Hakkab meeldima

Laupäeva hommikul veel tukkusin rahulikult peale kaasa tööle lahkumist kui kuulsin kolistamist. Vanem tütar piilus ukse vahelt sisse, et kas läheme jooksma. Ilmennustus lubas paar soojakraadi ja vihma, pilku aknast välja visates oli selge: seekord nad ei eksinud. Mis seal ikka, ega me suhkrust või lumest ole, et natukese kevadise vihma käes ära sulame. Ajasin voodist üles, kiire kaalumine enne hommikunäksi näitas 82.4kg, tasapisi liigume soovitud kaalu suunas. Kohv, müsli piima ja banaaniga, pool tunnikest netis surfamist Tänaku ralliseisuga kurssi viimiseks (juhib paari sekundiga). Poole kümneks oli toit kenasti allapoole vajunud, paras aeg alustada. Kätekõverdused, kõhulihased ja jooksma. Tegime jälle rahulikku tempot, poole peal tütar mainis, et võiks joosta pikema maa kui eelmine kord. Lisasin tänavatel keerutades hinnanguliselt pool kilti kolmapäevasega võrreldes juurde. Koju jõudas väitis Google, et vaid 10m pikem distants. Peab hakkama vaatama, kas mõni äpp on GPS'i pidevalt peal hoides distantsi mõõtmisel täpsem.

Kuna olemine mõnus otsustasin jälle lisajupi lipata. Seekord panin moblal stopperi käima ja mõtlesin teha umbes 12 mindise jooksu. Googlele elu lihtsamaks tegemiseks jooksin suht sirgeid tänavaid mööda. Tunne oli hea ja tempo tundus täiesti asjalik, mõnus hakkas, ei tea kas see ongi niinimetatud "runners high" kui parajast pingutusest tunned naudingut. Igatahes lippasin distantsi kordagi kiirust maha võtmata läbi, ukse ees lülitasin stopperi seisma. Kümmekond sekundit kulus mobla kotist kätte saamisele ja peale lülitamisele. 10:51 peal vajutasin kinni, google väitel läbisin selle aja jooksul täpselt 1.990 km, paraku oli ühe koha peal rada ikkagi diagonaalis üle kvartalinurga tõmmanud, hinnanguliselt 100m kaotust. Keskmiseks kiiruseks võiks lugeda 5:30 km kohta, mis viletsam kui enne, samas tean et jooksin kiiremini. Raske hinnata, oli varem või on praegu distantsi ja aja mõõtmine paigast ära. Kipun siiski arvama, et viimased numbrid täpsemad. Cooperi testi tulemus seega tänase põhjal pigen natu nõrgem kui enne, vägisi tuleb tahtmine staadionil tegelik number teada saada.

Täna oli lumi maha tulnud, okstel öösel sadanud lörts jäätunud. Jooksime plikaga veel pikema tiiru: 3.84km nutika arvates. Puude alt läbi sörkides kukkus pidevalt jäätükke alla, justnagu arvutimängus põikle allakukkuvate granaatide eest. Näpusuurust jäätunud lume tükki on päris korralikult tunda kui kümne meetri pealt vastu õlga või mütsi kukub. Kodus panin jälle stopperi peale, et kiire ringiga lõpetada. Uuesti oli hakanud lund sadama. Tee peal üks koera jalutav beibe kommenteeris: "Impressive". Vastasin: "That's what I think". Ei tea kas tütarlaps mõtles tõsiselt või tegi shortsides lumesajus silkava vanainimese arvel nalja. 2.4 km peale kulus 13 minutit kusjuures korra pidin tossupaelu siduma. Kaardi peal vaatas muidugi jälle paar nurgalõikust vastu, aga mis teha. Lõppude lõpuks pole ju täpse aja ja distantsi mõõtmine nii oluline, mulle lihtsalt pakkus huvi, mis seisus on vastupidavusvorm keskmise kodanikuga võrreldes. Kangesti kõditab eneseuhkust :P

Ameerikamaal võin end puhkeasendi pulsinäidu 48 alusel lausa sportlaseks nimetada :)

Pulsi ja südame töö kohta sain samas päris huvitavat infi, ehkki pulsimõõtmine toimub suht pikkade intervallide tagant. Muidu poleks vahet, aga kui aktiivset trenni teha lühikest aega, magab olulised hüpped maha. Täna oli millegi pärast end jooksu ajal vahepeal maha lülitanud. Paar huvitavamat momenti siiski jäädvustatud. Kohe peale käte ja kõhu trenni oli 95 lööki minutis, esimese aeglasema 3.8km jooksu lõpus 74 ja teise kiire lõpus 106. Väidetavalt on efektiivse trenni koormuseks pulsisagedus 50-85% maksimaalsest (minu eas 220-56=164) ehk siis 82 kuni 140 lööki minutis. Seega käks vaid kiirem jooks trenni eest kirja. Hoopis huvitav oli info puhkeasendi pulsisageduse kohta. Väidetavalt tavakodanikul 60-100, Ameerika Südame Assotsiatsiooni tabeli alusel kuulun sportlaste kategooriasse, sest kolme päeva jooksul on pulsikell mõõtnud puhkeasendis 48, 47 ja 49 lööki minutis. Kohe uhke tunne, muidugi seni kui selgub, et olen miskit kusagil valesti mõistnud. Pärastlõunal käisime karates 2 tundi ja homme varahommikul põrutan suuskama, Blues tuli 20 senti  värsket lund - loodetavasti mitte aprillinali 😜

P.S. Kõrgeima seni fikseeritud näidu sain kirja hommikuse "rattasõidu" pealt 136 näol kui jätsin salaja pulsikella randmele 😵

Kuhu vanahärral nii kiire - Cooperi test noh :D

Tänaseks sai kenasti kaks nädalat täis sellest ajast kui otsustasin hommikujooksu tegema hakata. Kui esimene jooks oli hull punnimine ja enda sundimine, siis vähehaaval on kergemaks läinud. Eile tegi tütar kodus tööd ning otsustas koos minuga hommikujooksule tulla. Temal esimene katse, võtsin rahuliku tempo. Paraku oli natukese ajaga näha, et plikal läks raskeks. Tema müta-müta sammudega jooksmine tuletas vägagi selgelt meelde mu esimest katsetust, nüüd lasin selle tempo juures õige lõdvalt. Tegin tavapärasest lühema tiiru aga kui kodupoole hakkasime liikuma, pigistas tütar ähkides: issi teeme ühe pisikese ringi veel. Tubli, et sihuke kange ja ei anna alla. Koju tagasi jõudes näitas Google Fit, et olime 3.28 km läbinud keskmise tempoga 5:45 km peale. Tundus natuke liiga pikk kui võrrelda mu tavaliste jooksudega, samas pisike lisaring andis mõnisada meetrit juurde. Kuna tempost polnud kuumaks saanud otsustasin ühe kiire lisaotsa joosta. 1.69km uhasin Fiti põhjal 5min km peale.

