Hiiliv tsensuur

Lugesin Delfist artiklit ja lihtsalt pidin lisaks kommenteerimisele (mida seal haruharva teen) ka blogi jupikese üles riputama.

Nimelt on otsustanud keegi vanatädi, et ropud sõnad ei sobi lugeda. Selle vastu pole mul midagi (mulle ka ei meeldi teatud tasemest alates), aga järgmine osa ajas karvad turri. Nimelt leidis tädi (siinkohal oli mul raske hoiduda mõnest õige ropult mahlasest väljendist) et hea mõte on raamatukogu raamatutest sellised sobimatud kohad kustutada, ja muidugi tunnistas, et on asunud seda ellu viima. Lisaks kutsus veel raamatukogutöötajaid endaga liituma kampaanias “Teeme ära” ehk raamatute täieulatuslikus tsenseerimises. Hiljem küll väitis, et olevat tegu naljaga aga tema enda tunnistust kuuldes julgen kahelda.


Ma leian, et siin on tegu kõige puhtama sõnavabaduse kallale tikkumisega. Asi pole selles, kas ropud sõnad on sobiv lugemisvara või mitte vaid hoopis põhimõttes. Kust võtab see tädi endale õiguse otsustada, mida kellelgi sobib lugeda ja mida mitte.

Kui kõik nii talitaks ja kustutaks maha kohad, mis ei meeldi raamatutes siis ju võiks raamatud kohe tuleriidale saata ja miks mitte ka “ketserlikud” kirjanikud järgi, ajaloos on selliseid pretsedente küllaga. Keskajal kiriku poolt organiseeritud põletamistest kuni Harry Potteri raamatute põletamiseni kaasaja USA's, vahele mahuvad veel Hitleri, Stalini, Mao ja teiste tuntud meeste organiseeritud kampaaniad. Kas armas vanatädi soovib tõesti sellesse seltskonda astuda.

Kui raamat ei meeldi pole mingit kohustust seda lugeda. Mulle ka ei meeldi nii mõnigi raamat, alates kommunistlikust manifestist ja lõpetades piibliga aga seepärast pole kunagi pähe tulnud, et neid peaks tsenseerima hakkama. Lisaks muidugi tekitab selline käitumine harilikult vastupidise efekti, kui midagi hirmsasti maha tehakse siis peab seal miskit huvitavat olema. Olgem ikka tolerantsed, austame ka teiste maitset isegi kui see meie omale ei vasta. Aga samas lubagem ka kriitikat nii enda kui teiste arvamuse kohta.

Seagripp – vaktsiini ohutus

Tänase Seagripi vaktsiini ohutuse teemalise WHO raporti alusel osutab kogu siiani kogutud info, et seagripi vaktsiin vastab tavagripi vaktsiinide väga kõrgele ohutuse kriteeriumile, mida on kasutatud üle 60 aasta.

Praeguseks on umbes 80 miljonit inimest vaktsineeritud. Eeldatava sagedusega on täheldatud tüüpilisi kergeid kõrvalmõjusid nagu süstikoha punetus, sügelemine, peavalu, palavik, lihasvalud, ... need kõik kaovad iseenesest mõne tunni või päeva jooksul.

Alla 10 Guillain-Barre sündroomi juhu on täheldatud, mis on tavalisel “taustmüra” tasemel. Kõiki neid siiski uuritakse, et kindlaks teha võimalikku seost vaktsiiniga.

Mõned surmajuhud on esinenud ja neid uuritakse, leidmaks võimalikku seost vaktsiiniga. Kõigi seni lõpule viidud surmajuhtude uurimised on esile toonud surma põhjusena eelnevad tervislikud probleemid, otsest seost vaktsineerimisega pole seni täheldatud.

Ginkgo biloba

Nüüd sain teada, mis puu oli see, mille vilju korealased korjasid. Tegu on Ginkgo puuga (Ginkgo biloba; Hiina ja jaapani keeles 銀杏), mida kutsutakse ka elavaks fossiiliks, kellel ei ole ühtegi elavat sugulast. Ginkgo on sarnane ja ilmselt sugulane Permi ajastu (270 miljonit aastat vanade) kivististest tuttavatele taimedele. Esimesed sellised ilmusid Juura ajastul kui dinosaurused maa peal valitsesid.

Praegu esineb seda puud looduslikult vaid Hiinas aga viimastel sajanditel on istikuid viidud ka Jaapanisse ja Koreasse ning mujalegi maailma nagu fotod kinnitavad. Tuleb välja, et puud võivad olla nii emased kui isased, emastel on pisikeste aprikooside sarnased viljad (tegelikult seemned), seega siinne on emane.

