Jaanipäevast takkajärgi

Hoolikalt ehitatud "palkmajake" jaanitulena lõõmamas

Igati sobilik pea täpselt kuu aega hiljem Jaanipäeva postitus üles riputada. Suures plaanis väärib äramärkimist haruldane ilm, nii soe ja pilvitu olevat viimati olnud eelmise aastatuhande

viimasel aastal ehk siis anno 1999. Ega siin pikka juttu tule, üritus aastaid sama malli järgi toimunud. Koroona seadis küll esialgu kogu värgi kahtluse alla aga õnneks taandus puhang Eestis piisavalt kiirelt ja väiksemat sorti kogunemised olid jälle lubatud. Küllap olid terviseametnikud kõhevil paari nädala jooksul peale pidu: hakkavad numbrid tõusma või mitte??? Õnneks läks kõik hästi, mingit märgatavat juhtumite tõusu ei tulnud.

Kokkuvõtlikult hommikupool vanematega suvilas: lõke ja vorsti grillimine ning kerged joogid. Riida olin paari päeva eest ette valmistanud ehitades priskematest okstest pisikese "palkmaja", et rondid võimaliku vihmahoo ja hommiksue kastega kuivad püsiksid. Sütitamiseks piisaski ühest vanast ajalehest ja peotäiest kuivadest kuuseokstest, mida ka kõige märjema ilmaga võib iga suurema kuuse tüve alaosast leida.

Õhtupoole sõit algkooli pinginaabri poole vanade sõpradega jämmima. Õgimine, saun, lõke, meeskondlik Petang, jne ... Rahvas on vanem ja rahulikum, ainsaks märkimisväärseks juhtumiks kujunes ühe tüübi kukkumine pliidi nurga vastu, mis lõppes kolme murtud roidega. Järgmine päev selgitas EMO's, et tekkisid poliitilised eriarvamused kuna osa rahvast EKRE ja teised sotside pooldajad :D

Vaatamata ärajoodud kärakakogusele oli seltskond juba varahommikul hakkamas ja uljas.

Purekkari rändrahn

Põhjapoolseimas mandripunktis

Peale kerget hommikusööki põrutasime traditsioonilisele ringsõidule, sihtkohaks Eesti mandriosa põhjapoolseim punkt - Purekkari neem. Mere ääres sai hulkuda, kivide otsa ronida ja ujumas käia. Vesi oli ikka veel natuke üle 10 kraadise temperatuuri juures äärmiselt karastav.