Kiire

Kiire nädal oli ehkki vanem laps laagris. Päevad tööl, kus esimest korda ka midagi tegime. Nimelt pandi mind meeskonda, kes uut masinat üles seab. Teised tundsid kaasa, et vaeseke aga mul oli hea meel, et sai miskit asjalikku teha. Aeg läks kiiremini ja selline töö palju huvitavam. Boonusena lähen ka Laupäeval tööle, nimelt on palk siis kahekordne nii, et ühe päeva sissetulek täitsa soliidne. Tegelt ei lähe niipalju raha kui selle pärast, et ülemusele mitte pettumust valmistada. Ta oli veendunud, et tegi mulle suure teene, siinsed inimesed ei mõista, et vaba aeg võib tähtsam olla kui raha.

Lapse korjasin töölt tulles kooli juurest pampudega üles. Too oli paksult rahul ja tahab kindlasti ka järgmine aasta minna. No muidugi, noored koos aega veetmas ja lõbutsemas sel ajal kui teised koolis peavad käima, mis sa hing veel tahad. Uurisin ääri-veeri, et kas pahandust ka tehti. Polevat miskit juhtunud, ei teagi kas siin on karmim kord või lapsed osavamad pättusi varjama või tõesti lihtsalt tublid (mida on raske uskuda). Isegi kärakat ei olevat võetud ja suitsetamise eest pidavat koju saadetama, ka sellega polnud keegi vahele jäänud??? Ausalt öeldes meeldivalt arusaamatu, meie küll nii tublid polnud omal ajal.

Nädalapäevade õhtud möödusid järjekorras karate, eesti kooli, karate, raamatukogu ja karate tähe all. Paar ööd olen pesukarusid viinamarjadest ära peletanud, sest tahan veel paar korda kodust viinamarjamahla teha. Marjad ise on nüüd sügiseses päikeses mesimagusaks läinud. Alles täna tegin peale trenni kohvi ja viitsisin veidi teksti sisse toksida. vahepeal küll panin kokku täpse nimekirja matkal kaasas olnud toiduainetest aga tahan ka muu selleteemalise infi samas postituses avaldada, endal hiljem lihtsam leida.

Vabadel momentidel sai niisama relaksida, netis surfata ja paar raamatut läbi lugeda. Ehk panen varsti ka raamatuteemalise teksti siia üles. Lähen nüüd järelejäänud kohviga voodisse lesima ja raamatut lugema.