Seagripp - WHO update #74

Uues 74's WHO aruandes suuri üllatusi pole.

1. Põhja-Ameerikas USA mõnedes piirkondades (tänu ebatavaliselt varasele algusele) on esimesi märke, et epideemia hakkab jõudma haripunkti. Canadas täheldati haigestunute hulga järsku kasvu, epideemia liigub läänest itta.

2. Pandeemia muutub endiselt intensiivsemaks Euroopas ja Aasias levides samuti ida suunas. Hingamisteede haigused ja gripp on väga aktiivsed paljudes Euroopa riikides. Ukraina gripipuhangu juures ei täheldatud esialgse analüüsi alusel mingeid teistest piirkondadest oluliselt erinevaid asjaolusid.

3. Mongoolias on epideemia harukordselt intensiivne, meditsiiniasutused ülekoormatud. Hiinas ja Jaapanis suureneb nakatunute arv. Aasia lõunaosas ja mujal troopikas on epideemia taandumas. Lõunapoolkeral on registreeritud vähe gripijuhtusid välja arvatud Argentiina.

4. Enamus testitud gripiviirustest on endiselt H1N1. Viirusvastase ravimi Zanamaviri resistentsust pole veel täheldatud.

5. Kõik seni testitud H1N1 viiruse näidised on endiselt geneetiliselt ja antigeenselt sarnased vaktsiini tootmisel kasutatud viiruse tüübile A/California/7/2009 – vaktsiin seega endiselt efektiivne.

Seagripp – võimalik muteerumine

Tegu on “vana” uudisega 5 novembrist, miski pärast jäi see mulle kahe silma vahele. Aga tahaks märkida ära mõningaid huvitavaid momente, mis sellest 15'st briifingust kõlama jäid.

1.Veel pole täheldatud, et viirus oleks muteerunud ohtlikumaks vormiks, praegune vaktsiin on endiselt efektiivne.
2.Ehkki enamus “A” gripi viirusi eelistab ainult ühte liiki nakatada, siiski on teada, et vahel nakatuvad ka teised liigid.
3.Sead on võetud erilise tähelepanu alla kuna teadaolevalt võivad nad nakatuda nii inimese kui linnugrippi muutudes nii potensiaalse uue viiruse inkubaatoriks. Mitmesse eri tüüpi viirusse nakatanuna on võimalik viiruste geneetilise materjali rekombineerumine ja ettearvamatute omadustega uue viiruse teke.
4.Praeguseks on täheldatud sigade haigestumist, mis võib muutuda ulatuslikumaks pandeemia laialdasema leviku korral.
5.On esinenud ka teiste koduloomade (kalkunid, lemmikloomad, ...) nakatumist H1N1'e.
6.Tavaline toiduküpsetamistemperatuur tapab viiruse.
7.Hiljuti raporteeriti Taanis naaritsafarmis uue H3N2 viiruse avastamisest, seni pole see inimestele üle kandunud.
8.Rõhutatakse koduloomade/lindude ja nendega kokku puutuvate inimeste tervise jälgimise tähtsust, et võimalikult vara avastada uue ohtliku viiruse ilmumine.

Kõige suuremaks mureks ongi võimaliku väga kergelt nakkava (eeldatakse 20%-40% elanikkonna nakatumist) kuid suhteliselt ohutu seagripi ja raskelt nakkava kuid üliohtliku linnugripi (60% surevus) kombineerumine.

Lihtsa matemaatikaga saab päris jubeda tulemuse – pean muidugi rõhutama, et viiruste käitumine ei allu sellisele labasele arvutusele, tegelik situatsioon võib kujuneda väga erinevaks.
Aga puhtalt sensatsiooni:) mõttes korrutades 30% X 60% = 18% saame ümmarguselt 20%'se elanikkonna surevuse (Seega üle miljardi inimese). See lahendaks ülerahvastatuse probleemi efektiivsemalt kui maailmaõda.

Taolise viiruse vastu ei paku praegused vaktsiinid suure tõenäosusega mingit kaitset (kuna tegu oleks uue viirusega). Samas võib eeldada, et viirusvastased ravimid peaksid siiski mingil määrad tõhusad olema, neid aga pole kohe kindlasti piisavalt.

