Tuesday, August 15, 2023

Tomatist, kaalust ja statistikast

Päevapilt: Värvid hakkavad muutuma
Eilsel vabal päeval askeldasin tomatite kallal - rohisin ja sidusin, kasvusid näppida ei jõudnud. Kuna ise läksin poolest juunist minema, jäi nende eest hoolitsemine tütre kaela. Eks esimest korda harjutas kätt ja ei osanud oodata kui suureks taimed kasvavad. Kepid kipuvad lühikeseks jääma ja polnud ka piisavalt sügavalt maha surutud, ei jaksa taimi püsti hoida. Välja vahetada enam ei saa, panin lihtsalt mõned toed ja mõned kepid lisaks. Tavaliselt on praeguseks tomatid punased, see aasta alles esimene värvi muutmas kuna kaasa kasvatas katse korras seemnest taimed ja jäi sellega veits hiljaks.

Statistika teema on viimasel ajal laineid löönud ja mõned kole isiklikult võtnud. Paraku matemaatikaga on selline asi, et numbrid on objektiivsed ja nende tõeväärtus ei sõltu sellest kas meeldivad või mitte. Statistika puhul on äärmiselt tähtis mõista numbrite taga peituvat sisu: kuidas mingi näitaja saadud, millise valimi arvesse võtmisel, millise nurga alt esitatud, ... jne ... 

Parimaks näiteks on teada-tuntud pooltäis või pooltühi klaas. Tegu lihtsaima statistilise hinnanguga: 50% klaasist on veega täidetud. Seda fakti saab esitada nii "positiivsest" vaatevinklist: klaas on pooltäis kui ka "negatiivsest": klaas on pooltühi. Mõlemad väited on sealjuures samaväärsed ja õiged, lihtsalt inimene lisab positiivse või negatiivse tooni.

Kui statistika hindab mingi näitaja keskmist väärtust tähendab see ainult seda: keskmine inimene on nii pikk, kaalub nii palju, keskmine palk on selline, ... jne ... Keskmine on väga lai mõiste, mis ei välista keskmisest erinevaid numbreid ega ka üldisest keskmisest kardinaalselt erinevaid lokaalseid keskmisi. Merevee pinna temperatuur on keskmiselt +20C, samas troopikas keskmine enamasti 30 ligi ja Põhja Jäämeres 0 juures. Troopikas või Arktikas olles jääb meile seoses lokaalsete oludega mulje, et keskmine kindlasti ei saa olla 20 kraadi. Sama mingi riigi keskmiste näitajatega, seda nii sissetuleku, kehakaalu, rassilise koosseisu, ... jne ... puhul. 

Minu KMI, mis keskmine 20% normaalkaaluliste hulgas,
kuid märgatavalt alla keskmise 100% hõlmavas üldpildis

Nii nagu Meriväljal elav inimene omab keskmisest ja eriti Lasnamäest erinevat elatustaset ja vaateid nii erinevad ka Palm Beachil elavad ameeriklased keskmisest ja eriti Detroidi ameeriklastest. Kõigi nende lokaalsed keskmised on korrektsed kuid erinevad oluliselt Eesti või USA keskmisest, mis aga ei muuda Eesti või USA keskmist valeks või mõttetuks numbriks!!!

Statistika on määratult laiem ala kui tühipaljas "keskmise" arvutamine. Tihtipeale on oluliseks ja isegi objektiivsemaks näitajaks "mean", mis vaid erijuhul langeb keskmisega kokku. Aga ma ei hakka siin statistika põhitõdede kursust korraldama. Kogu eelneva jutuga tahan väita, et esiteks statistiliste numbrite puhul on absoluutselt oluline nende taga peituva sisu mõistmine ja teiseks on rohkem kui kummaline solvuda numbrite peale. Statistiliste numbrite meeldimine või mittemeeldimine ei muuda nende tõeväärtust!

Mõtteülesanne: Mis arvate kas võib olla korrektne ja kui siis millel põhineb pildil olev "spidomeetri" osuti näit ;)

2 comments:

  1. Kohutav on see, et 80% Eesti meestest on ülekaalulised. Normaalne inimkere on ammu haruldus.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Täpsustus: 55-64 aastastest, ja eks see KMI on mugav kergelt mõõdetav ehkki mitte kõige täpsem näitaja. Aga jah, üllatus küll nii kõrge protsent.

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!