Tekkis soov saada aimu millises üldises vastupidavusvormis olen. Kusagilt mälusopist meenus Cooperi test. Googeldasin ja saingi uudishimu rahuldatud. Tegu on Cooperi nimelise tüübi poolt USA sõjaväe jaoks kasutusele võetud vastupidavuse hindamisega. Test ülimalt lihtne: kui pika maa jaksad 12 minutiga läbida. Pikamaa jooksu puhul kasutab inimene enamasti oma "aeglaseid" muskleid. Hinnangu puhul on oluline nii sugu kui vanus. Tabeleid on mitmeid, võtsin esimese, mis wikipeedias ette jäi. Kolmapäevane jooks oli Fiti alusel 3.34 km läbitud keskmise kiirusega 5:15 kilomeetri kohta. Natu matemaatikat annab tulemuseks 2.28km 12 minutiga. Ilmselt jookseks veidi rohkem kui ainult 12 minti distantsi peale. Kõik see muidugi eeldusel, et Google Fit suudab distantsi ja aega korrektselt mõõta, milles on mul tekkinud teatavad kahtlused. Isegi mõningast ebatäpsust silmas pidades võisin sportlaste (kelle hulka kuuluvaks end küll ei pea) tabeli põhjal rahuldusega veenduda, et oma vanuse juures klassifitseerub tulemus "heaks". Tore tulemus kui arvestada, et vastupidavus on alati olnud mu nõrgemaid külgi.

Täna hommikul jurasin jupp aega pulsikellaga. Tütar võitis Sony SmartBand2 eelmine aasta suvel Eestis mingi Elisa telefonikaardi pakkumise käigus. Paraku pole ta seda kordagi kasutanud. Küsisin endale ja üritasin installida moblaga ühendusse. Ladisin kenasti, lugesin juhendit aga kuidagi ei suutnud ei NFC ega BlueToothiga neid kahte nutikat ühendada. Tegin oma viis korda täpselt juhendi järgi, ei miskit. Lõpuks tõstsin käed üles ja palusin tarkvara insenerist tütre appi. Kurat küll, Bluetoothi ühendamisel oli lihtsalt vaja veidi kauem nuppu all hoida, et sinine tuluke süttiks, seda polnud aga poole sõnaga juhendis mainitud. Igatahes sain ühendatud ja sellesamuse smartbandi Google Fitiga ühendatud. Lisaks laadisin ka tema enda aktiivsusmonitori moblasse.

Täna tegin trenni ja uhasin jooksma, lootes veelgi paremat Cooperi tulemust teha. Jooks iseenesest sujus üllatavalt mõnusalt, lõpuks ometi olen leidnud õige kiiruse ja rütmi, mille juures parasjagu koormust kuid liiga hullult ei väsi. Koju jõudes uurisin pulsisagedust: kell polnud võimeline mõõtma, lõpuks viis minti hiljem hüppas 113'le ja langes siis kiirelt 70 peale. Hommikul enne jooksma minekut oli 60. Jooksutulemused paraku andsid kummalised ja vastuolulised numbrid: Fit väitis, et jooksutempo aeglasem kui kolmapäeval 5:20 kilomeetrile 3.2 kildi läbimisel. Sony Lifelog väitis et 5:34 kilomeetrile 2.9 km läbimisel. Oleksin võinud vanduda, et jooksin kiiremini kui kolmapäeval, ega vist muidu kindlaid numbreid saa kui staadionil stopperiga joostes. Google jooksujälg kaardil oli kah sihuke jupiline, paaris kohas lõikas suvaliselt diagonaalis üle kvartali nurkade. Kokkuvõttes eks üks mänguasi ole, aga kui paneb mind trenni tegema, siis on tast igatahes kasu.

Pronksiöö 2 ???

Juba eile oli tahtmine poliitika teemal sõna võtta aga elu tuli vahele, nagu võisite isegi lugeda 😁 Samas ei saa ma kuidagi jätta reageerimata Helmete sõnavõtule raadiosaates "Räägime asjast". Esimese hooga ei suutnud lugu uskuda, pidasin ajakirjanike väljamõeldiseks, mistõttu kuulasin kinnituseks üle algallika. Kahjuks pidin tunnistama, et ERR uudis osutus tõeseks. Esimest korda hakkasin tegelikult ka veidi muret tundma Eesti poliitika pärast. Üks asi on kui erinevate vaadetega parteid või nende koalitsioonid võimule pääsevad ning demokraatlike vahenditega valitsevad, teine asi kui juba enne hakkavad ähvardama massirahutustega juhul kui nemad valitsusse ei saa. Taoline käitumine kuulub Lõuna-Ameerika mitte Euroopa poliitilise kultuuri juurde. Samas võimalik, et just see ongi eesmärgiks, EKRE on ennegi rõhutanud oma vastumeelsust Euroopa liberaalsete vaadete vastu ja ainuvõimu soovi.

Esiteks muidugi öeldakse, et koalitsioonikõneluste ebaõnnestumise korral on süüdlasteks meediakompleks, "süvariik" (mis iganes see tähendab) ja muidugi peavaenlane Reformierakond. Viimastel andmetel peavad kõnelusi Kesk, EKRE ja Isamaa. Jääb arusaamatuks kuidas võiks keegi teine süüdi olla kui te omavahel kokkuleppele ei saa. Meediale infi jagate ise, Reformi vaatlejaid vaevalt uksele lasete, süvariigi teemal ei oska kommenteerida, sest ilmselt ei tea ise mida sellega mõtlete. Mart Helme juttu püssirohu tünnist ja sellesse tiku viskamisest: "Kui meie asi untsu aetakse ja meie viskame tiku püssirohutünni ... siis on plahvatus, seda ei hoia ära ükski süvariik ega Euroopa Komisjon, see plahvatus tuleb." lõhnab paragrahvi järgi, sest sisuliselt ähvardatakse põhiseaduslikku võimu vägivaldsete meetoditega kukutada. Väidet 300000'st vaesuse piiril olevast ja reformierakonda vihkavast inimesest pole mõtet kommenteerida viimaste toetusküsitluste valguses, kus Reform ülivõimsalt juhib.

Mulle jääb mulje, et tegu on kas EKRE survetaktikaga või ettevalmistusega koalitsioonist loobumiseks, sest absoluutne enamus nende lubadustest ja nõudmistest on Keskile vastuvõetamatud. Eriti veel tänase EMOR'i uuringu valguses, kus Kesk oli populaarsuselt lausa EKRE taha kukkunud. Sellise jutuga on Ratas nurka mängitud, ilmselgelt tema väide EKRE muutumisest ja suuremast vaoshoitusest paika ei pea. Nüüd peab mees valima, kas moodustada valitsus koos parteiga, kes ei kavatsegi peaministrile alluda või visata rätik ringi ja tunnistada, et kõigile pingutustele vaatamata ei õnnestunud EKRE't taltsutada. Kaua ikka Kesk jõuab EKRE eest vabandamas käia, neil endal hakkab juba veidi imelik üldsuse naerualuseks muutumisest rääkimata.

