11:00 11/11 1918

11:00 11/11 1918 – see moment ajaloos tähistas tolle aja suurima verevalamise lõppu. Paljud läksid võitlema uskudes propagandat, et tegu on sõjaga, mis lõpetab kõik sõjad (the war to end all wars). Kuidas nad küll eksisid, tegu oli vaid avamänguga veelgi kapitaalsemale verevalamisele, mis 20 aasta pärast ees ootamas. Ja külma sõja aegadel ei jäänud palju puudu, et oleks kuumaks pööranud – tulemuseks kolmas maailmasõda, mille ohvreid oleks ilmselt sadade miljonitega võinud lugeda.

Maailmasõda on küll suudetud vältida, aga väiksema mastaabilisi konflikte toimub kogu aeg mis nõuavad pidevalt ohvreid. Mille kuradi pärast üldse sõditakse, eks ikka oma õiguse pärast. Aga jama on selles, et mõlemal pool on oma õigus. Keegi ei arva, et sõdib vale asja eest, muidu ju ei sõdiks. Mis on üldse seda väärt, et enda ainukest elu kaalule panna. Poliitilise süsteemi üleolekut õnneks enam ei üritata relvadega tõestada.

Nii totter kui see ka pole on momendil enamus sõdasid ja konflikte religioosse tagapõhjaga nagu 1000 aastat tagasi. Muidugi on Iraagi sõja taga ka majandushuvisid, aga neist ma vähemalt saan aru, ehkki heaks ei kiida. Kuidagi ei mahu pähe, et inimesed on valmis tapma usu pärast. Aga kui tõsiselt uskuda, siis pole ju miskit kaotada, ketseri nottimine annab ainult punkte jumala silmis ja ise tapetud saaduna on tee paradiisi lihtsam. Seepärast ongi religioon ühiskonnale ohtlik!

Eestlased said piisavalt valusasti teises maailmasõjas kannatada, et võimalusel sellisest asjast eemale hoida. Aga samas tuleb NATO liikmena võtta osa nende operatsioonidest – julgeoleku sfääris ei saa olla ainult tarbija rollis. Selge, et Eesti ainus huvi Afganistanis või Iraagis osaleda seisab lootuses, et teised meile häda korral appi tulevad. Mehed, kes on vabatahtlikult valmis oma eluga selle eest riskima on igal juhul austuse ära teeninud.


Meestel on vist geenidega huvi sõjatehnika vastu kaasa antud. Kui plikad kodu mängisid oli meil valik kas kauboisid ja indiaanlasi või siis sõda mängida. Hinnatuimad mänguasjad olid igasugu sorti relvamudelid. Mäletan vaimustust kui leidsin 12 aastasena roostetanud Belgia revolvri. Kui palju kulutasin selle puhastamisele ja töökorda saamisele aega ja hoolt. Lõpuks sai teisest isegi pauk välja meelitatud.

Aga miks ei võiks sõdasid hoopis arvutil maha pidada. Sõjasimulatsiooni mängud (Battlefield, Call of Duty, ...) on ühed populaarsemad arvutimängud üldse. Istume aga maha ja uhame arvuti taga üksteist igasugu mõeldava relvastusega. Kannatada ei saa miskit peale kangeks jääva taguotsa ja kasvama hakkava kõhukese, lisaks muidugi kannatab uhkus, kui mõni teen su kolm korda järjest maha koksab:)
Muideks BF3 pidi tulema juba 2008 aga viimastel andmetel vist alles 2010 algul, see-eest Call of Duty 4 Modern Warfare löövat kõiki rekordeid. Inimesed olid tunde poodide uste taga sabades, mis pikemad kui seagripivaktsiini järjekorrad:)