Puud kasvavad suureks 20-50m kõrgeks, ja väidetavalt võivad elada isegi 2500 aastat vanaks. Nad on väga haiguskindlad. Ginkgo seemneid ja ekstrakti kasutatakse nii traditsioonilistes toitudes kui rahva meditsiinis alates mäluparandamisest kuni seksi isu suurendamiseni. Selline huvitav puu siis meie piirkonnas. Uurin kas saaks teda seemnest või võsust kasvatada, äkki panen ühe maja ette vahtra asemele või võtan isegi Eestisse kaasa. Kahju ainult et ei jõua oodata kuni ta suureks kasvab:)

NetiPorno

This summary is not available. Please click here to view the post.

Google Earth fotod

Nädalavahetusel sai veits netis istuda ja klikkisin lahti Google Earth'i. Eestis ringi “lennates” jäid suure suurendusega silma sinised ruudukesed, milledele klikkides avanevad inimeste tehtud fotod antud kohtades. Lühikese uurimisega selgus, et neid saab üles panna Panoramio veebilehel.





Kuna olen ise paaris suht unikaalses kohas (kellegi teise fotosid seal ei paistnud olevat) enda arust huvitavaid pilte teinud laadisin mõned üles. Nende ilmumine Google Earth kaardile võtab umbes kuu aega, sest tsensor vaatab pildid üle. Poliitika on selline, et pildid peavad iseloomustama kohta. Ei taheta näha seltskondi, reklaamimaigulisi pilte ega ka kahjuks:) seksuaalselt “explicit” (mis iganes see siis tähendab) fotosid. Mul oleks paar tõesti kunstilist, muidugi mitte endast:)

THE AMAZING RACE - ESTONIA

Sellega seoses tuleb naljakas juhtum meelde nädalavahetusel vaadatud Eestis toimunud “Amazing Race” saatest. Mudavõrkpalli mängus (ma tõesti ei teadnud, et see Eestis populaarne spordiala on) olid mitme mees-soost osavõtja aluspükste strateegilised piirkonnad digitaalselt uduseks tehtud. Ma ei saanudki aru, kas neil kukkusid pidevalt “kellad” välja või olid vastava riista aimatavad kontuurid ameerika vaatajale liialt skandaalsed. Kurat küll kasvagu ometi suureks, interneti ajastul tuleb porno uksest ja aknast sisse, milleks teeselda, et aluspüksid nii jube amoraalsed on.

Koer, Kohustused, Korealased ja Tundmatu Puuvili

Hommikul kui käisin koera jalutamas ... -->

OK, siia on vaja lisada selgitus. Ehkki minu tingimus koera majja tulekul oli, et MINU eluviis ei tohi muutuda oli kohe karta, et päris nii lihtsalt elu ei kulge. Pisemast lapsest koeraomaniku ajaksin ise küll põhimõtte pärast kell kuus välja koera jalutama, aga emmedega on juba kord selline jama, et nad on pehme südamega ja nõus ise seda tegema – las lapsuke magab. No ja kui emme ei saa minna (mida juhtub küll harva) siis olen ikkagi mina see, kes peab varahommikuse jalutuskäigu ette võtma.

See käib minu põhimõtete vastu kuna leian, et kohustusi võttes (koera näol) peab neid ka täitma ja seda ka laste puhul. Muidu harjuvad nad ära, et millegi saamise nimel võib lubada misiganes aga no kui ei viitsi, küll siis emme-issi teevad. Mul pole miskit selle vastu, et vahel aidata, aga leian, et see ei tohi muutuda meie täiskasvanute ülesandeks. Kaasa võttis pea kohe hommikuse jalutuskäigu enda hooleks, väites et kell kuus hommikul olla lausa tore loomaga jalutada. Mina olen hommikuse unega inimene ega suuda ette kujutada kuidas oleks mõnus kuue ajal hommikul soojade linade vahelt välja külma kätte koera kakat korjama minna – aga maitse üle ei vaielda:)

Nüüd kipub paraku ka õhtune käik meie õlgadele jääma, sest last ei saavat üksi pimedas välja saata. Ega ma ka mugavalt ei tunne, aga vähemalt sunnin last kaasas käima. Vähemalt koera tagant koristamise osas pole kompromissi, ja seda on plika ise teinud. Kassi majja võttes olin targem ja lasin suuremal plikal “Kassilepingule” alla kirjutada. Nüüd on sellega vähemalt lihtne, leides kassi okse vaibalt käin lepingu välja ja asi mutt. Siit soovitus lapsevanematele, kodulooma võttes koostage leping ja laske lapsel alla kirjutada. Originaal raamige ära ja pange kõigile nähtavasse kohta (näiteks perepiltide kõrvale:). Koopia (notariaalselt kinnitatud:D) viige igaks juhuks panga seifi:)