Viimase momendina ei saa mainimata jätta, et kõige rohkem rõõmu valmistab selline asjade käik idanaabrile. Igasugune demokraatliku riigikorralduse nõrkus on nende vaatevinklist tervitatav areng. Kui olukord peaks tõepoolest nii tuliseks minema, et rahvas tänavatel märatsema kukub (mida ma siiski ei usu), tekkiks ülisoodne võimalus oma "rahuvalveväed" korda looma saata. Momendil pigem ulmekirjanduse kui reaalsuse valdkonda kuuluv areng.

Täiendus: Just saatis Helme selgituse siseministritele, et kõik on temast valesti aru saanud 😲

Kui Mart Helme ütles: "Kui meie asi untsu aetakse ja meie viskame tiku püssirohutünni ... siis on plahvatus, seda ei hoia ära ükski süvariik ega Euroopa Komisjon, see plahvatus tuleb." siis ta tegelikult mõtles "See ei ole ähvardus ega üleskutse vägivallale. Vastupidi, kutsusime inimesi üles tänavale mitte tulema."

No mine võta sa nüüd kinni, paraku tüüp unustas, et lihtrahvas pole võimeline tema mõtteid lugema ja kipub öeldut võtma sõna-sõnalt 😋

Seksist ja moblast

Seksi teemal olen ma üliharva kirjutanud, seekord siiski sunnitud. Lugu väärib avaldamist nii koomilise külje tõttu kui põhjusel, et kodanikud oskaksid valvsad olla. Ma küll kaalusin jupp aega, kas kirjutada, aga mis seal ikka häbeneda. Isegi sihtasutus "traditsioonilise peremudeli kaitseks" ei saaks minu tegevust hukka mõista😉 Täisealiste (et mitte öelda vanainimeste) seaduslikus abielus (ehkki mitte kiriklikult laulatatud) mehe ja naise vahelise intiimse askeldamise peale ei peaks ka nemad kulmu kortsutama kui jätta välja pisidetail, et tegevus teenis vaid naudingu mitte rahvaarvu tõstmise eesmärki. 

Siinkohal oleks paslik rõhutada nagu Mart Raud kolmeraudses enne Hekdiku lugu "Poiss ja Preester": Enne kui edasi loete minge pange lapsed magama. Ei saa mainimata jätta, et eelnimetatud laul (mida saate soovi korral kuulata lingile klikkides) sobis nagu rusikas silmaauku praeguse skisofreenilise poliitilise olukorra üle irvitamiseks. Aga nüüd põhiteema juurde, mida te kindlasti pikisilmi ootate😜

Laupäev algas ja kulges suht tavalises rütmis või isegi veidi vallatumas kuna kõrvaltoas asuv laps oli sõbra pool ja allkorrusel pesitsev tudis sügavalt nagu tavaliselt laupäeva hommikuti peale poole ööni arvuti taga mängimist. Tervetel meestel on hommikul ärgates ikka testosterooni tase laes ja tänu vaadatud unenägudele vallatud mõtted peas. Pole vaja isegi kolme korda arvata, mis juhtub kui lapsi pole segamas, koerad rahulikult põõnavad ja voodikaaslane õnnestub salakavalate trikkidega nõusse meelitada. Järgneva jätan lugejate fantaasia hooleks, vihjeks piktogrammi seeria 😉

... 💏 🚴 💞 🚴 💞 🚴 💏 ...

Hiljem natsa niisama lebotamist, hommikused hügieenitoimingud, koerad korraks aeda ja hommikukohv. Algne plaan oli hommikujooks vahele jätta aga tundsin end nii energiat täis, et otsustasin siiski sörkima minna. Ilm paar miinuskraadi ja tuuline, joostes siiski jahe ei hakanud. Tegin tavalisest sutsu pikema ringi, tahtmine ka google järgi 3 km kirja saada, seni olid distantsid kõikunud 2.7 ja 2.9 km vahel. Koju jõudes veel seeria kätele ja kõhule ning dushi alla. Küll oli mõnus tugitooli istuda hommikumantlis jooksuväsimus kontides aga muidu nagu uuesti sündinud.

Sobiv moto: Making every minute count 😁

Võtsin mobla, uurimaks pika distantsi Google Fit mõõtis ja palju selle eest südamepunkte sain. 46 punkti ekraanil, kuidagi kummaliselt palju tundus, tavaliselt saan 14-15 mindise jooksu eest 27-30 punkti. Klõpsasin "journali" peale, täpsema infi nägemiseks. Jooks oli kenasti kirjas 3.26 km, 17 minutit ja 33 punkti. Huvitav kust need ülejäänud punktid tulid. "Morning bike ride" 12 minutit, 0km distants aga 11 südamepunkti. Mis kuradi rattasõit, ma pole ratast veel see aasta puutunud, seisab kenasti garaazhis redeli külge lukustatuna, et varastel keerulisem pihta panna. Koerte pissitamise tagaaias oli Fit 2 minutise jalutuskäiguna fikseerinud, aga mille alusel rattasõidu välja keevitas???

Vaatasin kellaaega, mõtlesin kulm kortsus ja äkki sähvatas selgus: miks rattasõidu distants vaatamata 12 minutisele pingutusele 0km😲. No aga see ei ole ju võimalik, paraku kellaaeg klappis ja mingit muud füüsiliselt aktiivset tegevust hommikul ei toimunud. Voodist väljas käisin vaid vetsus momendiks. Ehkki olen moblasõltlane siis naisega vallatledes nutikat ei näpi, põnevamaidki asju käepärast😉 Mobla oli mul voodikapil, ega kaamera ometi filminud. Isegi kui oleks siis esiekraan lae poole (kus meil jumal tänatud peeglit pole) tagakaamera vastu lauda, ohkasin kergendatult. Kuidas siis, ja millest Fit järeldas, et hommikuse kõrge intensiivsuse eest võib lausa 11 südamepunkti anda.

Pulsikella mul pole, no ega mobla ometi mu südamelööke (või muid hääli) salvesta, teoreetiliselt ju võimalik kui mikker vaikimisi aktiivne. Klassikalist teooriat järgides välistasin võimatu, mis iganes järgi jääb, kui iganes ebatõenäoline, osutab lahendusele. Ainus päheturgatanud ratsionaalne seletus ilma üleloomulikke jõude või google maailma jälgimise konspiratsiooniteooriat sisse toomata on järgmine: Voodikapil oleva mobla sammulugeja registreeris voodist levivaid tektoonilisi tõukeid, Google tehisintellekt liigitas sageduse ja intensiivsuse põhjal tegevuse rattasõiduks. Siinkohal pole selge kas asjatundmatusest või hoopiski taktitundest, peaks neile tehnoabi postituse tegema😋

Paraku tõstatab Google Fit programmi selline käitumine väga olulise privaatsusteemalise probleemi. Kujutage ette, et mees (või naine) tuleb komandeeringult ja Fit on registreerinud öised rattasõidud hotellis, ka kõige paadunumal spordifanatil on keeruline seda kallimale usutavalt selgitada. Samuti võib ülemuse lauale jäetud mobla salamisi sekretäriga sooritatud kähkuka registreerida. Igasugu taolisi võimalikke situatsioone on lugematul hulgal, kokkuvõttes mõistlik Google Fit äppi mitte installeerida kui te ei taha, et kõiksugu tegevused kogemata salvestatud saavad. 