11:00 11/11 1918

11:00 11/11 1918 – see moment ajaloos tähistas tolle aja suurima verevalamise lõppu. Paljud läksid võitlema uskudes propagandat, et tegu on sõjaga, mis lõpetab kõik sõjad (the war to end all wars). Kuidas nad küll eksisid, tegu oli vaid avamänguga veelgi kapitaalsemale verevalamisele, mis 20 aasta pärast ees ootamas. Ja külma sõja aegadel ei jäänud palju puudu, et oleks kuumaks pööranud – tulemuseks kolmas maailmasõda, mille ohvreid oleks ilmselt sadade miljonitega võinud lugeda.

Maailmasõda on küll suudetud vältida, aga väiksema mastaabilisi konflikte toimub kogu aeg mis nõuavad pidevalt ohvreid. Mille kuradi pärast üldse sõditakse, eks ikka oma õiguse pärast. Aga jama on selles, et mõlemal pool on oma õigus. Keegi ei arva, et sõdib vale asja eest, muidu ju ei sõdiks. Mis on üldse seda väärt, et enda ainukest elu kaalule panna. Poliitilise süsteemi üleolekut õnneks enam ei üritata relvadega tõestada.

Nii totter kui see ka pole on momendil enamus sõdasid ja konflikte religioosse tagapõhjaga nagu 1000 aastat tagasi. Muidugi on Iraagi sõja taga ka majandushuvisid, aga neist ma vähemalt saan aru, ehkki heaks ei kiida. Kuidagi ei mahu pähe, et inimesed on valmis tapma usu pärast. Aga kui tõsiselt uskuda, siis pole ju miskit kaotada, ketseri nottimine annab ainult punkte jumala silmis ja ise tapetud saaduna on tee paradiisi lihtsam. Seepärast ongi religioon ühiskonnale ohtlik!

Eestlased said piisavalt valusasti teises maailmasõjas kannatada, et võimalusel sellisest asjast eemale hoida. Aga samas tuleb NATO liikmena võtta osa nende operatsioonidest – julgeoleku sfääris ei saa olla ainult tarbija rollis. Selge, et Eesti ainus huvi Afganistanis või Iraagis osaleda seisab lootuses, et teised meile häda korral appi tulevad. Mehed, kes on vabatahtlikult valmis oma eluga selle eest riskima on igal juhul austuse ära teeninud.


Meestel on vist geenidega huvi sõjatehnika vastu kaasa antud. Kui plikad kodu mängisid oli meil valik kas kauboisid ja indiaanlasi või siis sõda mängida. Hinnatuimad mänguasjad olid igasugu sorti relvamudelid. Mäletan vaimustust kui leidsin 12 aastasena roostetanud Belgia revolvri. Kui palju kulutasin selle puhastamisele ja töökorda saamisele aega ja hoolt. Lõpuks sai teisest isegi pauk välja meelitatud.

Aga miks ei võiks sõdasid hoopis arvutil maha pidada. Sõjasimulatsiooni mängud (Battlefield, Call of Duty, ...) on ühed populaarsemad arvutimängud üldse. Istume aga maha ja uhame arvuti taga üksteist igasugu mõeldava relvastusega. Kannatada ei saa miskit peale kangeks jääva taguotsa ja kasvama hakkava kõhukese, lisaks muidugi kannatab uhkus, kui mõni teen su kolm korda järjest maha koksab:)
Muideks BF3 pidi tulema juba 2008 aga viimastel andmetel vist alles 2010 algul, see-eest Call of Duty 4 Modern Warfare löövat kõiki rekordeid. Inimesed olid tunde poodide uste taga sabades, mis pikemad kui seagripivaktsiini järjekorrad:)

Berliini Müür ja kuhu oleme jõudnud 20 aastaga

Absoluutse enamuse endise NL osariikide ja satelliitide olukord on tundmatuseni muutunud ja majanduslikus mõttes muidugi paremuse poole. Samas leidub üksikuid, kus asjad pole sugugi nii hästi läinud (Moldaavia ja veel paar endist liiduvabariiki). Jugoslaavia, mis oli üks paljulubavamaid piirkondi langes rahvuslik/religioosse konflikti küüsi ja jäi tänu sellele pikalt maha. Võib vaid ette kujutada veresauna mastaape, kui NL's oleks asjad sarnase stsenaariumi järgi arenenud.



























Economisti andmeil pole praeguseks küll ükski endise idabloki riik saavutanud euroopa keskmist GDP elaniku kohta kuid seda oleks ka palju oodata kui arvestada, et olime 50 aastat sisuliselt muust maailmast ära lõigatud. Probleemid on erinevad, samas kui venelaste suurimaks mureks on uksest ja aknast sisse tuleva nafta ja gaasiraha tark paigutamine (~1000$ nina peale aastas) maadlevad mitmed teised oma majanduse efektiivsemaks muutmisega.

