaks - kolmapäeval põliselanikelt andekspalumise riigipüha. Pühapäev ja esmaspäev mul niikuinii vaba, teisipäeva võtsin lisaks, et tekiks neljapäevane nädalavahetus.

Koha valisin sellise tavapärasest tsiviliseerituma vana tuttava, kus oleme korduvalt ka terve perega käinud. Awenda provintsipargis on moblalevi ja vaid kaks tundi kodust eemal, vajadusel saan kiiresti tagasi sõita. Ilmaennustus lubas ideaalseid olusid - parasjagu sooja nats üle 20, ilma vihmata ja keskpärase tuulega - 5 kuni 15 km/h. Tuuleolud on tähtsad kui soov süst kaasa võtta, Huroni järv piisavalt suur, et veidigi tugevam tuul ajab korraliku laine üles ning vale nurga alt puhudes surub ettevaatamatu uljaspoea avamerele(järvele). Huroni järve Georgian Bay laht on sama lai kui Soome laht kuid poole lühem - ehk siis meresõidu koha pealt arvestatava suurusega veekogu.

Süst ja koer autos stardiks valmis.

Kaasaga rääkisime laupäeva õhtul ja panin kohe ka telgiplatsi üheks ööks kinni. Seoses hooaja lõpuga oli piisavalt valikut - sobivaim tundus "Hundi" telgitamisala plats number 228 - oleme seal varem olnud. Pühapäev pidin veel ootamatult varahommikul tööle minema, ega ei kurtnud, sest kaks lisa vaba päeva kulub alati ära, eriti kui mingit pingutust ei nõua. Lõunast kodus - sain poes käia ja asjad valmis pakkida. Kahekesi koeraga elektripistikuga varustatud laagriplats, kuhu telk auto kõrvale üles pandud, ei vaja suuremat ettevalmistust. 

Telgiplats

Matkaasjad on mul suures plastkarbis, viskasin täiskoosseisus autosse. Telk, magamiskott ja alused minule ning kutsikale. Riideid minimaalselt, sest lubas sooja ja kuiva. Toidu puhul polnud vaja kaalule ega säilitamisele (jääkarp) mõelda. Ega ma sinna sööma lähe, külmkarpi õlled ja pakk vorsti grillimiseks, toidukotti ports saiaviilusid, pizzalõigud, krõpsukott ja kuivatatud viigimarju magusaks ning kohv. Tüüpiline linnainimese telgitamine, ei mingeid pakisuppe ega kaerahelbe putrusid. Kohvimasina ja kuumaveekannu torkasin ka masinasse. Tee peal tuli meelde, et banaanid ununesid maha - võtsin poest banaane, viinamarju, 12 croissanti ja koti kartuleid lõkkes küpsetamiseks.

Kivine rand, taustal Giants Tomb saar

Esmaspäeval ei viitsinud kiirustada, jõin kohvi ja sõin koos kaasaga korraliku hommikusöögi. Välja sõitsime 12 ajal. Olin liiga lõdvalt võtnud, sest peaaegu oleks unustanud aerud ja mobla maha - ilma nendeta ikka õige tülikas. Awendas kenasti kaheks platsis, käisin väravas end sisse möldimas ehkki seda oleks saanud juba eelmisel päeval online teha nagu lennupileti puhul. Küsisin igaks juhuks lisaöö võtmise võimaluse kohta, midagi ikka saavat aga kui tahad sama kohta pead kohe kinni panema.

Mõtlesin momendi ja broneerisin, ära saab öelda õhtuni. Üllatavalt paljudel platsidel olid inimesed, sihuke kampas telkimine muidugi tähendab vähem privaatsust, kuid samas elektri ja dushivõimaluse näol rohkem mugavusi. Praegusel ajal on õnneks enamus inimesi rahulikud penskaritest vanapaarid, kes ei lärma kuid nagu selgus köhivad ja norskavad. Mõned pered nädalasees ka lastega, natu üllatav, sest tegelt peaks nood ju koolis käima - ju on siis teisi meiesuguseid, kes lapsed matkama, suusatama või reisima koolist ära võtavad. 

Telgi sain kiirelt üles, kerge näks pizzalõikude ja õlle näol enne kui kutsaga metsa ja ranna äärde hulkuma läksime. Minnes valisime tavapärasest erineva tee, mitteametliku pankranniku äärt pidi kulgeva raja. Vaateid suurt polnud, sest paks lehestik varjas. Kokkuvõttes oli marsruut pool kilti lühem kuid parasjagu raskem, panga äärel mitmed 10-15 meetrit kõrged moreenikünkad, millest tuli üle ronida. Randa jõudes üritas koer esimese asjana järve tühjaks juua ja viskas end siis kõhuli vette. Täitsa ujutavalt soe kuid esialgu ei viitsinud sisse hüpata. Tuul oli süstaga sõitmiseks tugeva võitu, kui jänes peal ei maksa kaldast kaugele minna. Paar inimest liival, ronisime kividel pool kilti ühele poole, lebotasime suure rahnu otsas ja nautisime vaateid. Randa mööda jalutasime paar kilti liivase ala lõpuni ja oligi aeg tagasi telgiplatsile kõmpida, et pimeda peale ei jääks.

Lõkke süütamiseks haarasin tee pealt veidi kasetohtu kaasa, puid olin siivsalt ametlikult pargivahilt ostnud. Metsast ei tohi võtta, mis on igati arusaadav, sest muidu rüüstataks ümbruskond natukese ajaga puudest lagedaks. Siin nimelt üritatakse hoida looduslikku olukorda, puud kukuvad ümber ja jäävad vedelema pakkudes toitu ja peavarju hulgale teistele taimedele ning loomadele. Parajad suured pakud, õnneks sai matkakirvega suht lihtsalt neist jagu. Lõkkel grillisin vorste ja lasin ka paar pizzalõiku krõbedaks - üllatavalt head selliselt ülessoendatuna - kerge suitsumaitse ja mõnus krõbe põhi. Kutsiku toidu sisse segasin vorstitükke, mis loom ninaga nügides kohe osavalt välja otsis ning pintslisse pani ja lisa nõudma tuli. Nähes, et vorst otsas, ohkas raskelt ning sõi oma krõbinad ilusti ära. Ei tea kas kartusest, et ringilippavad koopaoravad võivad konkurentsi pakkuda.

Ilm piisavalt soe vesti väel lõkke ääres istumiseks. Esialgne plaan läpakaga netis surfata kukkus läbi, sest netiühendus oli väga vilets ja vahelduv. Telefoniside siiski funksis, lobisesin kaasaga. Õnneks olin igaks juhuks haaranud kaasa juhusliku raamatuna Arvo Mägi Taalrimängu. Täitsa lahe üle pika aja rahulikult lugeda ilma, et mingi askeldamise vajadus kuklas näriks. Koer jäi peagi magama, panin ta telki. Veetsin oma kaks tundi lõkke ääres tuld kohendades, lugedes, õltsi lonksates ja kartulikrõpse kõrvale näksides. Mingi moment Sushi ärkas hakates telgi ust kraapima, pidin looma välja laskma ja sülle võtma. Lõpuks läksime pool tundi enne keskööd koos magama, uni tuli kiiresti. Öö oli uskumatult soe, mingil ajal tõmbasin magamiskoti luku lahti ja lebasin palja ülakerega. Öösel korra keegi nuuskis telgi seina taga aga kui koer sellest numbrit ei teinud magasime mõlemad rahulikult edasi.