--> ... märkasin ühe maja ees muruplatsil erutunult sädistavat korealaste parve askeldamas ja miskit kiiruga maast kilekottidesse noppimas. Nad jätsid rabavalt sarnase mulje sügisesest pargis usse otsivast noorte varaste kolooniast. Olin uudishimulik ja tüürisin koera veidi lähemale. Selgus, et korealased noppisid mingeid kollaseid näpuotsa suurusi vilju, mis samas tohutu suure puu otsast alla olid pudenenud. Mind ei üllatanud niipalju see, et nad korjasid (korealased ju söövad kõike mis kasvab või liigub) kuivõrd asjaolu, et seda tehti täiesti süüdimatult eramaja ees ilmselgelt eramaal. Pean hakkama tähelepanelikumalt jälgima oma tagaaeda, äkki süüdistan ilmaasjata pesukarusid viinamarjade pugimises:) Igatahes hiljem läksin uurisin lähemalt ja tegin pilti. Mis viljadega tegu on pole mul aimugi – maitsta igatahes ei julgenud. Kui keegi teab mis need on olen tänulik kommentaari eest.

Seagripp – Pandemic Payoff

Järgnev on “Scientific American'i” novembri numbri artiklist “Pandemic Payoff
”
1. 79% haigestunuist USA's on alla 30 a vanad, ainult 2% üle 65, mis vihjab sellele, et vanemad inimesed on juba kokku puutunud sarnase viirusega (1918 aasta H1N1 pandeemiale järgnenud epideemiad) neil on teatud immuunsus.

2. Sellist vanuselist jaotumist seletab mingil määral tõsiasi, et 1957 aastal oli viimane H1N1 puhang, järgmine alles paarikümmend aastat hiljem.

3. 1976 aasta massilise H1N1 gripi vaktsineerimise saanud inimestest rohkem kui pooled on immuunsed ka praegusele gripile (tugev argument vaktsineerimise kasuks – aitab hiljemgi!), samas tol ajal vaktsineeritud alla nelja aastased lapsed pole immuunsed.

4. Vanusega suureneb immuunsus, kuna ollakse kokku puutunud hulga erinevate gripiviirustega. Tavalisse hooajalisse grippi haigestuvad just seetõttu rohkem lapsed, vanemad inimesed aga surevad tihemini kuna neil on muid terviseprobleeme, mis nakatudes võimenduvad.

5. Jeffery Taubenberger, kes 1997 esimesena uuris originaalset 1918 aasta H1N1 gripi viirust on jõudnud järeldusele, et kõik inimeste gripiviirused kuni siiani on tolle järeltulijad, kuuludes põhimõtteliselt samasse perekonda. Praegune pandeemia on suht nõrk just seetõttu, et inimesed on eelnevalt kokku puutunud sarnaste viirustega.

6. Linnugripi viirused hemagglutinini tüübiga H5, H7 ja H9, mis levivad laialt kodulindude seas pole enamasti inimestele üle kandunud (üksikutel juhtudel kui on, siis tagajärjed hullud – 60% surevus nagu enne mainitud). Ka siin rõhutatakse, et suurim hirm ongi linnugripi võimalik inimeste jaoks kergelt nakatuvaks muutumine. Selle vastu puudub meil igasugune immuunsus!

Eestisse pidada sotsiaalministeeriumi kinnitusel vaktsiin saabuma 7 dets. ja vaktsineerimine algab nädal hiljem.

USA ametliku ja muu gripiteemalise info nägemiseks kliki logole.

The Everything TV, Kolmas põlvkond

Novembrikuu “Scientific American”-s on artikkel TV ja Interneti ühendamise teemadel. Miks ei ole meil juba TV ja Internet ühendatud, tehnoloogia on ju olemas. Põhiliseks põhjuseks see, et Ameerika kaablikompaniid pole sellest huvitatud – Interneti TV mugav kasutamine hakkaks nende kasumeid kärpima. Ja seetõttu on USA keskmine interneti lairiba allalaadimiskiirus vaid 4.2 Mb/S olles maailmas 18 kohal ja jäädes maha enamusest Ida-Euroopa riikidest, lisaks on vaid pooled ühendustest lairiba samas kui põhjamaades ligi kolmveerand. Canadas on asi veel hullem.

