Vastas-seis

Paari päeva eest oli Jupiter kõige lähemal maale mitmekümne aasta jooksul. Õhtul rattaga trennist tulles nägin kui huvitavaid kujundeid tekitasid taevas täiskuu eest mööduvad pilveräbalad nii, et koju jõudes kiirustasin fotoka järgi. Pilte tehes jäi silma kuust all vasakul asuv hele "täht", Jupiter muidugi. Lihtne geomeetria kinnitab seda, sest täiskuu ja iga planeet, mis on päikesest kaugemal kui maa kuid samas maale lähimas punktis, peavad olema enam-vähem ühel joonel ehk samas taeva piirkonnas maalt vaadatuna.

Tõin välja 10X50 binokli, millega paistsid ka kaks Jupiteri kuud, neljast teoreetiliselt nähtavast. Kui lähemal ajal selget ilma, siis võtame lapsele paar aastat tagasi sünnipäevaks kingitud pisikese teleskoobi, mille suurendus kuni 875X. Sellega peaks ehk rohkemgi kui neli Jupiteri kuud näha olema. Binokliga imetlesin meie enda kuud, mis isegi ainult 10X suurendusega jätab tasemel optikaga vägeva mulje. Aga sellega tasub end pikali visata, et riista stabiilsena hoida.

Teleskoobiga on tugeva suurendusega isegi kuud tülikas vaadata, sest ta lihtsalt "jookseb" eest ära. Maakera pöörlemiskiirus on väga selgelt tajutav, minuti-kahega on meie lähim taevakeha vaatepiirkonnast kadunud. Mulle meeldib kuud vaadata pigem poolkuu faasis, sest siis on pinnavormide kontuurid paremini paista. Teleskoobiga tagaaias vaadates segab ka see, et iga pisemgi maapinna värin on kohe näha. Teispool kvartalit suurel teel sõitev veomasin paneb pildi tuntavalt vibreerima.

Täna oligi soe ja suhteliselt selge õhtu. Tulles rattasõidult tagasi võtsin binokli ja tõin teleskoobi välja. Mõlemaga oli selgelt näha nelja kuud Jupiteri lähedal, kolm paremalpool ja üks vasakul, ilusti reas nagu pärlid niidil. Laps nägi neid esimest korda ja ei väsinud kordamast "Amazing - Vapustav", lisades et küll see kunagine sünna kingitus oli ikka hea. Tema fotole jäänud näoilme kinnitab, et tüdruk seda vaid viisakusest ei öelnud.