Loo moraal: Tänapäeval on parem nutimoblat mitte kaasa võtta (GPS ju koguaeg aktiivne) või üldse mitte omada kui plaanis valgustkartvaid tegusid teha.

P.S. Pole selle peale kunagi mõelnud aga tänu Googlele sain minuti pealt teada kaua hommikul "rege rautasin" ja mitu kalorit selle peale kulus 😄 WHO soovitatud 15 südamepunkti on igatahes palju lihtsam seksi kui pikamaa jooksuga teenida, naudingust rääkimata.

Disclaimer: Paluks lugu võtta huumoriga, sest ehkki enamus äratoodud fakte on tõesed siis tegu pole rangel teaduslikul meetodil põhineva uuringuga, fakte on teatavasti võimalik erinevate nurkade alt vaadata ja erinevatesse teooriatesse sobitada😉 

Kuidas parandada maanteeauke :P

Tähelepanelikult vaadates on näha vee
pritsimist kui asfalt labidalt pudeneb 😲

Istun mina läpakaga akna all ja järsku märkan, aurav ohutulesid vilgutav veomasin peab maja ees tänaval kinni. Otse loomulikult tekkis huvi, mis neil siia rahulikku naabruskonda asja. Kaks ohutusvestides tüüpi kargas välja ja haaras labidad. Esimese ehmatusega mõtlesin, et kukuvad maja ees laiutavat asfaldiauku süvendama, või sellest vett välja kühveldama. Masin tõstis tagaluugi üles, vaevalt uskusin oma silmi: tüübid hakkasid õhukese jääkihiga kaetud ääreni vett täis auku tulikuuma auravat asfalti labidatega kühveldama nii et vesi laias kaares pritsis. Mul pole küll mingit maantee inseneri haridust, aga kusagilt olen üles korjanud infi (teadjamad parandage kui eksin), et maanteeaukude parandamisel esiteks kuumutatakse augupõhi nakkamise parandamiseks enne kui uus asfalt peale laotatakse, siis silutakse ja lõpuks rullitakse kinni. Töömehed tekitasid aurava hunniku, silusid seda enam-vähem tasaseks ja patsutasid siis paari labidalöögiga tihedamaks. Seisatasid momendiks, viskasid hindava pilgu oma tööle, sülitasid sünkroonis ning hüppasid masinasse ja sõitsid aega viitmata minema.

Vesi ja labida patsujäljed, taamal teised augud

Kuna mobla oli mul käepärast, õnnestus maanteeaugu paranduse operatsioonist läbi akna paar pilti klõpsata. Mõne aja pärast koertega välja minnes viskasin pilgu tehtud tööle. Augu ääres oli ikka veel kuuma asfaldi kõrval vett näha. Miks just see auk kahekümnest meie tänaval välja valituks osutus jäi täiesti arusaamatuks kuna minu silmaga vaadates ei erinenud parandatud auk ülejäänutest mingi olulise parameetri poolest. Ei osanud muud arvata, et küllap sai tänav nimekirjast kiirelt maha tõmmatud ühe augu virtuaalse täitmisega. Esialgne naiivne lootus: eks varsti tuleb mingi teine masin, mis tehtud töö silub ja asfaldi kinni rullib või tambib, ei leidnud kinnitust. Esimesed autod pehmele segule juba kummijäljed jätnud. Järgmiseks hommikuks oli mingi suurem sõiduk pool pehmet asfalti rattaga august välja tõmmanud. Tööpuudust meie tublidel teedeparandajatel karta pole kui augutäited üle päeva vastu ei pea. Mõtlesin linnale saata klipi teeparandusest, aga kurat neid teab, kaebavad äkki veel kohtusse, et olen ilma loata strateegiliselt tähtsat toimingut filminud.

Aias jää sisse sulanud vahtraleht

Tänase jooksuringi käigus hakkasid igasugu huvitavad mõtted peas ringlema. Näiteks vedasin paralleele jooksmise ja õllejooomise vahele. Kui õllejoomise protsess on nauditav siis hiljem ei pruugi tunne nii hea olla, jooksmisega jälle protsess nõuab ebamugavat pingutust aga pärast mõnus tunne. Endalegi imestuseks olen suutnud mõlema puhul positiivset poolt maksimiseerida ja negatiivset vähendada. Õlut tarbin täpselt nii palju, et juua on mõnus aga pärast paha pole. Jooksmist üritan doseerida tasa ja targu, sörkides panen koormuse peale aga räbalaks ei pinguta. Esimesed kaks päeva olid parajad tahtejõu proovid ilma aeglustamata distantsi läbida. Eile ja eriti täna juba kergem, isegi higistamist vähem. Praegu muidugi mõnus lühikeste pükste ja fleecega joosta mõne külmakraadiga. Esialgne kartus, et jäise õhu sisseahmimine veidi valusale kurgule halvasti mõjub paika ei pidanud, hoopis vastupidi: kurk sai terveks.

Kus on Fit'i AI ?

Eile kurtsin kaasale (kellel nats rohkem Fit kogemust), et minu äpp ei funksi. Ta siis küsis, miks ma pole seda või teist funktsiooni kasutanud - näiteks erineva sporditüübi aktiveerimist. Pluss märgile klikkides tuli tõepoolest hull valik üles, isegi mäesuusatamine oli kirjas. OK, saan aru et nii tark mu mobla äpp pole, et peaks mõistma millise spordialaga täpselt tegelen. Samas peaks suutma kiirendusemõõtja ning GPS'ga päris hästi ära arvata, kui korralik programm kirjutada. Muidugi ei viitsinud rohkem uurida eri võimalusi enne kui eile hommikul suusatama sõitsin. Mäe peal lülitasin mäesuusatamise tegevuseks ja uhasin mäst alla.

Ilm oli ilus, temperatuur mõni miinuskraad ja lumepind eelmiste päevade vihmadest üsna jäine. Tänu päikesele jää suht "pehme" randid lõikasid kriginal kindlalt sisse. Algul ehmatas mind parem põlv, mille kõõlused nii valulikud, et laskudes ei saanud korralikult toetadagi. Panin rohkem raskust vasakule jalale, aitas Lake Placidis ühejalasõidu harjutamine. Kartsin juba, et pean lühema päeva tegema, õnneks vähehaaval valu taandus. Peale puhkepausil libistatud Carlsbergi oli valu kadunud ja mäetunnetus muutus eriti teravaks. Küllap aitas kaasa fakt, et tühja kõhu peale võetud õlu tõuseb kiirelt pähe. Igatahes järgneva tunni kimasin vaheldumisi musti ja siniseid täie kiirusega. Valust polnud jälgegi, ehkki mõlemad jalad said kõvasti dünaamilist koormust. Profülaktika mõttes neelasin teise õlle juustu croissanti kõrvale ning suusatasin kolm tundi jutti tõstukite sulgemiseni.