Masu on löönud erinevaid riike erineva tugevusega. Baltikum on saanud kõige kõvema matsu ilmselt tänu suurele sõltuvusele ekspordist ja muidugi kontrollimatule laenamisele ning kulutamisele. EBRD soovitab tulevase majanduskasvu huvides tähelepanu pöörata seaduslikkuse, regulatsiooni, sotsiaalkindlustuse ja konkurentsivõime arendamisele.

Berliini Müür ja Kadunud Impeerium

Sellest on nüüd 20 aastat möödas kui Saksa rahvas vihatud müüri maha kiskus. Ja kui ei Venemaa ega DDR poolt miskit ette ei võetud sai selgeks, et NL on loobunud Ida-Euroopast. Aga ega see ei tähendanud, et loobumine vabatahtlikult toimus, lihtsalt jõudu ja ka tahtmist ei jätkunud enam. Vene sõjavägi oli ikka sees aga vaatamata oma massile üsna võitlusvõimetu.

Mäletan paar aastat varasemast ajast kui käisime kordusõppustel Keila tankipolgus. Venelasest major kes juhendas, vandus kogu süsteemi maapõhja. Sõjaväe võitlusvõimet illustreeris märkus, et kui üritati enne õppusi tuliuusi tanke garaazhist välja saada läksid vaid kaks käima. Selge ka, et konflikti korral oleks enamus tollasest NL sõjaväest kas oma masinaid saboteerinud, et rindele mitte sattuda või siis esimesel võimalusel vangi andnud või üle jooksnud nagu toimus see teise maailmasõja algul.

Aga Putin peab NL lagunemist eelmise sajandi suurimaks tragöödiaks. Paistab, et keskmisel venelasel ja eriti juhtidel on väga raske lahti öelda imperialistlikust mõtteviisist. Mõni ime, brittidel võttis see ka pea pool sajandit. Venelased peaks aru saama, et impeerium on mõttetu, sest sa ei saa loota teiste rahvaste peale. Pane neile vorm selga, õpeta sõdima aga võimalusel suskavad sulle ikka noa selga. Olgu õnnelikud kui suudavad hoida seda mis neil on ja pööraku pigem murelik pilk lõunasse ja kaugitta – Hiina tuleb tasapisi aga kindlalt. Küll varsti saab Venemaa tunda mis tähendab olla pisema rollis.

Economisti artiklis mainiti NL impeeriumi lagunemisega seoses, et kui britid, hollandlased või prantslased jätsid endast maha üht-teist, mida kohalikud küll vastumeelselt aga siiski hindavad (tsiviil administratsioon, kohtusüsteem, keel, ...) siis venelastest ei jäänud miskit hinnatavat maha (isegi uksed viisid oma baasidest venemaale kaasa, ja mis ei viinud lõhkusid ära).

Ah jaa, nad võtsid ju vastu seaduse vägede kasutamise kohta piiri taga. Kah nali, nagu selleks oleks seadust vaja. Kui isu ja jõudu siis minnakse niikuinii, kas kunagi on idanaabri puhul paber maksnud kui jõudu on.

Isadepäev (teine)

Teine isadepäev missugune, sai rosoljet, õunakooki ja poksi, mis sa hing veel tahad:) Ja lõuna ajal tegin vanema lapsega veidi "mägironimist". Vihmaveerennid olid küll ääreni lehti, muda, mädanenud viinamarju ja pesukaru sitta täis, lehk ka justkui kanalisatsiooni kollektoris. Kraam läks aiamaale, loodetavasti kasvavad tomatid järgmine aasta hästi. Kohvi jõin väljas, lugesin raamatut ja nautisin selle aasta ilmselt viimast tõsiselt sooja nädalavahetust.

Sitta kah! (kas meenub üks karikatuur: 80-test)

Pärast vaatasin Rootsi TV'st uudiseid Aktuellt (Rootslased kavatsevad märkimisväärselt suurendada tuumaenergia osakaalu) ja you-tube vahendusel Valujevi-Haye matshi viimast raundi. Koll oleks pea-aegu magama pandud aga vaatamata vingetele matsudele püsis lõpuni jalul. Must mees lihtsalt ei andnud (ennast:) kätte nagu öeldakse.

Eat it!

