Esimene koolinädal

Lastele oli see esimeseks koolinädalaks, mulle teiseks nädalaks peale matka. Kui eelmine nädalavahetus oli meeldivalt pikk lausa 4 päeva, siis see vaid päevane, sest käisin laupäeval tööl. Nädala sees sai paras hulk vaba aega matkakirjelduse peale kulutada aga ega seda ei kahetse, mulle meeldib tegelikult kaardile vaadates matk uuesti läbi kõmpida ja jälle kord virtuaalselt läbi elada.

Möödunud nädala ilm oli mõnus, enamus päevi +20C kraadi ringis või isegi kübeke vähem. Eile sai veidi pidutseda käies meie lähima eestlasest naabrimehe sünnipäeval. Ehh kurat, peod pole enam see mis 20 aastasena, keegi ei viitsi möllata. Nii et sõime, jõime, lõksutasime lõugu ja mina käisin ainsana saunas. Teised kas ei viitsinud või ei jaksanud, raske öelda. Kurb lugu on kõhukesega, mis peale matkal käimist on nii kokku kuivanud, et saab juba peale esimest praadi täis. Maitsva torditüki sisse pressimisega oli tõsiselt tegu teisest polnud juttugi, no täitsa jama.

Täna saatsime hommikupoole vanema lapse nädalaks ajaks kooli poolt organiseeritud mingitsorti "Leadership" laagrisse nagu meil neid juhte ja juhtideks pürgijaid siin kodus vähe oleks:) Temal muidugi tore, koolis käimise asemel puhkavad kolme rahvuspargi vahel asuva ilusa järve ääres keset Canada metsikut loodust kolme tunni autosõidu kaugusel Torontost. Tänu koolipoolsele toetusele ei pane see ka liiga suurt põntsu rahakotile, sest tavaline nädala hind sellises kohas oleks üle $1000.

Kui uurisin lapselt, kes tema tuttavaist veel lähevad selgus, et päris paljusid ei luba nende "overprotective" vanemad, kes kardavad lapsukeste julgeoleku või siis selle pärast, et need lollustega hakkama saavad. Ausalt öeldes võttis tummaks, 15 aastastele nagu peaks ehk veidi rohkem vabadust andma, millal nad siis veel õpivad? Järgmine aasta võivad autoga sõita aga preagu ei või sõprade ja õpetajatega laagrisse minna???

Kui laps ära saadetud logelesime veidi niisama ja siis pidin pisemaga minema rattasõidule järve äärde. Aga asi läks venima ja tolle sõber jäi kah hiljaks ja lõpuks hoopis jalutasid nad koeraga parki. Mina korjasin neli potitäit viinamarju, et pesukarudele vähem jääks ja kaasa saaks mahla teha. Lõpuks veel avastasin, et kogu mu bambusest suusakeppidest tomatitele ehitatud toetusraam oli saagi koorma all kiiva kukkunud, remontisin seda.

See aasta on nii palju tomateid, et tee või hispaania tüüpi tomatisõda. Häda kohe, ei ise ega tuttavad jaksa kõike ära süüa. Vii teisi ämbriga komposti pirnidele, õuntele ja viinamarjadele seltsiks käärima. Seal ongi juba sihuke looduslik kärakatööstus tekkinud, et ei imestaks kui pesukarud peale tarbimist pohmaka saavad:) Iga kord kui uue täiega minna tõuseb lendu pilv äädikakärbseid, kardetavasti on isegi vihmaussid jommis. Loodetavasti ei kutsu hea ninaga kohusetundlikud kodanikud politseid kohale puskaritööstust sulgema:)