Sihukesed tegelikud punktid
kindlustaks südamerabanduse 😝

Ahvikiirusel panin asjad kokku ja ostsin hooaja pileti järgmiseks aastaks. Praegu müüakse 229CAD'ga (150Eur) nii soodsalt, et patt oleks ostmata jätta. "Lõunasöögi" paari croissanti ja kohvi näol manustasin roolis koju sõites, muidu poleks karatesse jõudnud. Kodus parasjagu aega, et mäesuusavarustus sisse viia, suusajope ja püksid gi vastu vahetada ning lastega trenni põrutada. Enne trenni algust jõudsin korraks pilgu Fit äpile heita, mingi kummaline jama oli seal toimunud, ei viitsinud pikemalt uurida. Otsisin Karated, mida ei leidnud ja sisestasin lähima võimaliku "Martial Arts" näol järgnevaks kaheks tunniks.< Peale trenni käisin kodus dushi all ja vaatasin mida mu Fit äpp päevast arvas. Esiteks teatas, et olen oma nädala aktiivsuspunktide normi ületanud esimese päevaga. Mida kuradit. OK, mäesuusatamise 5 tundi olid läinud arvesse kui kõrge aktiivsusega tegevus, sisuliselt võrdsustatud jooksmisega. No ma ei tea, mul on kindlasti oluliselt raskem lihtlabaselt joosta 15 minti järjest kui 5 tundi mäge kratsida. Mäesuusatamine ei võta isegi nahka märjaks, lihtsalt mägi liiga lühike ja liftil üles sõites puhkad. Mingis meeltesegaduses oli Google Fit omal algatusel lisanud veits rattasõitu mäesuusatamise vahele😵 Karate trenni 2 tundi oli samuti täisaktiivsuse peale arvestatud. Tegelikkuses esimene oli, teise ajal harjutasime katasid, mis üldiselt nii väsitavaks ei kujune.

Ma saan aru, et ilma pulsikellata on pea võimatu tegeliku aktiivsuse üle otsustada, seega kui toda riista ei muretse on enamus Fit'i numbreid praktiliselt täielik luul. Kadus ka lootus, et saan teda vähemalt hommikujooksu täpseks hindamiseks kasutada. Täna lisasin veits alla kilomeetri ja neli minti jooksule otsa. Google arust teepikkus kasvas vaid sajakonna meetri jagu aga kuna aega kulus rohkem defineeris ta mu pingutuse ümber jalutuskäiguks, WTF. Ei tea kas ongi nii loll või lihtsalt irvitab mu üle, sest sammude arv oli küll viiendiku võrra suurenenud - et olen nagu tippima hakanud või??? Pergel küll, vist ikka vaja googeldada kuidas seadistus normaalseks muuta või siis mingi asjalik äpp alla laadida. Päevased normid seadsin nats realistlikuma 2 tunni ja 50 "südamepunkti" peale.

Esimesed kogemused FIT'iga

Täna hommikul 11 minutiga
sain 23 "südamepunkti"😵

Kohe hoiatan ette, et järgnev tekst on igav lugemine inimestele, kes kunagi mingeid aktiivsusäppe kasutanud. Mina installisin Google Fit eile ja avastan seda uut maailma nagu vasikas aiaväravat. Peale hommikusörki esimesed tulemused tundusid natu kummalised, arvasin et seadistamise viga ehk. Kas või eeldus, et tervislikuks peetakse 60 minutit liikumist ja 10 "aktiivsuspunkti". Õhtul olin selles enam kui veendunud, nähes päevakokkuvõttes 148 aktiivsuse minutit ja 47 "südamepunkti" - tavakodaniku norm 2.5 ja 4.7 kordselt ületatud. Lähemal uurimisel selgus, et minutid olid kogunenud ilmselt kiire kõnniga tööl ringiliikumisest - google oli lisanud terve hulga pealelõuna ja õhtu "jalutuskäikusid". Vahemärkusena võin kinnitada, et autosõit kirja ei läinud, isegi mitte õhtune ummikus venimine.

Tuli ikkagi võtta käsile tegevus, mida iga täisvereline meesolend ülbelt mühatades mittevajalikuks peab, ehk siis juhendi lugemine. Selgusid nii mõnedki huvipakkuvad detailid, mis aitasid tulemust seletada. Iga rohkem kui 30 sammune liikumine läheb kirja aktiivsusminutina. Iga minut, mille jooksul teed rohkem kui 100 sammu annab "südamepunkti" - näiteks kiire kõnd. "Kõrge" aktiivsusega tegevus (mis eeldatavalt paneb südame kiiremini tööle) nagu sörkjooks annab 2 punkti minuti eest, millist kiirust see täpselt eeldab pole mul selge. Kuna mul pole pulsikella, siis GPS mõistes staatilised tegevused nagu kätekõverdused, lõuatõmbamine või kõhulihaste trenn arvesse ei lähe. Teoreetiliselt vist saaks kuidagi lisada (no isegi aiatöö võimalik väidetavalt arvesse võtta), peab veel uurima, eks tööl vaatan, omast ajast ei viitsi😋

Pole kunagi arvanud, et olen mingi eriliselt aktiivne või sportlik isend aga ei saa salata, et nende numbrite nägemine kergitas enesetunnet. Äkki see ongi eesmärk, utsitamaks ka staatilisi persoone, end veidigi liigutama. Kui panna punktieesmärk, millest suudad punnitamisega vähem kui pool täita kaob isu kiiresti, samas ebareaalselt madal number võtab minu arust igasuguse huvi end parandada. Tõele au andes saad "tervislikud" numbrid kokku ka vedades end päevas paar korda voodist külmkapini õlle järgi ning kushetile telekat jõllama, kui vahepeal vetsus ka käia tulevad WHO normi 15 südamepunkti kuhjaga täis😀 Keskmisel ülekaalus kodanikul kerkib õigustatult pähe mõte: mille kuradi pärast peaks rohkem pingutama, tervisliku eluviisiga ei maksa liialdada. 

Täna oli huvi, kui täpselt mobla jooksu mõõdab, läbisin sama distantsi. Fit läks lolliks, sest jätsin ta kotiga kõhule ka hiljem kodus kätekõverdusi ja kõhulihaste trenni tehes. Hommikuse jooksu defineeris ümber jalutuskäiguks, sest ilmselt luges mu toas liikumise ka hulka. "Südamepunkte" kõrge aktiivsusega tegevuse eest sain siiski sama palju, mis eelmine kord - 23. Idee oli mõõta kas ja kui palju mu jooksudistantsi läbimine aja jooksul kiiremaks muutub. Lootsin, et töötab automaatselt, stopperiga ei viitsi jännata.

