Monday, July 6, 2020

Fotojaht: KIVI

Märkasin kivi teemat veidi aega tagasi aga kuidagi ununes ehkki olen suur kivifänn. Pildid Pakri matkalt olid tegelt juba siis tehtud. Jagan suure hilinemisega, siin nad on:

Habetunud

Lõngakera

Seismogramm

Lõust - abstraktne kunst😉

10 comments:

  1. Tabavad nimed su piltidel.
    Lemmikut ei pea valima, aga ma seekord ei saa teisiti - esimesel pildil suplev oled on nii muigamapanev. Onju, ta puristas selle suure ninaga, mis tuka alt paistab?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nojah, selle nurga alt ei osanud vaadatagi. Selles põnevus seisnebki, et igaüks näeb sama asja oma nurga alt - elagu "nägemuste" mitmekesisus!

      Delete
  2. Esimene mõte, mis lõngakera pilti vaadates tekkis, oli - sa vahi, kus veresooned punnitavad naha alt välja...
    Aga mis kõige rohkem meele järgi, on hoopis seismogramm: võib-olla on sellel manatud teise universiumi elurikka planeedi täheloojangu hetk, millest annab tunnistust kolme-pikasõrmelise kämbla jälg...

    ReplyDelete
    Replies
    1. No vot siis. Äkki peakski postitama mingi loodusliku abstrakse pildi ja küsima, mida keegi seal näeb. Põnev läbi rohkema kui ühe silmapaari asju näha!

      Delete
  3. Esimene pole kivi, vaid näkk! Nood ju ei epileeri-depileeri ja olla vabas looduses üsna puhmaka välimusega.

    ReplyDelete
  4. Väga uhked kivid kõik! Kena, et jagada raatsid.... ma valin viimase. Tuletab mu pooleli olevat teksatükkidest lapitekki meelde ja kõlab kui märguanne asi lõpuni õmmelda ;)

    ReplyDelete
  5. See lõngakera kivi on raudselt elus. Näeb välja nagu steroidide peal punni pumbatud musklimäe veresooneline lihas.
    Kuigi minu maitse on vist siiski pehme ja karvane nagu see habemik.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hehee, punnis veresooned tõepoolest.
      Kuidas sihuke muster kivile tuli - eeldaksin, et tumedam mass oli esiteks kristalliseerunud, siis sügaval tohutu surve all pragunenud - valge, madalama sulamistemperatuuriga kuid kulumisele vastupidavam kivim voolas pragudesse. Kogu mass kuumutati üles kuni omas taina konsistentsi ja nii muutusid sirged praod kõverikeks soonteks. Temperatuuri langedes kogu mass tardus ja lõpuks jõudis maapinnale, kus üksikud tükid lahti murdusid, jäälaamadega Eestisse kandusid ja ilusaks ümarguseks kulusid. Mõni geoloog võib muidugi mu teooriat lugedes naerukrampides koomasse langeda :P

      Delete