Pole ka põhjust imestada kui kord paralleelselt Eesti tuttavatega videot alla tõmbasin ja nemad selle oluliselt kiiremini kätte said. Eestis maksavad nad taolise ühenduse pluss kaabel TV ja telefoni eest 300EEK ehk $30, meie siin sarnase kuid niruma pakendi eest $130. Moblahindadest parem ei räägi.

Aga eks pikapeale ollakse siin sunnitud ajaga kaasa minema. Saabuvat Internetipõhist TV'd kutsutakse televisiooni kolmandaks põlvkonnaks (esimene oli antenni TV, teine kaabel ja satelliit TV). Mõned telefoni (ja mitte kaabel-TV) kompaniid on hakanud fiiberoptilisi kaableid paigaldama, mis võimaldaks mugavalt hi-def videot edastada. Muidugi ei taha kaablikompaniid loobuda oma ärist ja seetõttu on alustanud veebipõhiste TV saadete edastamisega kuid ainult neile, kes on juba maksnud sama saate eest kaablimaksu kaudu.

“Uudisena” juhendatakse kuidas saada internetist tulev TV signaal oma telekasse. Mina olin sellega omal algatusel juba pooleteise aasta eest hakkama saanud ja mõlematpidi. Moodne TV pole ju miskit muud kui suur arvutiekraan ja vastupidi. Esiteks jaotasin kaablikompanii sissetuleva signaali laiali. Arvutisse lasen kaablisignaali otse sisse läbi videokaardi kaabli sisendi ja mu suurel monitoril ongi täis TV funktsionaalsus (kaasaarvatud kaugjuhtimispult kanalite valimiseks), kasutan Windows Medicenter Op Süsteemi. Nii sai TV arvutisse.

|YLE|


NetiTV oma magamistoa telekasse saamiseks ühendan läpaka HDMI kaabliga telekasse, ja nii saab vaadata näiteks Rootsi, Soome või Eesti programme (otse ja lindistatud), mida edastatakse (paraku vaid kohalikud). Logol klikkides saab vastavale veebilehele. Puldi asemel tuleb kasutada traadita hiirt, veits ebamugav aga harjub ära. Rootsi ja Soome saated on väga hea kvaliteediga aga Eesti TV omad millegipärast jätavad soovida – udused ja vahel veel jupitavad kah:(

Leoniidide meteoriidisadu!

Nädala algul saavad külmakartmatud isikud ilusa selge öö korral imetleda leoniidide meteoriidisadu. Tihedaim on see Kaug-Idas kuid ka Euroopa idaosas peaks haripunktis nägema mitut meteoriiti minutis.

Eestis on 17-18 novembri ehk teisipäeva kesköö paiku oodata ühte viimase aja märkimisväärsemat meteoriidisadu - tähelepanelik vaatleja maapiirkonnas peaks nägema kuni 40 meteoriiti tunnis. Meie siin Torontos peame leppima esmaspäeva öise 16 meteoriidiga tunnis haripunktiga 2:30 ajal.

Kes tahab täpsemat infot meteoriidivoolu kohta võib klikkida Nasa Meteor Shower lingile.

Seal saab vaadata erinevate meteoriidivoolude ennustatavat aktiivsust geograafilise asukoha ja aja järgi.
Shower (meteoriidivool) lahtris olev 13 Leonids on teisipäeva öine, kuid saab valida ka kõiki teisi tuntud meoriidivoolusid.
Location (asukoht) lahtris võib valida linna või oma täpse asukoha klikkides other sildile. Avaneb aken user defined location kus tuleb sisestada huvipakkuv laius- ja pikkuskraad ning ajatsoon (Tallinn näiteks 59°22'N 24°48'E, Tartu 58°20'N 26°44'E, jne ...) ajatsoon on Eesti puhul 2.
Conditions (Vaatlustingimuste) juures valid kas kesklinn, äärelinn, maakoht voi mäetipp.
Date juures valid kuupäevade vahelise öö.
P.S. Mitte unustada aasta 2009 sättida!
DST on suvine tunnine ajanihe mis praegu NO.

Ja graafikule kuvatakse ennustatava meteoriidivoolu ajaline tihedus.

Suvine ilm – jälle

No ega ma kurda, täna sai lausa särgi väel õues päikese käes pärastlõuna kohvi juua. Eestiga Skypes rääkides lihtsalt pidin video peale lülitama, et nad seal usuks missugune ilm võib ka novembris olla. Homme lubas samasugust, ilmselt teeme rattasõidu, ei saa ju taolist ilma niisama raisku lasta minna. Kui pimedaks läks pidin ikka fleece peale tõmbama, aga välikamina lõkke juures oli õige mõnus tuld vahtida ja vahelduseks netis surfata.