Kevadel on mõnus joosta, sest hommiku temperatuurid nulli lähedal, täna sadas isegi kerget lund. Minu vastumeelsus vastupidavusalade suhtes tuleneb suures osas ülekuumenemisest, veidigi soojema ilmaga lähen näost punaseks ja higistan nagu siga. Seetõttu on ujumine ja suusatamine meelisalad, vesi või külm õhk jahutavad keha nii efektiivselt, et ülekuumenemine ei sega. Täna oli alles kolmas päev uuest treeningtsüklist, kahest eelmisest kõhu ja rinnalihased veits valusad, jalgadel polnud mingit vahet, eks suusatamine ja karate on need vormis hoidnud. Ei saa salata, et hommikul piilusin ilma kerge lootusega laupäev rahulikumalt võtta😏 

Samas peale hommikukohvi dojosse kõhulihaseid tegema minnes avastasin üllatusega, et polegi nii hull, jooksu ajaks juba ootasin huviga mis tunne tuleb. Hingeldama ja higiseks võtab see veits üle 2 kilomeetrine ots, keskmine kiirus piinlikult aeglane 5:20 kilomeetrile kui GPS uskuda. Olen alati olnud pigem kiire ja tugeva pingutuse kui pika ja aeglase tüüpi. Isegi rattal pikemat maad sõites eelistasin paar kilti hullu anda ja siis pool kilti kulgeda samal ajal kui sõber surus ühtlase tempoga hambad ristis - inimesed on erinevad.

Valimisteemal jagan linki Kivirähu vaimukale artiklile "Minu veetlev EKRE", mis minu arust äärmiselt elegantselt kirjeldab praegust poliitilist olukorda, oskaks ise ka nii kirjutada.

P.S. Kui kellelgi on kogemusi või mingeid soovitusi aktiivsusäppide koha pealt jagage lahkelt.

Kapten Ratas lollide laeva meeskonda kokku panemas :D

Ma olen kapten ja see on mu laev!!!

Juhtusin tolle Eesti nukufilmi treilerit ja ka pikemat saadet ERR vahendusel vaatama ning kuidagi ei suutnud tõsiseks jääda. Kerkis üles nii palju paralleele praeguse poliitilise lehmakauplemisega. Mida rohkem vaatad seda rohkem avastad sarnaseid nüansse ja isegi tegelaskujusid :D Soovitan soojalt, saab oma ettekujutusvõimet arendada ja kõhutäie naerda. Lisaks veel viide tänasele "intervjuule" peaministriga, tasub vaadata/lugeda 👌

Siin ma olen!!!  Te olete kõrvuni võlgades ja ainsaks võlakatteks on teie laev ;)

Tegelt tahtsin kirjutada poliitika ja valetamise teemal, aga need on nii läbi põimunud, et tavakodanikul raske selget sotti saada. Kõik taandub usu tasemele, eks me seda parteid ja neid poliitikuid usume rohkem, kes meile sümpaatsemad. Mõtlesin, et miks nad ei salvesta oma telefonikõnelusi, aga siin vist oleks tegu mingi privaatsusseaduse rikkumisega - meenub Savisaare lindiskandaal. Nii ei jäägi meil muud üle kui analüüsida, mis tundub loogilisem ja loota selle peale, et kõik poliitikud pole läbinisti mädanema läinud. Kuna Venemaa propaganda üks põhieesmärkidest on veenda kodanikke kõigi poliitikute ja seega liberaalse demokraatliku süsteemi mittesobivuses usun kas või kiusu pärast, et Eesti poliitikute hulgas leidub ausaid ja tublisid inimesi.

Täna kasutasin esimest korda nalja pärast Google aktiivsusmonitori. Kuna karates saan vaid korra nädalas käia hakkasin eilsest (loodetavasti korrapäraselt) kodustes tingimustes trenni tegema. Alustasin tasa ja targu, kaks kaheteistkümnest kätekõverduse seeriat, kõhulihaste trenn 100 istes viibutust pluss 80 paraleelviibutust ilma jalgu vahepeal maha toetamata. Küljelihastele kummalegi poole ilma toeta istessetõuse 20. Sellega sai soojaks, et kerge sörk ümbruskonnas ette võtta. Jooksmist olen ma alati monotoonsuse tõttu vihanud ja esimene kord tuli end sundida, et umbes kahekildist ringi ilma vahepeal hoogu maha võtmata läbida. Koju tagasijõudes hingeldasin mõnuga ja olin parasjagu higine ning tegin teise samasuguse seeria kätekõverdusi ning kõhulihaste trenni otsa enne kui dushi alla läksin. Praegu tuli pähe, et ronimise mõttes tuleks lõuatõmbamist lisada, mul ju tagaaias laste ronimisredel.

Täna lülitasin google FIT peale ja tegin samasuguse trenni. Üllatusega avastasin, et võttis vaid pool tundi. Kuna ei viitsinud juhendeid uurida, klikkisin muudkui "next" (kinnitades misiganes keskmised normid) peale enda kaalu ja pikkuse sisestamist. Kuidas see asi töötab, kui GPS välja arvata, pole mul aimugi, mobla väidetavalt pulssi ei mõõda kui kell taga pole. Igatahes peale pooletunnist trenni ja koerte jalutamist selgus, et olen läbinud 3.35 km, teenides 27 "südamepunkti" ületades sellega päevanormi pea kolmekordselt ja saavutades 36 minutit aktiivset liikumist normi 60'st. Peab vist ikka uurima juhendit ja seadma mingid mõistlikud eesmärgid. Huvitav kas autosõidu ajaks peaks välja lülitama, et ta mulle südamepunktide peale kiirabi ei kutsuks kui 120 km/h kiirteel uhan või mõistab AI mis toimub :D

Populaarsuse paradoks

Eile hommikul avaldati EMOR'i küsitluse alusel erakondade populaarsuse seis. Tulemused olid eriti põnevad, kuna küsitlus tehtud just peale seda kui koalitsioonikõnelused alanud, ehk inimesed polnud veel jõudnud shokist toibuda. Mingit erilist üllatust polnud, suures plaanis saime kinnitust oodatule. Nüüd siis numbrite juurde, hetkeseisu populaarsus võrreldes valimistega:

Reformi populaarsus on protsendi jagu tõusnud 29% pealt 30%'le. Tõus väike aga nii kõrge numbri juures tähendab vähemalt kahte-kolme lisa parlamendikohta 34+2=(36).

Keskerakonna toetus langes 23% pealt 19%'le, parlamendikohtades väljenduks umbes 5 koha kaotusega 26-5=(21). Selle tulemusega säilitas napilt teise koha EKRE ees. Oodatult langes venekeelsete toetus drastiliselt, ilmselt veidi ka eestikeelsete oma.

