Pässa elamise fauna

Homo arboristicus

Kaks puhmast jätsin alles

Oma aia korral puutud kokku igasugu elukatega. Siinkohal käsitlen pigem suuremaid, mitte selliseid pisikesi tüütusi nagu sääsed, puugid, porilased, ...

Esimene kokkupuude naabri imearmsa kutsikaga, kellest kahjuks pilti polegi nagu selgub. Kuts üliuudishimulik ja sõbralik, nuusib, kaevab ja tahab pidevalt mängida nagu kutsikale kohane. Üks päev kui muru niitsin ilmus mingi kass välja. Lihtsalt tuli ja kukkus end minu vastu hõõruma ning nurruma. Päris ilusa mustriga oli ka teine. Kui lastele foto satsin nõudsid nood kinnitust, et ikka vorsti ka pakkusin.

Õhtul koju tulles kuulsin askeldamist aianurgas. Naabri kutsikas oli siili avastanud. Okkakera häiris koerlase uudishimu nii palju, et otsustas minu aeda üle kolida. Nagu selgus on ta üsna halva nägemisega, jooksis peaaegu otsa kui kükitasin vaikselt maha ja filmisin putuk ja teotoidulise patseerimist moblaga.

Lisaks hommikul katusel kappavatele varestele ja oravatele oli miski rästas kuuri alla pesa teinud. Ühe video sellest juba postitasin aga veits hiljem olid pojad välja roninud ja istusid reas õrrel nagu "turuvarblased" ja vahtisid mind uudishimulikult. Paar päeva harjutasid kuuri turvalises keskkonnas lendamist kuni suutsid omil tiivul lahkuda.