Suvi tagasi:)

Täna oli siin +16C ja päikesepaisteline, ning homseks lubab sama ilma. Ega ei kannatanud kuidagi niisama toas vahtida. Nagu juba eile mainitud hakkas haigus nagu tavaliselt peale arsti juures käimist kiirelt taanduma (mitte küll tänu arstile:) Retseptid istuvad endiselt köögilaual ja paistab, et järgmise vanapaberipäevani sinna ka jäävad. Pulli mõttes võiks siiski soolavee ninna tõmbamist proovida. Seda teemat arutades tuli välja, et laps on vastavat protseduuri juba mingi mullijoogiga Eestis kellegi sõbra juures teiste eeskujul harjutanud, teadis küll et vedelik jõuab lõpuks kurku.

Igatahes istusime plikadega rataste selga ja tegime mõned tiirud jooksutades koera. Pisem oli vaatamata köhale kange kaasatikkuja kui otsustasime raamatukokku sõita. Suskas siva kraadiklaasi alla ja näitas, et 36.5 pole ju palavik. Andsin lõpuks järgi, aga õnneks tuli tee peal emme vastu, kes keelitas plika ikka kodu poole tagasi keerama. Sõit pole pikk aga ajas kuumaks, noh mul igaks juhuks ka nats liiga paksult riideid seljas. Ootan homset sooja ilma, ehk jõuab vihmaveetorud lehelögast puhastatud.

Ja kui täna hästi läheb saab rosoljet - jätsin kaasale meeldetuletuseks kaks suurt peeti, kartulikoti ja porgandeid nagu muuseas lauale:) Ja äkki isegi õunakooki, õunad pean ainult ise lõikuma. Koogiõunteks kasutame kohalike lemmikuid "Macintosh" sorti, meile kellelegi niisama süüa need ei meeldi - hapud punnid. Söögiõunadest maitsevad kõige rohkem "Royal Gala" ja "Cortland", "Empire" (pildil nimesildita) on ka täitsa hea.

Seagripp - WHO Pandemic (H1N1) 2009 - update 73

Nii see kurikael siis välja näeb.

Tänases WHO 73's vahearuandes seagripi ehk ametliku nimega “Pandemic (H1N1) 2009” suuri uudisi polnud. Lühidalt tähtsamad tähelepanekud:

1.Põhja Ameerikas epideemia intensiivistub näitamata maksimumi saavutamise märke, kõik “A” tüübi testid on osutunud seagripiks, Canadas liigub epideemia läänest itta.

2.Euroopas ja Aasias samuti intensiivistub epideemia, näidates harukordselt varajast talvise gripipuhangu algust.

3.Kui varem esinesid Hiinas koos kaks gripitüve, hooajaline H3N2 ja seakas H1N1 siis nüüd on seagripp domineerima hakanud.

4.Troopikas on enamasti epideemia aeglustunud välja arvatud kariibimere saared, Nepaal, Sri Lanka, Kambodzha, ...

5.Alates H1N1 epideemia algusest on täheldatud mitut liiki koduloomade (sead, kalkunid, kassid, ...) nakatumist grippi. Esialgselt paistab, et nakkuse
edasikandjad on olnud inimesed.

6.Esineb üksikuid juhtusid kui viirus on resistentne viirusvastasele ravimile oseltamivir, zanamivir osutub endiselt efektiivseks.

7.Kõik seni analüüsitud viiruse näidised on nii antigeenselt kui geneetiliselt lähedased vaktsiini loomiseks kasutatud viiruse tüvele A/California/7/2009.

8.Epideemia leviku kaart oli ainus mis pakkus mulle veidi üllatava uudise, nimelt on selle alusel Eesti tõepoolest lausa gripivaba momendil! Võib-olla seetõttu eeldatakse Eestis epideemia nii hilist kohalejõudmist. Samas raske nii suurt ajalist nihet tänapäeva tiheda reisimise juures ette kujutada.

Lisaks siia ka asjast huvitatutele lingi USA Centres for Disease Control and Prevention asjakohasele veebilehele. Enamus infi kattub WHO-ga kuid teatud aspekte vaadatakse teise nurga alt, põhitähelepanu loomulikult USA'le suunatud.