EKRE säilitas enda populaarsuse 18% tasemel, mida oli ka oodata: (19) parlamendikohta.

Isamaa kukkus kolinal 11% pealt 7% peale, rohkem kui oleksin arvanud. Ilmselt pettumus nii EKRE kui Keski poolest, Reformi eelistavad valijad läinud. Parlamendikohti ehk 12-7=(5) kui veab.

Sotsid tõstsid enda populaarsust 10% pealt 12.5%'le, parlamendikohtades tähendaks 10+4=(14)

Eesti200 põrutas uue tulijana Isamaast mööda ilmselt ka viimaste arvel pea kahekordistades toetust 8.5% peale, mis annaks ehk (6) kohta parlamendis.

Parlamendikohad pole muidugi kivisse raiutud ja võivad 1-2 numbri ulatuses kõikuda aga trend ja tähendus on selged. 

Populaarsuse teisendasin parlamendikohtade peale ümber sooviga näidata, miks Ratas on ennast totaalselt nurka värvinud. Keskerakond parteina ja Ratas selle juhina ei saa endale mingil juhul lubada erakorralistele valimistele minekut. Lisaks näo kaotusele on väga suur võimalus, et Reform kindla võitjana ei teeks neile ettepanekut, sest Sotside ja Eesti200'ga oleks mugav valitsus kokku panna, isegi Isamaad pole vaja. Praegune koalitsiooniläbirääkimiste kolmik kaotaks suht kindlalt oma enamuse ja igasuguse lootuse valitsusse pääseda. Isegi kui valimistel numbrid veidi pehmemad oleks, ja Reform teeks Ratasele pakkumise (milles kahtlen sügavalt) tuleks see jõupositsioonilt, mitte enam võrdsetel alustel.

Isamaa oleks teine suur kaotaja, õige plass juhtkonnal tunnistada nii põhimõttelist prohmakat nagu tehti Keski ja EKRE't Reformile ja Sotsidele eelistades. Ausalt öeldes on Isamaa partei, kelle ennasthävitav käitumine mulle üldse pärale ei jõua. EKRE on ainus kes erakordseid valimisi eriti kartma ei pea, tema kindel toetajaskond on paksult rahul, et ootamatult koalitsioonikõnelustele pääseti. Nende kaotuseks oleks kindel valitsusest väljajäämine erakorraliste valimiste puhul, mis auahnust kõvasti riivaks.

Lõpuks jõudsingi pealkirja juurde: Populaarsuse paradoksiks on asjaolu, et mida ebapopulaarsemaks muutuvad momendil koalitsioonikõnelustes osalevad erakonnad, seda rohkem on neil kaotada leppe ebaõnnestumisega ja seda suurem tõenäosus, et koalitsioon pannakse kokku kas või sitast ja tatist ja joptvuju matist. Parlamendis enamust omavad koalitsioonikõneluste parteid on nädalaga kaotanud nii palju populaarsust, et esindavad nüüd juba rahva vähemust, mis iseenesest pole sugugi hea areng.

Raskemad küsimused läbirääkimistel tõusevad esile lähipäevadel ja mind huvitab kas võidab momendi enesealalhoiu instinkt: kokkulepe tehakse iga hinna eest kaasaarvatud põhimõttelistest seisukohtadest taganemine või kardetakse rohkem pikaajalist kahju valijatebaasi kaotuse näol, mida paratamatult nii erinevate põhimõtetega parteide koosvalitsemine esile kutsub. Koalitsioonikolmik hakkab alles praegu ilmselt aduma, et vaatamata parlamendienamusele on seis sitt kui viisakalt väljendada. Valikud on kas halvad või veel halvemad. Kui valitsus moodustataksegi langeb nende võimuaeg üldise majandustsükli aeglustumise peale, mis omakorda finantsolukorda pingestab - rahva silmis jääb ikka süüdi valitsus isegi kui temast suurt miskit ei sõltu. Õigel ajal rätiku ringi viskamiseks ilmselt neil kellelgi tarkust ei jagu.

Kui lepet ei sünni peab Reform otsustama, kellega rääkima hakata, suure tõenäosusega saadetakse kutse Isamaale mitte Keskerakonnale. Nii või teisiti, mõlemad peavad nüüd arvestama oluliselt nõrgema mõjuga, sest Reformil tagataskus erakordsete valimiste trump. Nii Kesk kui Isamaa mõistavad, et seekord pole tegu blufiga ja Reform eelistaks pigem uusi valimisi kui jonnakaid koalitsioonipartnereid. 

Isegi kui kokkulepe Kesk-EKRE-Isamaa sünnib on jokkeriks võimalus, millest eelmises postituses kirjutasin: Reformi vähemusvalitsus. Kallas saab igal juhul presidendilt esimesena pakkumise valitsust moodustada. Selleks ajaks on tal tõenäoliselt selge, kas parlamendis piisavalt ülejooksikuid Keski ja Isamaa ridadest, et usaldushääletus võita. Kui mitte läheb pall Keski kätte. Kolmikliidu lepingu puhul tekib ikkagi põnev moment, palju 57'st parteide parlamendiliikmetest poolt hääletab, ka siin saab valitsuse põhja lasta veel enne kui see sünnib.

Päevapoliitika teemal soovitan lugeda veel kahte blogipostitust:
http://syndikaat.blogspot.com/2019/03/koalitsioonikonelustel-jouti.html
https://kuidaskasvatadainimest.wordpress.com/2019/03/15/poliitkaose-keerises/

Vähemusvalitsus silmapiiril ???

Kui kohe peale valimisi tulemuste teada saamisel oli päris eufooriline tunne siis mida päev edasi seda kummalisemaks olukord läks. Tükk aega ei saanud üldse aru mis toimub. Vähehaaval on siiski olukord selginenud ja võimalik sündmuste kulg erinevaid allikaid kasutades ning nende usaldatavust arvestades kild haaval kokku panna. Ma ei arva, et järgnev oleks 100% täpne aga põhipunktides siiski suht lähedane tegelikkusele.

Esimesed kontaktid (rõhutan et kontaktid mitte läbirääkimised) algasid parteide vahel juba valimisööl, juba enne lõplike tulemuste teada saamist. Mitmetele allikatele toetudes (Helme, Kaljulaid, ...), võib üsna kindlalt väita, et juba kolmapäeval leppisid kokku Kesk, EKRE ja Isamaa, et teevad ära Reformile. Reform pidas konsultatsioone kõigiga peale EKRE, mille tulemusel otsustas koalitsioonikõneluste alustamise ettepaneku teha Keskile. Väidetavalt põhjuseks Sotside ja Isamaa omavahelised suhted, mis pealtnäha tundub üsna tõenäoline, ehkki poliitilistelt vaadetelt on parlamendiparteidest just Isamaaga Reformil kõige rohkem ühist.

