Koer, Kohustused, Korealased ja Tundmatu Puuvili

Hommikul kui käisin koera jalutamas ... -->

OK, siia on vaja lisada selgitus. Ehkki minu tingimus koera majja tulekul oli, et MINU eluviis ei tohi muutuda oli kohe karta, et päris nii lihtsalt elu ei kulge. Pisemast lapsest koeraomaniku ajaksin ise küll põhimõtte pärast kell kuus välja koera jalutama, aga emmedega on juba kord selline jama, et nad on pehme südamega ja nõus ise seda tegema – las lapsuke magab. No ja kui emme ei saa minna (mida juhtub küll harva) siis olen ikkagi mina see, kes peab varahommikuse jalutuskäigu ette võtma.

See käib minu põhimõtete vastu kuna leian, et kohustusi võttes (koera näol) peab neid ka täitma ja seda ka laste puhul. Muidu harjuvad nad ära, et millegi saamise nimel võib lubada misiganes aga no kui ei viitsi, küll siis emme-issi teevad. Mul pole miskit selle vastu, et vahel aidata, aga leian, et see ei tohi muutuda meie täiskasvanute ülesandeks. Kaasa võttis pea kohe hommikuse jalutuskäigu enda hooleks, väites et kell kuus hommikul olla lausa tore loomaga jalutada. Mina olen hommikuse unega inimene ega suuda ette kujutada kuidas oleks mõnus kuue ajal hommikul soojade linade vahelt välja külma kätte koera kakat korjama minna – aga maitse üle ei vaielda:)

Nüüd kipub paraku ka õhtune käik meie õlgadele jääma, sest last ei saavat üksi pimedas välja saata. Ega ma ka mugavalt ei tunne, aga vähemalt sunnin last kaasas käima. Vähemalt koera tagant koristamise osas pole kompromissi, ja seda on plika ise teinud. Kassi majja võttes olin targem ja lasin suuremal plikal “Kassilepingule” alla kirjutada. Nüüd on sellega vähemalt lihtne, leides kassi okse vaibalt käin lepingu välja ja asi mutt. Siit soovitus lapsevanematele, kodulooma võttes koostage leping ja laske lapsel alla kirjutada. Originaal raamige ära ja pange kõigile nähtavasse kohta (näiteks perepiltide kõrvale:). Koopia (notariaalselt kinnitatud:D) viige igaks juhuks panga seifi:)

--> ... märkasin ühe maja ees muruplatsil erutunult sädistavat korealaste parve askeldamas ja miskit kiiruga maast kilekottidesse noppimas. Nad jätsid rabavalt sarnase mulje sügisesest pargis usse otsivast noorte varaste kolooniast. Olin uudishimulik ja tüürisin koera veidi lähemale. Selgus, et korealased noppisid mingeid kollaseid näpuotsa suurusi vilju, mis samas tohutu suure puu otsast alla olid pudenenud. Mind ei üllatanud niipalju see, et nad korjasid (korealased ju söövad kõike mis kasvab või liigub) kuivõrd asjaolu, et seda tehti täiesti süüdimatult eramaja ees ilmselgelt eramaal. Pean hakkama tähelepanelikumalt jälgima oma tagaaeda, äkki süüdistan ilmaasjata pesukarusid viinamarjade pugimises:) Igatahes hiljem läksin uurisin lähemalt ja tegin pilti. Mis viljadega tegu on pole mul aimugi – maitsta igatahes ei julgenud. Kui keegi teab mis need on olen tänulik kommentaari eest.