Perearst

Perearst Canada moodi:) - Täna käisime arsti juures koos pisema lapsega. Perearst, kellesse kahjuks suuremat usku pole olnud (kuid keda pole ka viitsinud vahetada) töötas efektiivselt nagu ikka. Viie minutiga olime mõlemad üle vaadatud, mõned küsimused, pilk kurku, ninna, kõrva ja kahe hingamisega kopsude kuulamine. Mul kohe mure murtud, ei peagi jooksma vahepeal parkimisautomaati raha lisama:)

Diagnoosi oleks võinud kah ise kaasa võtta, sama mis alati. Külmetus, jooge palju teed ja hoidke end soojas. Lapse silmadesse ilmus õudusevari kui soovitas lisaks teist tavapärast protseduuri soolase vee ninna tõmbamise näol. Ülejäänud hiina rahvameditsiini soovitusi suurt ei pannud tähele. Kunagi üritasin aga nüüdseks käega löönud, esiteks ei saa kõigest aru, mis ta mõtleb ja teiseks niikuinii ei riskiks enda kallal isegi tervena selliseid asju katsetada.

Arst väitis, et H1N1 meil pole, millest ta seda nii operatiivselt järeldas jäi mulle saladuseks, sest uskudes WHO'd on see ilma analüüsita pea võimatu. Minu küsimusele vaktsineerimise kohta teatas doktor veidi üleolevalt, et sellega ei tegele, olevat allpool tema professionaalsuse taset, sobiv õdedele.

Lõpetuseks muidugi kirjutas pataka antibiootikume nagu ikka. Vanasti sai rohud välja ostetud kuid vaid üks kord jõudsin kasutama hakata enne kui haigus otsa sai. Antibiootikumidega ei maksa ju mängida, neid tuleb kas võtta või mitte, poolik kuur võib baktereile hoopis korraliku treeninguna mõjuda kusjuures võimekamad jäävad ellu. Eks ma homme hommikul otsustan, mis teeme. Juba hakkabki parem, ega bakterid kah lollid pole, kuulasid arsti juttu ja panid kõrva taha:) Aga viirustel üks kama kõik, neile ju antibiootikumid ei mõju.

Seagripp - kilde maailmast

-------------------------------------------------------------------------
Soome, Rootsi - Hesaris kirjutati, et Lõuna-Soomes tuleb seagripi epideemia kõrgpunkt detsembri algul ja et umbes pool miljonit soomlast tõenäoliselt nakatub järgmise 2-3 kuu jooksul. Huvitav kuidas Eestis eeldatakse epideemiat alles jaanuaris kohale jõudvat kõrgpunktiga veebruaris. Millest nii suur ajaline nihe geograafiliselt suht lähedaste piirkondade vahel? Vaktsiin jõudvat Eestisse alles veebruaris – hmm... Siis pole nagu mõtet tellidagi, sest selleks ajaks kui vaktsineerimine hoo sisse saab, on epideemia läbi. Vaktsiin hakkab mõjuma ju alles umbes 2 nädalat peale süstimist. Rootsis olevat juba 8-25% elanikkonnast vaktsineeritud kui uskuda Dagens Nyheteri esilehe artiklit.
Kas olen mina miskit väga valesti aru saanud, või mis toimub Eestis?

Vaktsiini hind - Vaktsineerimine on tarbijale Canadas tasuta! Noh tegelikult muidugi mitte, lihtsalt ei pea maksma süsti saades. Valitsusele läheb see maksma $400 miljonit pluss lisakulud, vähemalt $100 miljonit veel otsa. See tähendab, et iga inimese peale jaotatult umbes $15 nina peale. Ja selle raha olime juba maksudena ära andnud, nüüd on lihtsalt soovi korral võimalus tagasi saada.

Tervishoiusüsteem - Ehkki ise kavatsen seda võimalust kasutada, tundub mulle vastav teguviis ebaausana vaktsiini mitte kasutajate vastu, sest nii maksavad ka nemad. Sama muidugi “tasuta” tervishoiusüsteemi puhul, kui terved taovad haigete kulud kinni. Igasugu “tasuta” ehk ühiskonna poolt kinni makstud või siis tugevalt subsideeritud süsteemide viga kipub olema ebaefektiivsus ja laristamine. Alternatiiv oleks USA tüüpi süsteem, kus võtad soovi korral ise kindlustuse, või riskid – ja isegi nemad on hakanud seda muutma canadalikumaks. Seda vist ka ei taha, mine võta kinni, mis see õige on. Eestis kuuldavasti pakutakse riskirühmadele tasuta vaktsineerimiset, loodetavasti jõuavad ikka ära oodata. Head süstimist:) kel selleks võimalus.