Ettepaneku käigus eeltingimusi ei seatud, ehkki oli selge, et peaministri koha saab võitnud erakonna juht, ehk siis Kaja Kallas. Keskerakond küsis täiesti ebarealistlikult peaministri kohta ja 500 euro maksuvabastusest loobumist ilmselt ette eeldades, et neid ei saa. Paistab, et sellel esimesel ametlikul koalitsioonipakkumisel olid osalised üksikud esindajad kummastki parteist, võimalik et ainult Kallas ja Ratas. Ratas suutis esitada Reformi pakkumist Keskerakonna juhatusele nii, et esialgu valdavalt läbirääkimisi toetav juhatus hääletas lõpuks selle vastu. Mis täpselt koosolekul toimus, keelduvad asjaosalised rääkimast, kuid ilmselgelt ei suutnud Ratas kõiki veenda oma käigu õigsuses. Häältega 15 : 4 lükati Reformi pakkumine tagasi. 

Järgmine loogiline käik oli Reformi ametlik pakkumine Sotsidele ja Isamaale. Esimesed võtsid selle vastu, Isamaa käitus eriti veidralt ja lapsikult, Seeder ei vastanud tükk aega isegi telefonile. Raske uskuda, et põhjuseks lihtsalt solvumine, nii tited meie poliitikud ehk ikka pole. Pigem peeti kibekiireid läbirääkimisi Keski ja EKRE'ga pigistamaks neilt Isamaa jaoks välja võimalikult soodsaid tingimusi. Tulemuseks oligi hommikune Keski pakkumine, kes oksjonil Reformi üle lõi, järgnes äraütlemine Reformile. Eesti rahvas vaatas ammulisui pealt küsides endalt, mis kurat toimumas on, me ju ei hääletanud valimistel sellise variandi poolt. Usun, et enne valimisi ei kujutanud pea keegi ette taolise valitsuskoalitsiooni võimalust.

Läbirääkimised käivad aga suurt usku mul selle kolmikliidu tekkimisse pole. Esimene ühisavaldus tehti võtmaks maha pingeid ühiskonnas. Kinnitati välispoliitika prioriteetidena NATO ja EL liikmelisuse toetamist, väidetavalt olla isegi sel iseenesestmõistetaval teemal vaidluseks läinud. Kuna poliitilised vaated on niivõrd erinevad peavad leppe sündimiseks kõik tegema olulisi järeleandmisi oma põhimõtetes, samas on kõik rõhutanud, et seda ei juhtu. Kõige raskem saab olema EKRE ja Keski omavaheline asjaajamine, kumbki pool ei saa lubada suuri järeleandmisi, sest valijad seda ei andestaks.

Kui vaadata parteisid, siis kes võitnud, kes kaotanud. Reform on maine osas kindlasti kõvasti võitnud ja kui peaks areng viima erakorraliste valimisteni eeldaks nende veelgi suuremat edu. Keskerakonna ja eelkõige peaministri maine on saanud ainuüksi EKRE'ga läbirääkimistele minemisega kõvasti kannatada ja seda nii venekeelse kui eestikeelse toetajaskonna hulgas. Ratas on end nurka mänginud: läbirääkimiste ebaõnnestumise korral oleks trumbid Reformi käes. Seda teavad nii EKRE kui Isamaa ning suruvad oma agendat jõuliselt peale. Kesk ei saa endale lubada erakorralisi valimisi, häältekaotus enam kui kindel. Valikud on neil halvad (koalitsioon või opositsioon) ja veel halvemad (erakorralised valimised). Koalitsioonis on sunnitud tegema põhimõttelisi järeleandmisi, opositsiooni minnes pole meeletu maine kaotuse eest midagi ette näidata, erakorralistel valimistel ootab ees erakorraline toetuse kaotus.

EKRE on ilmselt võitja nii või teisiti. Ainuüksi läbirääkimistesse astudes näitas end avalikkusele tõsiselt võetava parteina, kellega teised peavad arvestama. Oma põhimõtete eest võib julgelt seista, sest läbirääkimiste läbikukkumine neid ei kahjusta. Ainus oht, et võimule pääsemise pimestavas lootuses tehakse selliseid järeleandmisi, mida radikaalsed tuumikvalijad reetmiseks tembeldaks. Isamaa käitumine paneb silmi pööritama. Hetkel tõepoolest on neil kaalukeelena võimalik ebaproportsionaalselt häid tingimusi koalitsioonilepetes läbi suruda. Samas on karta, et Reformile äraütlemine ja eriti selle viis peletas nii mõnegi leigelt rahvusliku paremliberaal-konservatiivse valija eemale, kellele ei EKRE ega Kesk ei sümpatiseeri. Sotsid on momendil mängust kõrvale jäänud.

Viimaste uudiste põhjal selgub, et Reform pole sugugi vaikselt arenguid äraootav. Nad on hakanud varjamatult tegelema koalitsiooniläbirääkimiste õõnestamisega. Esiteks avalikustasid oma pakkumise Keskile, mis olevat valimistulemusi arvesse võttes olnud äärmiselt suuremeelne pakkudes nii eelarvelist kui ministrikohtade võrdset jagamist. Kas see ka tõele vastab on iseküsimus, kindlasti aga muudab Ratase positsiooni Keskerakonna juhatuses ja valijate silmis äärmiselt ebamugavaks. Teise käiguna on võetud kontakte nii Keski kui Isamaa valituks osutunud parlamendiliikmetega, kes võiksid koalitsioonikõnelustes pettununa toetada Reformi ja Sotside vähemusvalitsust. Keskerakonnast on kindlasti juba praegu mitmed, kes ainuüksi protestist EKRE vastu on valmis toetama Reformi-Sotsi liitu. Isamaa puhul ma nii optimistlik poleks, aga kes teab. Igatahes on kerkinud esile reaalne võimalus toimivast vähemusvalitsusest, sest esimese pakkumise saab presidendilt Kaja Kallas. Vastuvõtmine oleneb ilmselt momendi olukorrast: kui palju toetushääli parlamendis teistelt parteidelt loota oleks. Arvatavasti selgub viimasel momendil. Praeguse kolmikliidu puhul (kui koalitsioon moodustatakse) ei saa kindel olla, et parlamendis enamuse saavutavad, sest pole selge palju oma parteidest tuleb vastuhääli.

17:11 13 Märts

Täiendus:
18:07  Tuli ERR's uudis, mis kinnitab mu arvamust kolmikliidu kokkuleppe raskuste ja võimaliku vähemusvalitsuse asjus. Nii Sotsid kui Keski Kaljulaid arvavad, et loodaval koalitsioonil ei pruugi sugugi vajalikku 51 häält parlamendis olla, 57'st rääkimata. Seega valitsuse moodustamise ettepanekut pikisilmi ootav härra Ratas ei pruugi seda saadagi kui Kallasel õnnestub enne edukalt vähemusvalitsus kokku panna. Või siis jooksevad läbirääkimised sootuks liiva.